Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallid praktikas (0)

1 Hindamata
Punktid
Metallid praktikas
Juba keemiliste elementide perioodilisustabelist võib näha,et kõigi tänaseks tuntud elementide hulgas on ülekaalus metallilised elemendid ehk metallid.
Sõltuvalt aatomi ehitusest on metallide rühmadel erinevad üldnimetused: leelismetallid , leelismuldmetallid, siirde-ehk üleminekumetallid, latanoidid, aktionoidid. Metalle liigitatakse ka nende väärtuste põhjal. Osad metallid on väärtuslikumad kui teised. Nii nimetatakse kulda, hõbedat ja kõiki kuut plaatinametalli väärismetallideks.
Nende hinnalised omadused on äärmine vastupidavus välistingimustele, vastupidavus oksüdeerijate toimele, kõrge sulamistemperatuur ning kena välimus. Looduses leidub metalle nii lihtainena, kui ka liitainete koostises. Kõiki neid käsitletakse mineraalidena, mis on tekkinud maakoores mitmesuguste füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena.
Vähem väärtuslikke metalle on looduses rohkem, kui väärismetalle. Neid nimetatakse sellepärast ka haruldasteks metallideks. Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena.
Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis-keemistemperatuur, soojas - ja elektrijuhtivus .
Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus.
Mida väiksem neeldumine ,seda eredama läikega on metall . Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat värvi(vask punane, kuld kollane, ülejäänud erivarjundiga hõbevalged).
Metallide plastilisuse põhjuseks on metallilise sideme mittesuunalisus, mis võimaldab
üksikute iooniaatomite kihtide nihkumist üksteise suhtes. Mida suurem on tasapindade arv, kus toimub ioonikihtide libisemine , seda plastilisem on metall .
Metalli kõvadus ehk vastupidavus teistele materjalidele. Kõige kõvem on teemant . Kõige kõvem metall aga kroom . Vastupidiselt aga kõige pehmemad on leelismetallid.
Tiheduse järgi jagatakse metallid kahte rühma: kergmetallid ja raskmetallid. Ka sulamistemperatuurid jagatakse kaheks: kergsulavad ja rasksulavad .
Elektrijuhtivus seletub vabade elektronide olemasoluga metallvõres. Isegi väike potensiaalide vahe kutsub esile elektronide suunatud liikumise ehk elektrivoolu.
Metalli elektrijuhtivus on seda suurem, mida puhtam on metall.Temperatuuri tõusuga elektrijuhtivus väheneb.
Ka metallide keemilised omadused sõltuvad metalli ehitusest. Metallid on redutseerijad, sest elektrone loovutades nad ise oksüdeeruvad.
Metallide ja sulamite hävimust välistingimuste mõjul nimetatakse metallide KORROSIOONIKS . Korrosioon on metallide oksüdeerumine See on kahjulik nähtus, kuna rikub metallide kvaliteeti. Eristatakse 2 korrosiooni liiki: keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Nende tekkepõhjused on samuti erinevad. (Näide! aparatuuri kahjustus klooritööstuses) Teisi korrosiooniprobleeme :bensiinimahutite, tsisternide, paakide sisepindade korrosioon jne. Nende kaitsmiseks korrosiooni eest oleks vaja, et juba toode oleks tehtud korrosioonikindlatest materjalidest. Samuti on olemas pinnakatted ning on võimalus isoleerida pind. Ka kaitsva plaadikese paigaldamine on levinud.
Kaitset aktiivsema metalli ühendamisega põhimetallist esemetele kutsutakse protektorkaitseks.
Maakideks nimetatakse mineraale, millel on metallide tööstusliku tootmise seisukohalt nimetamisväärne tarbimisväärtus. Metallurgia on metallide ja nende sulamite tootmist käsitlev tööstusharu.Metallimaakides olevaid lisandeid nimetatakse aheraineks.
Enne metallide redutseerimist lisandid eemaldatakse. Maakide ettevalmistust redutseerimiseks nim. maakide rikastamiseks. Et metalle redutseerida, muudetakse sulfiidid ja karbonaadid kõrgel temperatuuril oksiidideks. Sulfsiidsed maagid põletatakse metalloksiidiks ja vääveloksiidiks.Näide:
2ZNS+3O2—ZNO+2SO2
Metalle redutseeritakse 3 meetodil:
1.pürometallurgiliselt
2.elektrometallurgiliselt
3.hüdrometallurgiliselt
Kõrgahi
Maailmas enim toodetava metalli raua, redutseerimine toimub kõrgahjus. Kihiti täidetakse ahi rikastatud maagi, koksi ja lubjakiviga. Koks on kütuseks, et saavutada vajalik temperatuur. Kõrgahju protsessil tekib raua sulam süsinikuga ehk malm , mitte puhas raud. Seda võib edasi töödelda erinevateks terasesortideks.
Elektrometallurglised metallide tootmisviisid põhinevad kas sulatatud soolade või nende vesilahuste elektolüüsil. Aktiivseid metalle saab toota ainult sulatatud soolade elektolüüsil. Vesilahuste elektrolüüsil võib toota keemiatööstusele vajalikke aineid(naatriumhüdroksiid, kloor), kuid mitte metalle.
Metalle kasutatakse:
Argielus kohtame kõige rohkem sulameid, need on tugevamad ja püsivamad, kui lähtemetall. Ühte sulamit(duuralumiiniumit) kasutatakse lennukitööstuses. Woodi sulamit, mis on madala sulamistemperatuuriga , kasutatakse tuleohutussüsteemis. Joodiseid kasutatakse keevitamisel. Melhiorist valmistatakse nuge-kahvleid. Pronksist tehakse kujusid , ausambad jne. Malmist on tehtud mõned potid , tööriistad, radiaatorid . Eriterasest valmistatakse kraane, tööriistu. Rauast valmistatakse elektromagnetite südamikke, akude elektrood . Kaaliumi ja naatrumi kasutatakse fotoelektroonikas.
Naatriumi kasutatakse hea soojusjuhina tuumareaktorites ja päikesepatareides Naatriumiaurudega täidetakse elektrilampe. Naatriumkarbonaad kasutusel paberitööstuses. Vasest valmistatakse elektrijuhtmeid. Kaltsum vajalik põllumajanduses,ehituses. Väärismetallid kasutusel juveelitööstuses jne.
Kokkuvõte
Metallid on äärmiselt olulised meie elus ning neid läheb vaja paljudes eluvaldkondades. Sellepärast on nende kohta oluline ka teada. See ülesanne andis mulle palju uusi teadmisi metallide kohta. Kindlasti tuli see palju kasuks ning tundsin huvi samuti selle teema vastu.
Metallid praktikas #1 Metallid praktikas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A A Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat).  Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm.  Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju.  Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus  Magnetiline- magnetvälja mõju  Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime.  Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid 2) keraamika 3) polümeerid 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5) kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 11. Metalsete materjalide üldiseloomustus.  Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus.

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
11
pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda. läbipaistmatud. Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Fe3O4- magnetilised omadused. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) 14

Keemia ja materjaliõpetus
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid *Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. *Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). *Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. *Fe3O4- magnetilised omadused. 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus Plastid ja kummid. *Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). *Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett(PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi).

Keemia ja materjaliõpetus
Mateeria-ained-materjalid
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda. metallid ja polümeerid). Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) n Fe3O4 magnetilised omadused. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist

Keemia
Keemia kordamisküsimused
27
doc

Keemia kordamisküsimused

12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. Fe3O4- magnetilised omadused. 13. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Plastid ja kummid, orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi. Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetus
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

portselan, tsement, klaas. 2 *Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). *Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. *Fe3O4- magnetilised omadused. 13. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Plastid ja kummid. *Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). *Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett (PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi).

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused
15
doc

Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused

keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. ). 9. Materjalide klassifikatsioon: lihtained (puhtad metallid, puhtad gaasid); lihtainete segud (õhk, mõningad sulamid jt.); liitainete segud; liht- ja liitainete segud. 10. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro-ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur on kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. ). 11

Keemia ja materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun