Bisfenool A ehk BPA (0)

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
MÕJU TERVISELE 3
MÕJU KESKKONNALE 3
KEMIKAALI ISELOOMUSTUS 4
KOKKUVÕTE JA ARUTELU 5
KASUTATUD ALLIKAD 6

SISSEJUHATUS

Bisfenool A ehk BPA näol on tegemist tööstusliku kemikaaliga, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hulgal erinevate asjade tootmisel, mis aitavad teha meie elusid igapäevaselt kergemaks ( Bioneer , 2014)
Tegemist on küll laialt kasutatava kemikaaliga, kuid siiski tuleb arvestada tema mõju inimese tervisele ning keskkonnale.
Antud kodutöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade bisfenool A omadustest, tema kasutusvõimalustest, toskilisusest ning keskkonnaohtlikkusest

MÕJU TERVISELE

Bisfenool A-ga läbi viidud loomkatsed on kinnitanud aine seotust järgnevate terviseprobleemidega rinna-ja eesnäärmevähi, varajase puberteedi, hormonaalse tasakaalutuse, muutustega aju struktuuris ning südamehaiguste ja diabeediga. Ka juhul kui kogused on väga väikesed, jäävad need siiski kõrgemaks östrogeeni loomulikust konsentratsioonist organismis.
Kanada oli maailma esimene riik, kes kuulutas bisfenool A toksiliseks aineks, mis kujutab endast riski inimese tervisele ja keskkonnale (Lock & Lock).
Tabel 1 Toksilisuse andmed
TD50
> 1000 mg/kg/päevas
närilised
LD50 ( nahaalune süst)
841 mg/kg keha mass
rott
LD50(intravaskulaarne süst)
35.26 mg/kg keha mass
rott

MÕJU KESKKONNALE

Tegemist on looduses mitteleiduva ning kehas östrogeenina käituva kemikaaliga (Loodustohter, 2014).
Bisfenool A mõjub negatiivselt vees elavate organismide paljunemisele, kasvule ja arengule. Kalade kokkupuude bisfenool A pikendab sugurakkude küpsemise perioodi ning isastel kaladel halvendab spermi kvaliteeti. http://www.thinkbefore.eu/wp-content/uploads/2014/10/6petajate-k2siraamat.pdf
BPA võib keskkonda sattuda, kas otse või läbi erinevate toodete lagunemise. Keskkonnasaaste üheks võimalikuks tekitajaks on BPA lekkimine plast- ja metallijäätmetest prügimägedel. Uuringud on näidanud, et bisfenool A võib mõjutada veeorganismide kasvu, paljunemist ning arengut. Mageveeliikide puhul on kõige tundlikumateks liikideks kalad (Bioneer, 2014).
2010. aastal läbi viidud laiaulatuslik kahe Kanada jõe uuringu tulemusest selgub , et hormooni-sarnaste kemikaalidega (sh BPA) saastatud aladel moodustasid emased kalad 85% populatsioonist, samas kui saastumata alal oli emaste osakaal 55% (Bioneer, 2014).
Tabel 2 Aine toksilisuse näitajad keskkonnas
EC50
10-100 nm
Aafrika rohelise ahvi neerurakud
48-hr LC50
3900 - 20000 µg/L
vesikirp
96-hr LC50
1100 µg/L
Mysid
48-96-hr LC50
4600 - 15000 µg/L
kala
96-hr NOEC
1170 µg/L
vetikad
21 day NOEC
>3146 µg/L
vesikirp
http://www.opc.ca.gov/webmaster/ftp/project_pages/MarineDebris_OEHHA_ToxProfiles/Bisphenol%20A%20Final.pdf

KEMIKAALI ISELOOMUSTUS

Teaduslik nimetus on tal bisfenool A, 2,2 - bis (4 - hüdroksüfenüül) propaan. Valged kristallid hakkavad sulama 156 ~ 158℃ juures. Bisfenool on oluline orgaanilise keemia tooraine Peamiselt valmistamiseks epoksüvaiku (ligikaudu 65%) ja polükarbonaati (umbes 35%). http://et.swewe.net/word_show.htm/?1568310_1&Bisfenool

KOKKUVÕTE JA ARUTELU

Bisfenool A on tööstuslik kemikaal , mida looduses ei leidu- Loodusesse sattudes käitub ta östrogeenina ning mõjub seetõttu organismidele halvasti. Tegemist on kemikaaliga, mis inimestele põhjustab rinna-ja eesnäärmevähi, varajast puberteedi, hormonaalset tasakaalutust, muutusi aju struktuuris ning südamehaigusi ja diabeeti. Veeorganismide puhul mõjub negatiivselt nende paljunemisele, kasvule ja arengule.
Bisfenool A-ga puutuvad inimesed väga tihedalt kokku kuna seda kemikaali kasutatakse lugematul hulgal erinevate asjade tootmisel. Keskkonda satub ta, kas otse või läbi erinevate toodete lagunemise.
Õnneks on hakatud üha enam keelustama Bisfenool A kasutamist. Kuigi jah keegi ei garanteeri, et ained, millega bisfenool A asendatakse on inimesele ja keskkonnale vähem mürgised . Kanada jõe näitel on ju selgelt näha, et hormooni-sarnaste kemikaalidega (sh BPA) veekogudes surevad kalad varsti välja, sest nendes saastunud veekogudes on isaskalade osakaal väga väike.

KASUTATUD ALLIKAD

http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-16910/Bisfenool-A%3A-hormoons%C3%BCsteemi-kahjustav-kemikaal-millega-me-k%C3%B5ik-kokku-puutume
http://www.locknlockshop.eu/Kemikaal-bisfenool-A--BPA--page-245/
http://www.loodustohter.ee/?p=994
http://www.thinkbefore.eu/wp-content/uploads/2014/10/6petajate-k2siraamat.pdf