Vahelduvvoolu võrgus on kvaliteetne siinuseline pinge siis praktiliselt seda ohtu ei ole. Praktiliselt liigub võrgus mitmesuguseid häireimpulsse, millised on küllalt järsu esifrondiga nende algseks põhjuseks häirete põhjustataks on võimsate seadmete sisse ja väljalülitamine, mille toimel tekib võrgupinge järsk muutus, need impulsid levivad võrkupidi laiali ja võivad põhjustada kontaktivabade lülitite vääravanemist.
Vahelduvvoolu muundamine on lihtsamal juhul ainult pinge muundamine kuid võib olla ka näiteks pinge VT2 baasil saavutab transistori avanemis pinge, milleks on +0,5V, siis avaneb VT2, tekkib ühefaasilise voolu muundamine 3 faasiliseks ning see muundamise protsess võib toimuda ka sageduse emitteri vool, mis läbides takistus Re suurendab seal tekkivat pingelangu ja tulemusena VT1 suletakse, muutmisega.
Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine kõrgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad. Kui generaator töötab stabiilse kiirusega, muutub tekkiv elektromotoorjõud võrdeliselt pöördenurga siinusega, ehk harmoonilise võnkumine seaduse kohaselt.
Vahelduvvoolu ahelas – Induktiivtakistus(soojus ei eraldu, voolu faas muutub) , aktiivtakistus(eraldub soojus, voolufaas ei muutu) ja mahtuvustakistus(soojust ei eraldu, pinge faas muutub). Mahtuvus takistuse ja induktiiv takistuse valem – T= 2π√LC.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f (Euroopa riikides 50 hertsi), pinge 220V ja perioodiks T(20 millisekundit). Reeglina muutub ka seejuures voolu suund.
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad sagedus on f ja perioodiks T. 7. Elektromagnetiline induksiooni- nim nähtust elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel.
Vahelduvvoolu generaator - Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus.
Vahelduvvoolu generaator – selle töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Tavaliselt pannakse magnetväljas pöörlema juhtivast materjalist kontuur, millest tekitatakse vahelduvvool.
Vahelduvvool - Vahelduvvoolu laialdase kas põhjuseks on see, et teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt tranformeerida ning saada sel teel nii kõrge kui ka madalpinge elektrivõrke.
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök.
Vahelduvvool - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad • Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.
Vahelduvvoole nimetatakse sekundaarmähisteks. Kui sekundaarpinge on primaarpingest madalam, siis nimetatakse trafot pinget madaldavaks, vastasel korral aga pinget tõstvaks.
Vahelduvvoolumasin - Kaitse elektrilöögi eest: • puutekaitset- kaitse otsepuute eest • puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest • ühildatud puute- ja puutepingekaitset-
Vahelduvvoolu tekitamine – vahelduvvool e elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis 50 Hz. Juhtivast materjalist raam pindalaga S pannakse magnetvaljas
Vahelduvvoolu võimsus - N=UIcosφ, kus cosφ-võimsustegur-see näitab kui suurt osa voolutugevuse ja pinge korrutisest ehk näivvõimsusest tarviti reaalselt arendab.
Vahelduvvoolu efektiivväärtus on vôrdne sellise alalisvoolu väärtusega, mille korral antud vooluringis samal takistusel ja sama ajaga eraldub samasugune soojushulk.
Vahelduvvoolu sageduseks on 50Hz. Ohmi seadus vahelduvvoolu kohta- see, kuhu satub summaarne vektor U, sõltub U ¿ mahtuvusliku ja inuktiivtakisuse vahekorrast.
Vahelduvvoolu efektiivväärtused - Vahelduvvoolu efektiivväärtused on aktiivtakistusel R sama võimsuse P tekitavad alalisvoolu I väärtused (220 V ja 380
Vahelduvvoolugeneraatoril on ergutusmähisesse juhitud kontaktseadise kaudu vool välisvooluallikast. Kuna vool ergutusmähises (alalisvool) ei muutu ükskõik missuguses mähise asendis (mähis pöörleb koos rootoriga), siis tekkiv vool staatori mähistes muutub nii suuruselt kui ka suunalt.
Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi
Vahelduvvoolugeneraator on seade, mis muudab mida suurem on vahelduvvoolu sagedus, seda suurem on VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt vahelduva elektromagnetvälja energiaks.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
