Planeet Maa esitlus (4)

Planeet Maa
Planeet Maa
Kuu- Maa kaaslane
Päike
· Maa on kolmas planeet Päikesest.
· Suuruselt viies planeet päikesesüsteemis.
· Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis,
mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast,
vaid vanainglise ja germaani keelest. Loomulikult
on olemas sadu teisi nimesid erinevates keeltes.
· Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4,
6 miljardit aastat tagasi.
· Kaugus Päikesest on 150 miljonit kilomeetrit.
· Maal on üks kaaslane - Kuu.
· Vesi moodustub maast 70. 8%
· Maa päev kestab tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit.
· Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp
Himaalajas.
· Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 meetrit.
· Ookeanide keskmine sügavus on 3,8 km.
· Maa ümbermõõt piki ekvaatorit on 40 075,004 km, üle
pooluste 39 940,638 km.
· Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi
läbival sirgel 12 713,500 km.
· Kogupindala on 510 065 284,702 km².
· Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³.
· Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km.
· Maa polaarraadius on 6356,750 km.
· Maa keskmine raadius 6372,795 km.
· Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C.
· Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal
registreeritud
kõrgeim õhutemperatuur on 58° C
madalaim õhutemperatuur on ­89,6° C
...Veel miskit
harivat!
· Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru
tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta.
· 20. sajandi keskelt on inimesed saatnud Maa
orbiidile palju tehiskaaslasi.
· Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali
suhtes kaldus 23,4° võrra. (See nurk on
aastaaegade põhjustajaks)
· Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on
Maa suurim.
· Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem,
kuid Päikesest 33 000 korda kergem.
· Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa
keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda
suurem.
· Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa
faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.
... Lisaks veel
ajaloost ka
veidi!
· Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr.
esimesena, et Maa on kerakujuline.
· Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid
kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi
ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja
maavärinaid.
· Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2.
sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja -
Aafrikat ja osa Aasiast.
· Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid
üks planeetidest.
· Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi
(1521 - 1523), mis kestis kolm aastat.
Maa siseehitus
Maakoor
Vahevöö
Tuum
Maa keemiline koostis
( massi järgi ) :
· 34. 6% rauda
· 29. 5% hapniku
· 15. 2 % räni
· 12. 7% magneesiumi
· 2. 4% niklit
· 1. 9 % väävlit
· 0. 05% titaani
Uurimismeetodid:
· Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita.
· Siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest
planeedist.
· Kosmoses tehtud pildid Maast on abiks:
ilmaennustamisel,
orkaanide ennustamisel ja jälgimisel,
(ning nad on erakordselt kaunid).