Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa kui süsteem (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab?
  • Millest sõltub maapinnale langev energiavoog 3 tegurit?
  • Milles seisneb nende sarnasus?
  • Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit ?

Maa kui süsteem
  • Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda .
    a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus.
    b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi.
  • Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi.
    Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri -veekogudesse.
    Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
    Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks.
  • Too näiteid kuidas Maa sfäärid on omavahel seotud, selgita seoseid (põhjused, tagajärjed).
    Litosfäär: ainevahetus teiste sfääridega, litosfääri pinnal kujuneb muld ja areneb taimestik .
    Pedosfäär: täielikult biosfääri osa, mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist.
    Hüdrosfäär : kui poleks vett, siis ei saaks kujuneda mullad , areneda loomastik ega ka taimestik.
    Atmosfäär: siit pärineb hapnik, mida on vaja elusolenditele ning lämmastik , mis on taimede toitaine.
    Biosfäär : toimub orgaaniliste ainete süntees, elavad organismid.
  • Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses.
    Energia liigid looduses:
    • mehhaaniline energia (potensiaalne energia+kineetiline energia)
    a)potensiaalne energia
    b)kineetiline ehk liikumisenergia
    N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin , saab lumi kineetilise energia.
    • elastsusenergia
    N: maakoore liikumine
    N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja.
    N2: hoovused .
    • keemiline energia
    N: tuumaenergia põletamine
    N: tõusud ja mõõnad
  • Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab?
    Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid.
  • Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)?
    Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest.
  • Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus?
    Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Sarnanevad ehituselt Maaga. Nende mõõtmed, massid ja keskmised tihedused on võrreldavad. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Tahke pind ja rasketest elementidest tuum.
  • Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud .
    Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala.
    Aegkonnad:
    Ajastud: Kvaternaar
    Neogeen
    Paleogeen
    Ajastud: Kriidiajastu
    Juura
    Triias
    Ajastud: Perm
    Karbon
    Devon
    Silur
    Ordoviitsium
    Kambrium

  • Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit ?
    Põlevkivi tekkis Ordoviitsiumi ajastul (488 Ma tagasi) madalmeres. Lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Lubiainest mineraalosa on põhiliselt tekkinud lubikodadest ja nende purunenud kildudest.
    Fosforiit tekkis Vara-Ordoviitsiumi ajastus (488-472 Ma tagasi) ning fosforiit, mis Eestis esineb, on tekkinud lingulaatide kodadest .
  • Maa kui süsteem #1 Maa kui süsteem #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 186 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chroe Õppematerjali autor
    Maa kui süsteem
    1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda.
    2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi.
    3. Too näiteid kuidas Maa sfäärid on omavahel seotud, selgita seoseid (põhjused, tagajärjed).
    4. Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses.
    5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab?
    6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)?
    7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus?
    8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud.
    9. Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit?

    Sarnased õppematerjalid

    Maa kui süsteem
    8
    docx

    Maa kui süsteem

    Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär

    Maateadused
    Maa kui süsteem
    3
    docx

    Maa kui süsteem

    Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad

    Geograafia
    Maa kui süsteem - KONSPEKT
    5
    doc

    Maa kui süsteem - KONSPEKT

    MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem ­ Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid

    Geograafia
    Maa geoloogiline areng ja evolutsioon
    51
    ppt

    Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

    Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit

    Bioloogia
    Maa kui süsteem
    4
    doc

    Maa kui süsteem

    Maa kui süsteem Süsteem ­ omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemide liigid: avatud süsteem - süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus. suletud süsteem - ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet. dünaamiline süsteem - muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev. staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus ­ maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee

    Geograafia
    Maa kui süsteem
    3
    doc

    Maa kui süsteem

    2.1. Maa sfäärid kui süsteemid Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud või suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem

    Geograafia
    Maa teke ja areng
    7
    doc

    Maa teke ja areng

    MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel ­ tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning

    Geograafia
    Maa kui süsteem ja sfäärid
    3
    docx

    Maa kui süsteem ja sfäärid

    N: küünal Aeglane põlemine-toimub madalal temperatuuril, ilma leegita. N: hingamine Rooma klubi-(1968 a.) teadlastest ja töösturitest visionääridest ühendus, kes hindab Maa tuleviku riske. Määratlesid globaalprobleeme. Agenda 21-(1992 a.) Rio de Janeiro tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. 2. Iseloomusta Maa kui süsteem: *Maa on päikesesüsteemi alamsüsteem *Maa koosneb sfääridest (lito-, pedo-, hüdro-, atmo- ja biosfäär) *Ainevahetuse suhtes on Maa pigem suletud süsteem *Energeetiliselt on Maa avatud süsteem *Maa on enamasti dünaamiline süsteem (e.muutuv), mõnedes ülesannetes on staatiline(e.jäik). Staatiline : kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline. Dünaamiline : maakera ja tema sfäärid.

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun