Uraan (0)

2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks.
3.slaid Uraani mass on Maa massist ligi 14,5 korda suurem, mis teeb temast kõige kergema hiidplaneedi. Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: kivimitest ( silikaadid /raud- nikkel ) koosnev tuum tsentris, seda ümbritsev jäine vahevöö ( sealne jää pole see mida arvate vaid kuum ja tihe vedelik) ja välimine kiht, mis koosneb vesinikust ja heeliumist.
4.slaid Uraani keeruline rõngaste süsteem avastati 1977. Aastal. Rõngad koosnevad väga tumedatest osakestest , mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on ε ( epsilon ) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad – nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad.
5.slaid Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal, polnud Uraani magnetosfääri uuritud ning selle olemust ei tuntud. Voyager 2 abil saadud andmed näitasid, et Uraani magnetväli on üsna omapärane, kuna see ei pärine planeedi geomeetrilisest tsentrist ning on lisaks planeedi pöörlemistelje suhtes 59° nurga all. Magnetiline dipool(kahest laengust koosnev süsteem) on nihkunud planeedi tsentrist lõunapooluse suunas kolmandiku planeedi raadiuse võrra. Selline ebatavaline geomeetriline asend tekitab tugevalt mittesümmeetrilise magnetosfääri.
6.slaid Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98 kraadi kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud. Uraani rõngad ja kuud tiirlevad ümber tema keskpaiga.
7.slaid Uraani kauge asukoht Päikesesüsteemis tähendas seda, et ta polnud antiikrahvastele tuntud. See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom William Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Uraan oli esimene planeet mis avastati teleskoobiga. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 tegi pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ning kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Saksa astronoom Johann Elert Bode pani planeedile nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi.
8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast , mis on oma nimed saanud William Shakespeare 'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal. Seejärel avastas William Lassell 1851 . aastal Arieli ja Umbrieli ning Gerard Kuiper 1948. aastal Miranda. Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. aastat Voyager 2 möödalennu ajal ja paremate teleskoopide kasutusele võtmisega.
9.slaid Faktid: Kui sa seisaksid Uraani põhjanabal, siis sa näeksid kuidas Päike tõuseb ja langeb 42 aastat, enne kui kaob silmist, peale seda valitseb 42 aastat pimedust . Keskmine tuule kiirus on 250m /s. Uraani on võimalik näha selgeilmaga
Missugune Uraani rõngas on teistest kõige eredaim? Vastus: ε (epsilon) Millest koosneb peamiselt Uraani pind ? vastus:vesinikust ja heeliumist. Kaua kestab 1 päev? v:17h ja 14 min