Maa kui süsteem - mõisted (0)

* Energiabilanss – saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri.
* Fundamentaalteadus – uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele.
*GIS(geoinfosüsteem) – kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor - ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid.
*Geokronoloogia – geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust.
*GPS – Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem.
*Infosüsteem – teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest.
* Kaugseire – andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis .
*Paleogeograafia – geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos.
*Rakendusteadused – inimese praktilise tegevusega seotud, looduslikke alusteadmisi konkreetsete probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused.
*Teemakaart – kaart, millel kujutatakse mingi kitsama või laiema teemaga seotud nähtusi.
* Topograafiline kaart – kartograafilises projektsioonis koostatud kindlatele nõuetele vastav täpne ja üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart.
Loodusgeograafia - maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine
(geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia , biogeograafia, ökoloogia)
kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem,
Kõikide valdkondade vahel koostöö – lõimumine(tänu infovahetusele)

Loodusteaduste teke( antiikaeg )
Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja
Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid
Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart

Meetodite revolutsioon
Galilei- mõõteriistad
Newton- seadused

Loodustaduste kiire arengu etapp 18-19 saj
Mendelejev - keemiliste lementide süsteem
Darwin - elusloodus on arenev(evolutsioneeruv), eluta keskkond mõjutab

von Humboldt –biogeograafia
Karl Linne- eluslooduse süteemi rajaja
Mendel- geneetika ,pärislikkuse seaduspärasused

Loodusteaduste murrangulised avastused 20. saj
Wegener - laamtektoonika
Geoökoloogia kui teaduse väljakujunemine,
Vernadski - looduskooslused on muutumises, määrab eluta keskkond
1953- geneetiline kood, dina struktuur,
teadus->faktid->teooriad ja hüpoteesid-> soovitused nende teadmiste ja reeglite kasutamiseks
Geog uurimiste meetodid

Vaatlus e seire :
Kohalik vaatlus,
Kaugseire(andmete kogumine seadmetega, mis ei ole objektiga kontaktis)- ajaline kokkuhoid, i nfo hulk suur, objektiivne, operatiivne

katsed e eksperimendid- looduses, laboris, tehn lahendused,

andmete analüüsimine ja järeldused

asukohtade määramine(keskkonna objektide abil, compass, geog koordinaatide, ristkoorinaatide, polaarkoordinaatide)

geog kaartide koostamine ja kasutamine
arvutkaarte võimalik pidevalt uuendada, muuta detailsust(zoomida), interaktiivsus-päringud, võimalik kujundada liikumisi, kiiresti kopeeritavad, ainulaadsed , 3 tüüpi(rasterkaardid- info kihiti, vektorkaardid- jooned, nooled, maastikumudelid)
Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik . Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad.
Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa – ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm – 10m-ni.
Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihendusega ja vesi on liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiremini. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Sügavaim koht u. 11km.
Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ulatub 1000-1200 km-ni. Õhk on kõige liikuvam, lahustudes vees, tungides mulla vahele ja kivimite lõhedesse. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus ja lämmastik on taimede toitaine.
Biosfäär-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaaniliste ainete süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. (Ruumilises mõttes hõlmab biosfäär hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ning kogu pedosfääri.
Hapnik - Energia tootmiseks rakus
Co2 – fotosünteesiks, mõned bakterid , vetikad
H2o – talitlustel vajaminev aine kõigil organismidel
Biosfäär kadulik hüdrosfäärile(elusorg rikastavad vett o2-ga)