Paremasse homsesse viivad meid juhid Ühiskonna eksisteerimine ja selle hea elujärg nõuab tugevat meeskonnatööd. Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö...
Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale Suur Prantuse revolutsioon mõjutas Euroopat palju, seda eelkõige industriaalühiskonna tekkega. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele tähendaski tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise ninde tootmisega masinate abil. Samuti tekksid uued riigipiiirid, muutus olukord ühiskonnas ning sõjandus arenes jõudsalt. Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830.aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse
Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Teine Maailmasõda (1. september1939 2. september1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Iraagi sõda Nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi ning sõjalisele tegevusele järgnev liitlasvägede okupatsiooni
reklamatsioonidega kaasnevad kulud turunduskulud müügilt puuduva toote tõttu keskkonnakulud Kahjustatud toote kulud on seda suuremad, mida hiljem kahjustus logistilises ketis aset leiab. Toote käsitsetavus Siin peetakse silmas materjalivoo käsitsemist lao- ja veotegevuses. Logistika seisukohalt jaotatakse pakendid tootmisest ja tarbijast lähtuvaks. Peamine mure logistilistel operatsioonidel on tööstusliku pakendi disain. Paljudel põhjustel peab just pakendamine olema tähelepanu keskmes, toode ise on teisejärguline. Samas on tähtis ka toote kuvand. Seega peaks toote kuvandi loomisel õige pakend olema kavandatud koos tootega. Nii pakend kui ka toode omavad kuju, mahtu ja kaalu, kuid need omadused võivad tootel ja pakendil erinevad olla. Materjalivoo info ja nõuded pakendi märgistamisele Nii tarbija kui ka logistika seisukohalt on oluline, et pakend annaks teavet toote, st pakendi
Kõige kiiremini on Eestis lammast pöetud 30 sekundiga. Kõige suurema villatoodanguga lammas Eestis 9,5 kg villa aastas. Kõige pikema villaga lammas Eestis karv kasvab aastas ca 18 cm. Lambaid ja kitsi tuleb sööta 100% mahesöödaga. KANAD 2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna Normaalne kanatibu kaalub 36...40 g. Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg Koorunud broileritibud kaaluvad keskmiselt 38...41 g. Suurim kanamunade tööstusliku tootmise majand oli Tallinna Linnuvabrik Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg.
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
Paljud teadlased lootsid Marsilt elu leida. Sellel ajal ilmus väga palju ulmekirjandust ja-filme. 1960. aastatel oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks.1971a. loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas alustada personaalarvutite tootmist. Vapustavaid avastusi tegid teadlased geneetika ehk pärilikkusõpetuse ja biotehnoloogia alal. Tööstusliku tootmise laienemine põhjustas selle, et 20. sajandi teisel poolel sai keskkonna saastamine ülemaailmseks probleemiks. Teadlased hakkasid rääkima kasvuhooneefektist , mis on tinginud kliima ülemaailmsest soojenemise. 1980.aastal avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest. III osa: §32B Eluolu idablokki maades iseloomustas tarbekaupade puudus.
Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja- Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur
Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite k...
meelepärane kauakestev täisnahast kott endale ise disainida. Suureks plussiks oleks see, et tooted valmivad vähese ajaga. Lisaks oleks meie eelis see, et võrreldes näiteks tuntud firmade nahkkottidega, oleks meie valmistatud nahkkotid taskukohasema hinnaga, kuid seejuures säiliks nende kvaliteet. TOOTMINE/TEENINDAMINE Tootmiseks ja teenindamiseks kasutaksime kodus olevat tuba, mis oleks spetsiaalselt ümber tehtud tööruumiks. Sinna peaksime eraldi suurema väljaminekuna ostma tööstusliku nahaõmblusmasina ja muud väiksemad ning odavamad vahendid õmblemiseks ja nahaga ümber käimiseks (nt nahalõikamisnuga, spetsiaalne niit). Teenindamine ja nõustamine kottide valmimise osas käiks peamiselt õmbleja kaudu. Muid rahalisi asju korraldaks teine isik. Vajaminevad seadmed ja nende hinnad Kuna tööruumiks oleks kodus asuv eraldi tuba, siis sellega mingeid lisakulutusi ei kaasneks. Tööstuslik nahaõmblusmasin ~1600
Suur sigivus: Munakana ja vutt munevad aastas kekmiselt 300 muna, 85% lise koorumise puhul saadakse 255 tibu Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lühike tootmistsükkel: Kanamunad hakkavad munema 140-150 päevaselt koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161-171 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kanabroilerid 42 päevaselt. Kunstlik hautamine: Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.Rakendades linuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarjade suurus, munade hautamisele panek, noorlindude üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Põllumajanduslindude lihajõudlus: linnubroilerit lihaks realiseerimise vanus, realiseerimis mass, tapa ja rümbasaagis. Suur tapasaagis: Kanabroilerite tapasaagis on umbes 70% (40-42 päeva vanune, 2-2,2 kg , lihakeha mass 1,4-1,5 kg.)
tulemus. Diagrammilt võib näha, et kalapüügi rohkus on viimasel ajal kõvasti kasvanud samas, kui kalastusega tegelevate inimeste arv on järk järgult vähenenud. Tänapäeval on kalastus põhitöökohaks ca 10 000 inimesel, samas kui aastal 1950 töötas sel alal ligi 70 000 inimest. Rääkides Norra kalandusest siis suure osa moodustab sellest just vaala- ja hülgepüük. Vaala- ja hülgepüük on juba ammustest aegadest olnud oluline osa Norra majanduses. Tööstusliku vaalapüügi algusega 17. sajandil hakati ka kasutama spetsiaalseid laevu, millel saab vaalad pardale tõmmata ja juba esmatöödelda. Tehnika arenedes kasvas inimkonna võime vaalu püüda, kuni see ületas säästvat arengut võimaldavad piirid. Sajandi keskpaigaks ei suutnud paljude vaalaliikide arvukus enam taastuda ja vähenes drastiliselt. 1986 keelustas Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon äriotstarbelise vaalapüügi, et vaalavarud saaksid taastuda
POPKUNST Ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) nimetuse saanud kunstivool popkunst hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Väidetavasti tärkas popkunst kõigepealt inglise maalikunstis, ent ometi on vaadeldav kunstivool kõige ameerikalikum kogu II maailmasõja järgses avangardismis. Selge eelmäng popkunstile, mida võib ka neodadaks klassifitseerida, toimus aga ennekõike prantsuse ja ameerika kunstis. Kuid kõigepealt veidi kultuuritaustast 20. sajandi 50.-60. aastatel, mis on ühine nii popkunstile kui neodadale. Popkunsti keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse (tööstusliku) kultuuri objektid. Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - e...
Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. (tööstusühiskond ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimestest on hõivatud tööstusliku tootmisega, sai alguse 17.sajandil tööstusliku revolutsiooniga Inglismaal ehk mingi üle masinatootmisele, toimus linnastumine (70% linnades), algselt oli tööaeg 16-18h, muutus sotsiaalne jaotus (enamus töölised) Koos tööstusühiskonnaga tõusis majanduses tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Tööpäevad kestsid 12-14h. Töö tegemine
......................................4 Soovitus punktisumma kohta.................................................................................4 2 Analüüsija andmed Anneli Kaldamäe LAP81 Vaadeldava projekti andmed Autor: Arvo Juhkov LAP81 Projekti nimi: Ekspertsüsteem kandetõstukite valikuks Lühisisu Tänu majanduslikule tõusule kasvab pidevalt tööstusliku kaupade nõudlus ning sellega kasvavad samuti kaubaladudes kaupade hulk ning kaubalaod muutuvad järjest suuremaks. Seetõttu kasutatakse töö lihtsustamiseks järjest rohkem tõstukeid, mis aitavad kaupa ühest kohast teise tõsta. Tõstuki ostmisel ei teata alati, milline see õige tõstuk olema peaks ning ei ervestata oma tegelike vajadustega ja võimalustega (rahalises mõttes). Ekspertsüsteem aitab kasutajal valida
Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on süsihappegaasi
KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima
bakterite elutegevuse tulemusena. Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru ning trihapnikku ehk osooni. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3 kraadilt 0,7 kraadini. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja
Kadri Laur Pärnu Raeküla Gümnaasium XI B. Ajaloo arutlus Euroopa absolutism ja valgustatud absolutism: erinevused ,sarnasused Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüdsest koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu, absolutismi ajastu. Absolutisimi välised toed olid ühtsest kekskusest juhtitud.Valitsus, majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik, kõik need olid jällegi kinni ühes, et riigi võim oli jagamatu! Absolutismi kõrvale tooksin ma paraleelina valgustatud absolutismi, kus maailma vaated mingil määral vabanesid. Valgustatud absolutismis rõhutati eriti kogemustel põhinevaid uurimustöid, kriitilist suhtumist ühiskonda ning paljusid uusi avastusi loodusteadustes. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Ma arv...
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Jossif Vissarionovits Stalin tegelik nimi Ioseb Dzugasvili 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht. Osales VSDTP tegevuses varjunime "Koba" all, tegeldes partei rahastamiseks "eksproprieerimisega" ehk finantsasutuste röövimiste organiseerimisega.Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) o...
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk ...
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine
1861 aastal algas kodusõda. Lõuna(konföderatsiooni) edu kõdusõja alguses oli tingitud soodsast geograafilisest asendist ja võimukatest väejuhtidest. Kodusõja ajal kaotas A. Lincoln orjuse ja kehtestas jaosmaade seaduse. Tänu orjuse kaotamisele ja jaosmaade seadusele lisandus Põhja osariikide armeele endised orjad ning nende sõjavägi suurenes. Sõda lõppes 1865 aastal Põhja osariikide võiduga. USA kiire tööstusliku arengu põhjused: · Arvukas sisserännanud tööjõud · Maavarad · Raudteede ehitamine (sidus riigi erinevaid osi) · Puudusid suured sõjalised kulutused Mõisted. Jaosmaade seadus Seadus, mille A.Lincoln kehtestas kodusõja ajal ja see seisnes selles, et endised orjad said sõjaliste teenete eest tasuta maad. Venemaa 1855 aastal sai Venemaa impeeriumi keisriks Aleksander II, kes valitses kuni 1881. aastani. Ta kehtestas reformid, et päästa riik süvenevast kriisist.
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
................................................................................3 KEMIKAALI ISELOOMUSTUS............................................................................................4 KOKKUVÕTE JA ARUTELU...................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Bisfenool A ehk BPA näol on tegemist tööstusliku kemikaaliga, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hulgal erinevate asjade tootmisel, mis aitavad teha meie elusid igapäevaselt kergemaks (Bioneer, 2014) Tegemist on küll laialt kasutatava kemikaaliga, kuid siiski tuleb arvestada tema mõju inimese tervisele ning keskkonnale. Antud kodutöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade bisfenool A omadustest, tema
biomolekulide rühmad ja organismide jaoks asendamatud mikrotoitained. Vesi Vesi on keemiline ühend, mille üks molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Toidust saadud vesi on vajalik kõikide organismide eksisteerimiseks. Vesi on dünaamiline süsteem, kus vesiniksidemed tekivad ja lagunevad, mis võimaldab ainetel vees lahustuda. Lisaained Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E(Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Lisaainete jagunemine Looduslikud – looduses esinevast toormaterjalist töötlemise teel saadud lisaained. Loodusidentsed – ained, mida leidub looduses, kuid toiduainetes kasutatuna on saadud sünteetilisel teel.
Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. CO + 2H2 CH3OH (katalüsaator ja kõrge temperatuur) Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes (miljoneid tonne aastas), samuti ka lahustite koostisosana. Väliste omaduste poolest on metanool peaaegu eristamatult sarnane etanooliga ja see on põhjustanud hulganisti traagilisi eksitusi. 1 Etanool C2H5OH ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile veidi alla, kuid on samuti tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1. etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH 2. sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel: C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Etüleen on nafta töötlemise saadus ja sellest valmistatud etanool ei ole mõeldud kasutamiseks inimesele ei seest ega väljastpoolt. Seda kasutatakse peamiselt tööstuses lahustina. Kogu inimesega
19.sajand Viini kongressi tulemused: 1) Legiti imsuspõhimõte- taastada tuli valitsenud dünastiate võim. - Selles t põhimõttest lähtudes viidi läbi restauratsioon: Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki. 2) Tasak aalupõhimõte- luua mandril tasakaal suurvõimud vahel. - Sellek s moodustati Prantsusmaa ümber nn puhverriikide vöönd, et takistada Prantsusmaa laienemispüüdlusi. - Ühen dati Belgia ja Holland Madalmaade Kuningriigiks - Tugev ...
näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog
õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2) *Agraatühiskond-hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus, rannikualal kalapüük. Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus. *Tööstusühiskond-inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöörde käigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. *Postindustriaalne ühiskond- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised.
1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal
Eestis puuduvad dioksiiniuuringuteks sobivad laborid, siinsed uurijad on saatnud oma proovid Saksamaale, kus näiteks ühe räime analüüs maksab umbes 500 . Ka Eesti tööstusettevõtete emissioone ei ole märkimisväärselt uuritud [8, 1], samuti pole meil uuritud dioksiinide kontsentratsioone inimese veres, rinnapiimas jm. Teke Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis. Võrreldes tööstusliku pöörde eelse ajaga on nende kontsentratsioon looduses umbes kolmekordistunud [3]. Peamisteks saastajateks on jäätmete põletamine, elektri tootmine, väikesed põlemisprotsessid, mettallide tootmine ja taaskasutus, tsemendi tootmine, paberi ja tekstiili pleegitamine, joogi- ja reovee puhastus ning transport. Üsna palju leidub dioksiine ja PCB-sid vanade trafode ja kondensaatorite õlides [1, 2, 3, 5, 6, 7]. Põlemisprotsessid Lähteained
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus....
olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Enne sõda kuulus maa peamiselt mõisnikele, kes rentisid maad talupoegadele. Kasvatati riisi ja köögivilja, mägede nõlvadel ka teepõõsast. Loomakasvatust peaaegu ei eksiseerinud, kasvatati vaid siidiusse. Praegu on endiselt riisi- ja köögiviljakasvatus Jaapani mõllumajanduse põhiharud. Hästi on arenenud ka puuvillakasvatus, endiselt rohkem kasvatatakse ka teepõõsast aga ka suhkrupeeti ja suhkruroogu. Loomakasvatuse, mis on tööstusliku iseloomuga (linnuvabrikud ja tornlaudad), tarbeks on osa maid jäetud söödakultuuride alla. Piimakarja peetakse enim suurte taludega Hokkaido saarel, mujal on levinud linnu-ja seakasvatus. Traditsiooniline siidiussikasvatus ei tasu end tänapäeval enam ära ja on oluliselt vähenenud. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini
protsessis, kus katalüütilise reformingu kaudu tehakse bensiini või näiteks kivisüsist koksi. Lõplik eraldamine toimub BTX (benseeni, tolueeni ja ksüleeni) tehases. Tolueen on lahusti värvide, liimide, lakkide ja desinfektsioonivahendite jaoks. Samuti kasutatakse seda näiteks ka polüuretaanvahusüsteemide valmistamiseks. See on aruomaatne süsivesinik, mida kasutatakse laialdaselt tööstusliku toorainena ja lahustina. Sarnaselt teiste lahustitega, tolueeni kasutatakse narkootikumidena oma joovastava omaduse pärast, kuid see põhjustab tõsiseid neuroloogilisi kahjustusi. Tolueen sai oma nime oma vanemast nimest toluoolist, mis viitab tolu palsamile, mis on aromaatne ekstrakt troopilistest Columbia puust Myroxyloni balsam, kust see algselt isoleeriti. Algselt pani tolueenile nime roostlane Jöns Jakob Barzelius. Tolueen võib tekitada inhaleeritava joovastava mõju
Absolutism ja valgustatud absolutism erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- j...
trükivabadust. Liberaalid arvasid, et kõik kodanikud peavad olema seaduse ees võrdsed. Libraalid olid uuenduste ja üksikisuku vabaduse pooldajad. Pooldati konstiutsioonilist monarhiat või vabariiki, valimisõiguste laiendamist, eraomandit. Esindajad: John Stewart Mill, John Locke, Constant de Rebecque 13.Sotsialism- poliitiline õpetus, mis seisis sotsiaalse võrdsuse eest. Linnad ei suutnud sammu pidada urbaniseerumise ja tööstusliku arenguga. Suure hulga inimeste vajadustega oli raske toime tulla. Töö-, palga- ja elutingimused olid halvad ning oli vaja lahendusi leida. Sotsialistide.utopistide ideed: ideaalühiskond põhineb ühisomandil, kohustulikul ja kollektiivsel tööl. Majandustegevust tuleb planeerida ja reguleerida. Külluseühiskond, kus puudub vaesus, viletus ja ebavõrdsus. Markism: kapitalistidelt tuleb haarata poliitiline võim ja kehtestada proletariaatide dikatuur.
kandidaadile. Teise hääle annab valija oma liidumaal, lemmikerakonnale proportsionaalsel põhimõttel. 7. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid) Eesti Reformierakond-Andrus Antsip Isamaa ja Res publica Liit Urmas Reinsalu Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Sotsiaaldemokraatlik erakond- Sven Mikser 8. Mõisted: tööstusühiskond- tööstspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives. postindustriaalne ühiskond-kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paidlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine. Teadmusühiskond-kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majandus kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi
soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Looduse mitmekesisuse vähenemine Bioloogiline mitmekesisus on looduses väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki. Iga päev sureb neist välja 50 - 100 liiki. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms
kategooria.Survegrupp-legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel.Teadmusühiskond- kõrgeltarenenud ühiskond,töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust, kus majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, teadlaste ja üliõpilaste osakaal kõrge.Tööstusühiskond-Tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives.Võimude lahusus-Charles de Montesqieu sõastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip,mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peavad olema jagatud eri institutsioonide vahel.Ühishüve-Kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta.
Historitistlik arhitektuur Christian Erala Historitsistlik arhitektuur sai alguse 19. sajandi teisest poolest, mille suurimaks näitajaks on Londonis parlamendihoone (neogooti stiilis), mille ehitus algas 1840. Historitsistlik arhitektuur sai alguse Inglismaalt, kus võeti aastal 1825 esmakordselt kasutusele raudtee. Seda iseloomustab mineviku arhitektuuri kasutuselevõtt, kus võeti eeskuju peamiselt neogootikalt, kuid ka neorenessanssist ja neobarokkist, samuti püüti segada ja täiendada erinevaid stiilielemente originaalitsevate detailidega, mida nimetatakse elektikaks. Historitsismi iseloomustab ka fassaadi ja siseruumide vaheline vastuolu. See vastuolu oli inseneride ja arhitektide vahel ning tähendas seda, et arhitektid ei tunnustanud seda, kuidas insenerid hooneid ehitasid ning seetõttu sündis nn koostöö, kus arhitekt disainis hoone fassaadi ning insener pidi sinna ruumid paigu...
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
:bensiinimahutite, tsisternide, paakide sisepindade korrosioon jne. Nende kaitsmiseks korrosiooni eest oleks vaja, et juba toode oleks tehtud korrosioonikindlatest materjalidest. Samuti on olemas pinnakatted ning on võimalus isoleerida pind. Ka kaitsva plaadikese paigaldamine on levinud. Kaitset aktiivsema metalli ühendamisega põhimetallist esemetele kutsutakse protektorkaitseks. Maakideks nimetatakse mineraale, millel on metallide tööstusliku tootmise seisukohalt nimetamisväärne tarbimisväärtus. Metallurgia on metallide ja nende sulamite tootmist käsitlev tööstusharu.Metallimaakides olevaid lisandeid nimetatakse aheraineks. Enne metallide redutseerimist lisandid eemaldatakse. Maakide ettevalmistust redutseerimiseks nim. maakide rikastamiseks. Et metalle redutseerida, muudetakse sulfiidid ja karbonaadid kõrgel temperatuuril oksiidideks. Sulfsiidsed maagid põletatakse metalloksiidiks ja vääveloksiidiks
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lüh...
maailmasõjast kiiremini ja suutis euroopas oma positsioone tugevdada, 1921 a suutis suurem osa Iirimaast ennast inglismaa alt vabastada, 1937 kuulutas Iirimaa end täiesti iseseisvaks, varsti hakkasid Kanada ja Austraalia tahtma vabadust, 1931 võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid suveräänseks igatpidi., pannes sellega aluse Briti Rahvaste ühendusele. PRANTSUSMAA. liitis endaga suure tööstusliku potensiaaliga piirkonnad, võimasad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks, mõjutas vähem(kriis), lõplik tööstusriik, majanduslik areng kiire, polnud poliitiliselt stabiilne, valitsuse kiire vahetumine, 1919-1939 oli 41 valitsust, tekkitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias, kriisi tabades suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised(lubasid riigi
ERLE MAIDO 28.09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järg...
Hea näitena võib tuua moodsa arhitektuuri lipulaevana tuntud Rotermanni kvartali planeeringut, mis tehti just tollasel ajal. Julge ja värske lähenemine, kus segunevad muinsuskaitse all olevad hooned moodsa arhitektuuriga. · 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ning ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa-asulate ilme teisenemises. · Samas on 20. sajandi pärand terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sajandi alguses oli Eesti veel suuresti agraarühiskond: hoolimata linnastumisest ning tööstuse arengust suuremates keskustes, domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid.
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse
Talvel langetatud puudel ei teki nii kergesti sinimädanikku ja peab kõige paremini vastu, kuna selle tärklisesisaldus on väiksem ja palgid ei lähe nii kiiresti mädanema. Tööde järjekord: ehituspalk raiutakse talvel, kooritakse ja/või tahutakse kevadel; seejärel palgid panna korralikult virna ja lastakse paar kuud seista (tuulele avatult ja vihma eest kaitstult), ehitustöödega alustatakse juunis-juulis kehtib eelkõige käsitsi ehitatud majadele, tööstusliku tootmise puhul kasutatakse aga kiirkuivateid. Palkmaju võib teha nii kuivast kui ka märjast palgist. Eelkõige tuleb palkmaja konstrueerimisel arvestada sellega, et kuivades puit kahaneb rohkem ristikiudu, kui pikikiudu, näiteks uste ja aknakarpide juures. Toorest palgist ehitatud hoone vajub paari esimese aasta jooksul. Seina palkosa võib vajuda kuni 4% .Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige rasekem.
sohvoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutus, kolhooside loomine, kulakute väljaselgitamine, talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, maa riigistamine. Kolhooside loomine-kulakute väljaselgitamine kulak-talupoeg, kes oli kasutanud palgatööjõudu või/ ja omasid põllutöömasinaid. ENSV industrialiseerimine- põlevkivitööstuse spetsialiseerumine, masinaehituse areng, tööstusliku kalapüügi laienemine, rohkem tähelepanu metalli- ja tekstiilitööstusele, võõrtööjõu sissetoomine. Demograafilised probleemid- migrantide sissevool, mille tagajärjel eestlaste osakaal vähenes; põliste ja migrantide suhete pingenemine; sisserändajate eelised(korteripol, paremad elu- ja töötamistingimused ; dubleeritud haridussüsteem. Põllumajanduse areng:1950:põllumaj saaduste müüginormide alandamine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
