sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.Puidu saavutatav niiskus 5...10%. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat-või võrkelektroodi vahele, millest läbi juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse
..10 päeva. Õhkuivatamine toimub mitu kuud, · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni tavaliselt 5...10%, · kõrgem temperatuur hävitab putukad ja seeneeosed. Kuid igal heal on ka omad vead ja kamberkuivatamise miinused on: · kuivatai on kallis ehitis, · kütuse kulu on suur. Elektriline kuivatamine toimub veel kiiremini, 10 kuni 12 tundi ainult. Kuivatamine toimub siis kahe plaat- või võrkelektroodi vahel milledesse on juhitud kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidu aurustub. Kuivatamine toimub väga ühtlaselt, seega on puidu 7 pragunemine väga väike. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energia kulu näol. Termotöötlus on väga innovatiivne puidutehnoloogia, mille käigus toimub puidu termiline töötlemine ning tulemuseks on õhuniiskuse kõikumistele hästi vastupidav valmistoodang.
operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid.
plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi
1. Elektromagnetlaine (+ joonis) Elektromagnetlaine on elektri- ja magnetväljade häirituse levik ruumis. Elektromagnetlaines ei võngu levimisel mingi keskkond. Järelikult ei vaja levimiseks keskkonda (levib ka vaakumis). 2. EM-lainete liigitus sageduste kaudu Liigitatakse sageduse (lainepikkuse) järgi. Nähtavvalgus – elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes 0,4 – 0,7 µm Madalsageduslained (f = 0 – 104 Hz, λ = 104 m ja enam) on sisuliselt vahelduvvool (levivad elektrijuhtides) Raadiolained (f = 105 – 1012 Hz, λ = 104 – 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. 3.Valguse interferents ja dispersion (+ joonised) Interferents on (koherentsete) lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, s...
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Maxwelli võrrandeiks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on klassikalise elektromagnetvälja teooria aluseks. 1.2.3 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akupatareid. Alalisvoolu saamiseks üldkasutatavast elektrivõrgust kasutatakse alaldeid. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed ja valgusdioodlambid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad
pinge tõstmiseks, alandamiseks, galvaaniliseks eraldamiseks. Primaarmähised, sekundaarmähised Tööpõhimõte: primaarmähisesse vahelduvvoolu juhtimisel tekib mähise ümber ja raudsüdamikus (suletud magnetring) magnetvoog, mille tugevus ja suund muutuvad kooskõlas primaarvooluvoolu hetkväärtuse muutumisega. Magnetvoog aheldudes sekundaarmähistega, indutseerib nendes vastavalt muutliku suuna ja tugevusega elektromotoorjõu. Suletud sekundaarringi korral indutseeritakse selles vahelduvvool. 58. Toiteallika struktuuriskeem. 59. Alaldid, liigitus, tööpõhimõte. Alaldi muundab pulseeriva vahelduvvoolu pulseerivaks alalisvooluks. Alalduslülitused jagunevad: pool- ja täisperioodalaldid. Poolperioodalaldi korral on alalisvoolu pulsatsiooni sagedus võrdne võrguvoolu sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni
et takistuselt R2 VT1 baasile antakse väike positiivne pinge, näiteks +1V. VT2 emitteri vool läbides takistust Re, tekitab seal mõnevõrra suurema pingelangu näiteks 1,1V. Tulemusena on VT1 baas emitterist 0,1V võrra negatiivsem ja sellest pingest piisab, et viia VT1 sulge reziimi. Suletud transistori kollektor pinge võrdub toitepingega ja kondensaator C1 on laetud joonisel näidatud polaarsusega. Alaldamisel muundatakse vahelduvvool alalisvooluks kusjuures võib toimuda ka pinge Sisend impulsi saamisel avatakse VT1, tema kollektori pinge väheneb, ning kondensaator C1 hakkab reguleerimine. Alalisvoolu muundamisel toimub alalispinge reguleerimis protsess ja võib toimuda ka tühjenema joonisel näidatud teed pidi. Tühjenemis ahelasse jääb ka toitepinge allikas, mis püüab polaarsuse muutmine millega omakorda kaasneb tarbija voolu suuna muutus. Pingemuutmine kondensaatorit ümber laadida
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste..........................................................................
3. PUUTETUNDLIKUD EKRAANID Takistusel põhinev (Resistive) ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peale teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistus: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha kuhu vajutati. Lisaks inimsõrmele reageerib ka muust materjalist esemete puudutusele. Tundub näpu all pehme. Levinuim, 75% puutetundlikest ekraanidest. Mahtuvusel põhinev (Capacitive) ekraani nurgas vahelduvvool. Asetades sõrme vastu monoliitset klaasist ekraanipinda muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides saab leida vajutuskoha koordinaadid. Pole võimalik kasutada läbi enamiku isolaatoritena käituvate materjalide nagu kindad jms, mis on kindlaks miinuseks. Akustilisel pinnalainel põhinev (Surface acoustic wave) realiseeritud ultraheli lainete abil, mis radieeruvad üle ekraani pinna
2)Kamberkuivatamine-spetsiaalses ruumis 80-100 kraadi juures. Eelised: kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhukuivatamine(5-10p.); puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni(tavaliselt 5-10%); kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Puudused: küllalt kallis kuivati; üsna suur kütuse kulu. 3)Elektriline kuivamine-puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Kuivamine toimub väga ühtlaselt, pragunemise oht on väike. Kestab 10-12 tundi. Elektrilise kuivatamise puuduseks on kõrge hind suure energiakulu näol. 8.Puidust saematerjalid ja pooltooted 1)Ümarmaterjalid-kujutavad endast okstega laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad alaliikideks: 1)palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m; 2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m; 3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m;
Kamberkuivatamise eelised: · kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5...10p), · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5...10%), · kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 8. Puidust saematerjalid ja pooltooted Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel.
Direktsioonijõuks on elestsusjõud, mis Hooke'i seaduse järgi on võrdeline ja vastassuunaline deformatsiooni, st. hälbega (kaugusega tasakaaluasendist). · Võnkuva keha energia sõltuvus massist, amplituudist, sagedusest. Võnkuva keha energia on võrdeline · keha massiga; · amplituudi ruuduga; · sageduse ruuduga. · Elektrivõnked: kontuuri parameetrid ja nende seos sagedusega (perioodiga). Krt ei leidnud sobivad vastust :S Loeng 15 Sundvõnked ja vahelduvvool. · Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii mehaanilistele kui elektrivõngetele). Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja
Direktsioonijõuks on elestsusjõud, mis Hooke'i seaduse järgi on võrdeline ja vastassuunaline deformatsiooni, st. hälbega (kaugusega tasakaaluasendist). · Võnkuva keha energia sõltuvus massist, amplituudist, sagedusest. Võnkuva keha energia on võrdeline · keha massiga; · amplituudi ruuduga; · sageduse ruuduga. · Elektrivõnked: kontuuri parameetrid ja nende seos sagedusega (perioodiga). Krt ei leidnud sobivad vastust :S Loeng 15 Sundvõnked ja vahelduvvool. · Sundvõngete definitsioon, võrrand, selle tähised (nii mehaanilistele kui elektrivõngetele). Sundvõnked tekivad võnkumisvõimelises süsteemis harmooniliselt muutuva välisjõu toimel. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Püüame leida konstandid ja
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised
Kogumassotsiatiivne vahemälu (Set associative-mapped cache): Set associative-mapped cache –kompromiss direct-mapped ja täielikult associative cache vahel. 18.Puutetundlikud ekraanid. Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. 19.Käsu täitmine protsessoris. e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse
Ribadele antakse väga lühikese intervalli tagant voolu. Samuti on probleemiks valguse kadu - öeldakse, et kuni 70% valguses läheb kaduma, takistuslik kiht ei ole nii valgust läbilaskev kui võiks. (Pind) mahtuvuslik puuteerkaan 1965. välja mõeldud tehnoloogia. Leiutajaks Jonhson. Tänapäeval kõige rohkem levinud (turuosa ligikaudu 70%). Jagatakse kaheks. Pindmahtuvuslikud ja projekteeritudmahtuvuslikud. Pindmahtuvuslikul antakse pinnale vahelduvvool, mis tekitab välja. Puudutusel läheb osa eletrist puudutavasse objekti, sellise kao fikseerivad andurid. Plussid sellise tehnoloogia puhul on, et eluiga on väga pikk, 90% valgusest tuleb läbi, kannatab elektrit mittejuhitvat mustust. Negatiivne on see, et elekrtit mittejuhtivate objektidega ei toimi(saaks teha, aga nii oleks ta ebatäpne). Projekteeritudmahtuvuslikul ei ole sellist pinda kuhu antakse eletrit vaid võrk/ ribad. Iga ristumiskoht on kondensaator
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nö aurusärk, kuhu juhitakse auru temperatuuriga 50-60°C. Aur annab ka betoonile vajalikku niiskust Elektersoojenduse puhul asetatakse valamise ajal betooni sisse spetsiaalsed juhtmed, millesse juhitakse madalpingel (50-69V) vahelduvvool. Juhtmed soojenevad ja soojendavad betooni. Talvine betoneerimine on kallim kui suvine ja saadava betooni kvaliteet on ebaühtlasem. 32. Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoon sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Täitematerjal peab olema kuiv. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus on 4-6%, siis on polümeerbetooni valmistamine võimatu. Täitematerjal on tavaliselt peeneteraline,
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchho...
05.05.2014 · kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5...10p), · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5...10%), · kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. · Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. · Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol. 8. Puidust saematerjalid ja pooltooted- · Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud),
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Lisaks inimsõrme puudutusele reageerib ka muust materjalist esemete puudutustele. Takistusel põhinev puutetundlik ekraan tundub näpu all pehme. (Levinuim, 75% puudutustundlikutest ekraanidest valmistatud antud tehnoloogia järgi). *Mahtuvusel põhinev(Capacative): Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. Erinevalt takistusel põhinevast puudutustundlikust ekraanist, pole mahtuvusel põhinevat ekraani võimalik kasutada läbi enamiku isolaatorina käituvate materjalide nagu kindad jms, mis on selle tehnoloogia vaieldamatuks miinuseks.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 3. Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid.
töökindlad ega vaja erilist hooldust; koormavad vooluvõrku ebaühtlaselt; · alaldid - kui keevitamiseks kasut. alalisvoolu, töökoja tingimustes; koormavad vooluvõrku ühtlasemalt kui trafod, kuid on kõrgema hinnaga; · inverterid - elektroonilised, kaasaegsed keevitusvoolu allikad; · generaatorid. Kaarkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu (direct current, DC) ja ka vahelduvvoolu (alternating current, AC). Keevitusvool: a) vahelduvvool - AC, b) alalisvool - DC, - päripolaarne alalisvool - DC-, mass(+) - vastupolaarne alalisvool - DC+. mass(-) Elektoodkeevitusel on levinud keevitamine päripolaarse vooluga. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal arc welding, MMA-welding, shielded metal arc welding, SMAW) kuulub rahvusvahelise liigituse järgi kaarkeevituse protsesside rühma ja alarühma metallkaarkeevitus ilma kaitsegaasita.
4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine
(cortinarius) poolt tekitatav mürgitus.Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 16. ELEKTRITRAUMA Voolu parameetrid U-pinge (V), I-voolu tugevus (A), R-takistus () Amprid ja nendest tingitud voolukahjustused · 0,9-1 mA efekt puudub · 1 - 10 mA valu · 10 -30 mA käe halvatus · 30 - 75 mA hingamisseiskus · > 75 mA südameseiskus elektritrauma puhul oluline veel: · Vooluliik: vahelduvvool (eriti ohtlik), alalisvool · Voolu liikumine inimkehas · Voolu toimekestvus · Voolu sisenemiskoht ja sisenemispind Võimalikud vigastused elektritraumast · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus 27 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 16.1. VÄLGULÖÖK
.............................................................................................................. 62 1 9.4. Tahkised, vedelikud............................................................................................ 63 9.5. Agregaatolekute muutused..................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
Tagasiside teostamiseks on vaja osa väljundsignaalist anda tagasi sisendisse. Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund ahelad on omavahel elektriliselt ühendatud. Sellepärast ts-e koostamisel kasutatakse ts mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R - sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat. Pneumaatilised võimendid. 1 membraanisõlm 2 kuulklapp
mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R- sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1±K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib
Sulfateerumise nähtus vähendab akude mahtuvust ja kui perioodiliselt plii akusid laadida impuls vooluga siis pikeneb nende kasutus iga. Pidevoolu reziimi saamiseks tuleb lisada koormus ahelasse induktiivsus kui mootori oma induktiivus ei ole piisav. 5.5 Jõuelektroonikas kasutatavate muundurite liigitus kaasaegsed elektriajamid vajavad töötamiseks erinevaid vooluliike kusjuures voolu parameetrid peavad olema küllalt suuresti reguleeritavad. Joonis 5.5.1 Alaldamisel muundatakse vahelduvvool alalisvooluks kusjuures võib toimuda ka pinge reguleerimine. Alalisvoolu muundamisel toimub alalispinge reguleerimis protsess ja võib toimuda ka polaarsuse muutmine millega omakorda kaasneb tarbija voolu suuna muutus. Pingemuutmine muundamise käigus võib olla nii pinget vähendav kui pinget tõstev vaheldamine on alalisvoolu muundamine vahelduvooluks. See juures võidakse muundada alalisvoolu kas võrgusagedusega vahelduvooluks või mingi muu sagedusega vahelduvvooluks
juhtmestikku ja juhtimisaparaate tähistavaid täht- ja muid tähiseid. Neid kasutatakse kas iseseisvatena või kombineerituna teiste tähistega Olulisemad nendest on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 1.2 Elektriajamite juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavad tähised Tähis Tähise tähendus Ühefaasiline vahelduvvool Kolmefaasiline vahelduvvool Alalisvool L1, L2, L3 Kolmefaasilise vahelduvvoolujuhtmestiku faasijuhtmed N Vahelduvvoolujuhtmestiku neutraaljuhe PE Vahelduvvoolujuhtmestiku kaitsemaandusjuhe PEN Vahelduvvoolujuhtmestiku ühildatud neutraal- ja kaitsemaandusjuhe M Elektrimootor LM Alalisvoolumootori ergutusmähis
Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingipinge (minu näites 1 volt), siis selle puutekoha pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. Mahtuvus tundliku ekraani (Capacitive sensing)põhimõtetet kasutatakse umbes 25 % vastavates sedmetes. Ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti mis on eristatud isolaatoriga (klaas). Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduvvool. Kui nüüd inimese sõrm (mis omab ka teatud mahtuvust) puudutab välimist juhi, kihti muutub ka kogu ekraani mahtuvus, mis mõjutab ka vahelduvvoolu. Kui erinevate ekraani punktide puudutuse mõju on teada (kalibreeritud), saab määrata ka puutepunkti koordinaaadid. Peale nende kahe meetodi on veel teisi vähemlevinud metodeid. Näiteks ekraani ees on läbipaistev kiht, millesse juhitakse infrapunane valgus eri nurkadest ja sõrme puudutus muudab peegeldusi
südamiku ja pooluskingadega mähised. Mopeedidel ©n gieks kaante kaudu, on need valmistatud alumiiniumisula- kaks mähist, millest üks toidab valgusteid ja teine süüte- mist. Tagakaande 11 on kinnitatud ränidioodidest alaldi- pooli. Motorolleril B- 1 50M on kõhn mähist: kaks rööplüli- plokk 2 (BB-2a), milles alaldatakse mähises indutseeritav tuses olevat toidavad valgusteid, helisignaali ja akut ning fcolmefaasiline vahelduvvool. Samas kaanes on ka rootori kõlinas -- süütepooli. Motorolleril «Elektron» on kolmas ^arjahöidikud ning klemmplaat kolme väljaviiguga (plass, mähis jaotatud kaheks sektsiooniks, millest üks toidab Imms ja ergutus). akut, teine süütesüsteemi. «Pannonia-T5» staatoril on neli Alaldi jahutamiseks on rootori võllil 6 alumiiniumisula-
Kui solenoidi peamähisele anda vahelduvpinge, tekib, vastavalt Faradey elektromagnetilise induktsiooni seadusele, tundlikku elementi ümbritsevas kontuuris elektromotoorjõud. Elektromootorjõud tekib ka siis kui laev seisab. Kui solenoid koos laevaga hakkab liikuma, tekib täiendav elektromootorjõud. Seega laeva liikumisel kontuuri summaarne elektromootorjõud emjs = emj0+ emjv. emj0 võib vaadelda kui nullinihet. Temast vabanemiseks antakse kompensatsioonimähisesse vastava pinge ja faasiga vahelduvvool, mis kompenseerib emj0. Pärast emj0 kompenseerimist sõltub indutseeritav elektromootorjõud ainult laeva kiirusest: vL=kemjv, kus k on võrdustegur. Vurrkompassi teooria Vurriteooria Vurr ja tema omadused Üldiselt võib nimetada vurriks suvalise kujuga tahket keha, mis pöörleb mingi liikumatu punkti ümber, mida nimetatakse riputuspunktiks. joon 1 Vurriteoorias nimetatakse vurriks sümmeetrilist rasket ketast, mis pöörleb
L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide)
Voolutugevusi, mis on inimkehas voolanud, on erinevate takistuste tõttu enamasti peaaegu võimatu kindlaks määrata. Alalisvool – elekter voolab ainult ühes suunas. Alalisvool ärritab ainult sisse- ja väljalülitamisel, aga mitte elektrivoolu käigus. Alalisvool võib ainult selle erakordselt lühikese perioodi jooksul põhjustada müokardil ventrikulaarset fibrillatsiooni. Vahelduvvool – vahelduvvooluõnnetused on märksa ohtlikumad kui sama pingega alalisvooluõnnetused. Vahelduvvool muudab voolusuunda 50 korda sekundis. Sellega tõuseb ventrikulaarse fibrillatsiooni tekitamise tõenäosus ka lühikeste voolukontaktide ja teatud voolutugevuste korral. Vahelduvvool langetab fibrillatsiooni läve ekstrasüstolite käivitamise teel. Pingelehter – lähenemisel tugevvoolu allikale tekib pingelehter. Seejuures on tegemist voolu juhtivast kontaktpunktist lähtuva potentsiaalierinevusega, mille tugevus kauguse suurenedes väheneb
Euroopa riikides on suur osa raudteedest elektriitseeritud. Nii näiteks on Soomes elektriraudteid peaaegu pool kogu raudteede pikkusest. Rootsis moodustavad elektriraudteed koguni üle poole raudteede kogupikkusest. Elektriraudteedel kasutatakse nii alalis- kui ka vahelduvvoolu. Vahelduvvool on toite- vooluna eelistatavam, kuna võimaldab teha ülekannet suurematel pingetel. Nii on Soome raudteel kasutusel ühefaasiline vahelduvvool sagedusega 50 Hz ja pingega 25 kV. (Pildid 4.13 ja 4.14) Elektriveduritel on võrreldes diiselveduritega järgmised eelised:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
