Maa kui süsteem - mõisted (0)

1 Hindamata

Lõik failist

* Energiabilanss – saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri.
* Fundamentaalteadus – uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele.
*GIS(geoinfosüsteem) – kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor - ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid.
*Geokronoloogia – geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust.
*GPS – Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

itsnotmeitsyou Õppematerjali autor

Loodusgeograafia konspekt

maa kui süsteem loodusgeograafia mõisted loodusgeograafia

Sarnased õppematerjalid

docx

Maa kui süsteem ja sfäärid

N: küünal Aeglane põlemine-toimub madalal temperatuuril, ilma leegita. N: hingamine Rooma klubi-(1968 a.) teadlastest ja töösturitest visionääridest ühendus, kes hindab Maa tuleviku riske. Määratlesid globaalprobleeme. Agenda 21-(1992 a.) Rio de Janeiro tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Säästev areng-tänane majanduskasv ja heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt. 2. Iseloomusta Maa kui süsteem: *Maa on päikesesüsteemi alamsüsteem *Maa koosneb sfääridest (lito-, pedo-, hüdro-, atmo- ja biosfäär) *Ainevahetuse suhtes on Maa pigem suletud süsteem *Energeetiliselt on Maa avatud süsteem *Maa on enamasti dünaamiline süsteem (e.muutuv), mõnedes ülesannetes on staatiline(e.jäik). Staatiline : kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline. Dünaamiline : maakera ja tema sfäärid.

Geograafia

doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

Teaduse arenedes tekkisid iseseisvad loodusteadusharud,mis kasutasid füüsika ning keemia fundamentaalteaduste meetodeid.Tekkis ka ühiskonnateadusharu.Arenes välja ka süsteemikäsitlus,mille tulemuseks oli üldmaateadus,mis uurib Maad kui tervikut. - Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega,mis pole uuritava objektiga otseses kontaktis(nt.maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt).See on operatiivne ja detailne. - GPS on globaalne asukoha määramise süsteem.Maa tehiskaaslastest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem,mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate spetsiaalsete põhiseadmete,nn. GPS-vastuvõtjate geograafilised koordinaadid. - GIS on geoinfosüsteem,mis sisaldab kohateavet.Selles on salvestatud objektide asukoha info ja nende info kood.GIS rakendused ja kasutusalad: 1.Loodusvarade kasutamine ja kaitse 2

Geograafia

odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5

Maateadus

doc

Geo konspekt

Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19

Geograafia

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist (näit. nitrifitseerivad bakterid) või päikesekiirgusest (rohelised taimed, fotosünteesivad bakterid). Autökoloogia organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). Avasüsteem lahtine süsteem, mis vahetab oma ümbrusega nii ainet kui energiat ja võib seepärast massilt ja energiavarult kasvada või kahaneda. A. on näiteks läbivooluline järv. Kõik biosüsteemid on oma olemuselt avasüsteemid. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Bakterimass kõigi bakterite kogumass

Bioloogia

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

477

pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine

Rohkem sarnaseid