Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Abrasiivmaterjalid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sissejuhatus
Abrasiiv on suure kõvadusega kristalne aine. Kokkupuutes pehmemate materjalidega toimivad teravate servadega abrasiivosakesed korrapärase kujuta tervikutena, mille mõõtmed võivad ulatuda kümnendikest millimeetritest mikromeetri murdosadeni. See omadus põhjustab abrasiivide tugeva kulutava toime. Abrasiivide kasutamise neli kõige tähtsamat omadust on odavus , kergelt vahetatavus, üli suur töötlustäpsus ja kõike saab töödelda.
Looduslikud abrasiivid
Korund on mineraal , kristalne alumiiniumoksiid .
Korundi iseloomustab suur kõvadus . Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone.
Korund on hinnatud vääriskivi . Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks.
Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias.
Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumehall või must smirgel koosneb korundist, rauaoksiididest, silikaatidest, esineb ka muldseid ja savikaid osiseid ning omadustelt jääb korundile alla. Tänapäeval on asendatud sünteetiliste materjalidega..
Kvartsliiv on kristalliline ränioksiid 98,5-99,5% SiO2. Kvarts on üks levinumaid mineraale, tähtis graniitide ja gneisside koostisosa. See on põhimineraal kvartsliivakivis ja näiteks Piusa klaasiliivades leidub seda 95−98%. Suuri defektideta läbipaistvaid kristalle peetakse vääriskivideks.
Lihvimisel ajalooliselt kõige levinum abrasiiv. Kasutatakse raamsaagidel, trosslõikamisel marmori ja lubjakivide puhul. Liivakivist lõigatakse välja käiakive, luiske. Liivakivi kasutatakse karborundriistade puudumisel marmori käsitsilihvimisel.
Teemant on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras , eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel. Tavaliselt on teemandid kollased või pruunid ja neid kasutatakse abrasiivmaterjalina, mis leiab rakendust nii puru/pulbrina kui tööriistaotsikute (käiade, luiskude, lõikeketaste) koostissegus. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust – paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi – briljant.
Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk ja temperatuur. Samas suudetakse laborikeskkonnas valmistada sünteetilisi teemante ning nende aastatoodang ületab oluliselt looduslike teemantide toodangut.
Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Botswanas ja Venemaal. Põhilised lihvimis - ja müügikeskused on Antwerpen , New York , Tel Aviv ja Amsterdam.
Tehislikud abrasiivid
Elektrokorund valmistatakse elektrisulatusel boksiitidest (tardkivimite porsumisel tekkinud alumiiniumitooraine) redutseerival põletusel 2000° C, savimullast Al2O3+lisandid, korundist tugevam K 9-9,5
Ränikarbiid - SiC − ränikarbiid; saadakse antratsiidi (kivisöe liik) ja kvartsliiva sulatamisel 1900− 2200 ° C, keemiliselt püsiv ka kõrgel temperatuuril. Kõvadus 9,5−9,7 on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi , marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel.
Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C moodustab boor ka teisi kovalentseid karbiide, nagu näiteks B25C. Boorkarbiid on kasutuses lihvimisketaste ja -otsakute pinnakatetes, termopaarides, uhmrites ja uhmrinuiades, jne.
Sünteetiline teemant e tehisteemant saadakse grafiidist suure rõhu all (100 MPa) ja kuumutades (2000° C) katalüsaatorite (raud, kroom , nikkel jm) juuresolekul. Grafiit, tehisteemandi lähtematerjal, on must kuni terashall mineraal, puhta süsiniku püsivaim vorm, K1, tihedus 2230 kg/m³. Teemantidega varustatud ketaslõikuri ketastest on umbes 90% valmistatud sünteetilistest teemantidest.
Abrasiivmaterjalid #1 Abrasiivmaterjalid #2 Abrasiivmaterjalid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor swag45 Õppematerjali autor
Abrasiiv on suure kõvadusega kristalne aine. Kokkupuutes pehmemate materjalidega toimivad teravate servadega abrasiivosakesed korrapärase kujuta tervikutena, mille mõõtmed võivad ulatuda kümnendikest millimeetritest mikromeetri murdosadeni. See omadus põhjustab abrasiivide tugeva kulutava toime. Abrasiivide kasutamise neli kõige tähtsamat omadust on odavus, kergelt vahetatavus, üli suur töötlustäpsus ja kõike saab töödelda.

Korund on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid.
Korundi iseloomustab suur kõvadus. Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone.
Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks.
Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias.

Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumehall või must smirgel koosneb korundist, rauaoksiididest, silikaatidest, esineb ka muldseid ja savikaid osiseid ning omadustelt jääb korundile alla. Tänapäeval on asendatud sünteetiliste materjalidega..

Sarnased õppematerjalid

Referaat teemandid
5
doc

Referaat teemandid

REFERAAT TEEMANDID Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g. Teemanti lihvimisel briljandiks väheneb tunduvalt selle mass. Kahekaraadise teemandi lihvimisel saadakse umbes ühekaraadine briljant.Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristalli

Keemia
Mineraalid ja kivimid
6
doc

Mineraalid ja kivimid.

Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon ­ kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 ­ 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel kõvaduselt teine looduslik minera

Keemia
Materjaliõpetus
17
docx

Materjaliõpetus

tekkida siis, kui naftasaadusi kogemata alla neelatakse. Kõige ohtlikum on bensiin, eriti aga etüülbensiin, sest tetraetüülplii on surmavalt mürgine. Pliiühendeil on veel omadus ladestuda organismi luukudedesse ja sellepärast ka väga väikeste pliikoguste pideval sattumisel organismi järgneb teatud aja möödudes krooniline pliimürgistus. 13 Abrasiivmaterjalid Metallide, puidu, klaasi, kivimite ja plastide mehaanilisel töötlemisel kasutatakse abrasiive. Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi

Materjaliõpetus
Grafiit ja teemant
2
doc

Grafiit ja teemant

Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 1­2). Tema tihedus on 2,09­2,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonnas sublimeerub grafiit

Keemia
Teemant ja Smaragd
10
doc

Teemant ja Smaragd

Kihnu Kool Referaat Smaragd & Teemant Pille Karjam IX klass Kihnus, 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus...............................................................................................................3 Smaragd ................................................................. 4 Teemandi struktuur....................................................................................................... 8 Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres seotud nelja naaberaatomiga. Sellist tüüpi kristallivõret, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nimetatakse aatomvõreks.........................8 4.Kokkuvõte.............................................................

Loodusõpetus
Teemandid
5
doc

Teemandid

Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 10.A klass TEEMANDID keemia referaat Rakvere 2009 Kasutatud allikad Hergi Karik ,,Vask, kuld ja raud olid esimesed'' Tallinn ,,Valgus'' 1984 Tehisteemandid ja ­briljandid ehk kuidas esimesed jäid teiseks 1886 . a. septembrikuu varahommikul kündsid Novõi Urei küla talupojad põldu, kui äkki läks ümberringi kõik valgeks, sellele järgnes kaks kahuripaugutaolist heli ning talupoegade lähedale kukkus tulekera. See oli meteoriit. Kohalikud purustasid kivi tükkideks ja ravisid nende kildudega inimesi ning loomi. Vene õpetlased M.Jerofejev ja P. Latsinov analüüsisid toda meteoriiti ning avastasid selles teemante. Meteoriidi ,,Novõi Urei'' kilde analüüsis hiljem ka tuntud prantsuse teadlane Henri Moissan, kes oletas, et teemandid tekkisid meteoriidisüsiniku kiirel jahtumisel kõrgel rõhul. Teemandi erakordne kõvadus, lihvitud kristalli sädelev värvimäng, väga tühine levimus looduses ning kõrge hind on

Keemia
Teemant – imepäraste omadustega süsinik
9
doc

Teemant – imepäraste omadustega süsinik

Riina Tamm Teemant ­ imepäraste omadustega süsinik Referaat 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Teemandi üldiseloomustus......................................................................................................4 2. Teemandi leiduvus ja kaevandamine...................................................................................... 5 3. Teemandi erinevad kasutusalad ............................................................................................. 6 Kokkuvõte...........................................................................................................................

Keemia
Teemanti põhiomadused
4
pdf

Teemanti põhiomadused

Daniil Vlassenko Teemanti põhiomadused REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT32b Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 19.09.2015 Tallinn 2014 Teemanti põhiomadused Teemant on leidnud laialdast kasutust eelkõige tänu oma erakordsetele füüsikalistele omadustele. Nendest peetakse väga oluliseks kõvadust, soojusjuhtivust (900–2320 W·m−1·K−1), keelutsooni ja optilist dispersiooni. Vaakumis või hapnikuvabas keskkonnas hakkab teemant muunduma grafiidiks rohkem kui 1700 °C juures. Õhus algab sama protsess temperatuuril ca 700 °C.[27] Teemandi süttimistemperatuur on hapnikus 720...800 °C, õhus 850...1000 °C. Looduslike teemantide tihedus on 3,15–3,53 g/cm3, puhtal teemandil ligilähedane väärtusele 3,52 g/cm3. Kõvadus Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik materjal Mohsi astmikus,

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun