Tööstuslik pööre ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused (0)

1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks?
Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand.
Tekstiili-ja metallitööstusharudes
1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak )
2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus)
2. Energiaallikad 19.sajand?
Nafta , elekter . Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor.
3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
Kaupade kiirem, odavam tootmine
Rohkem töökohti
Majanduse kiire kasv
Inimeste elu paranes , valikuvõimalused
Kvaliteetsem kaup
Õhusaaste
Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus
Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel
Masinalõhkujad
4.Loetle erinevusi vabriku -ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses?
Vabrik
Palgatööline
Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet
Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal
Suurem tööjaotus
Omanik ei teinud tööd
Müük erinev, odavam kaup
Käsitööettevõte
Pikaajaline väljaõpe
Meister tegi tööd, kontrollis kaupa.
Töö algas ja lõppes omanikuga kokkuleppel
Ise oma kauba müümine
Kallis käsitöökaup
Kallis tootmine
5.Tööliste halb olukord, miks leppisid sellega?
Nad leppisid sellega kuna 1) kuna streik oli seadusega keelatud siis ei julgenud keegi vastu hakata, sest muidu sind võidakse vallandada või palka maha võtta 2) Töölised lootsid kui nad oma tööd hästi edasi teevad, ilma et õigusi hakkaks nõudma siis tööandja premeerib neid ja tõstab palka 3) Algus polnud suuremaid organisatsioone kuhu poole pöörduda, et palka juurde nõuda jne
6.Miks hakkas 19.saj lõpus tööliste olukord paranema?
Töölisliikumine. Töökord hakkas paranema kuna töölised hakkasid kurtma, et valitseb suur ebaõiglus. Osa töölisi liitusid ametiühingutega mis aitasid töötingimusi paremaks saada. 1880 hakkasid ametiühingud ettevõtete juhtidele nõudmisi esitama ja streike korraldama . Hiljem olid ettevõtjad sunnitud töötingimusi parandama. Töölised nõudsid enamasti suuremat palka, siis veel pikemat puhkeaega ja paremat haridust, samuti ka paremat töökeskkonda(ilusamad tualetid, vabrikusööklad)
7.Muutused transpordis 19.saj? Mõju inimese elule.
Ehitati välja raudteed , uued kanalid, veeteedele aurikud , alguse sai ka autode ja lennukite tootmine. Transpordirevloutsioon. Tõuge rauatööstuse ja terasetööstuse arengule, liikumiskiiruse tõus. Inimeste-ja kaubaveo hüppeline kasv. Alanesid kauba transpordikulud . Suurte väeüksuste liigutamine, sellest tulenevalt haigestumine ja hukumise vähenemine. Sõjaväe varustuse ja moona transpordi kiirenemine . Muutused meditsiinis, sõdade vähenemine, muutused majanduses, igapäevaelus.
8.Miks kasvasid linnad, probleemid linnades?
1)Maal oli vähe raha,
2)Vabrikusse oli vaja töölisi,
3)Poest sai lihtsalt toitu kätte,
4)Linnas oli transport, vesi, raamatukogud, arstiabi (mugav elu).
Probleemid:
1) Ruumikitsikus, elamispinda jäi väheks.
2) Veereostus , prügi, nakkushaigused.
3) Rohkem enesetappe, vaimuhaigust ja kuritegevust.
4) Vähe lapsi, palju abielulahutusi
9.Miks kasvas rahvaarv Euroopas 18.saj?
1) Suremuse vähenemine
2) Ei peetud enam laastavaid sõdu
3) Päästeti suurematest näljahädadest (elatustaseme tõus, argotehnilised võtted)
4) Arstiteaduse edusammud, vaktsineerimine .
10. Miks kasutati laste tööjõudu? Tänapäev?
kasutati, sest see oli väga odav. Lastele maksti väga vähe palka. Inimestele tundus et oli majanduslikult hädavajalik, et ka lapsed töötaksid. Kuna töötingimused olid vabrikus väga halvad siis hakati lapstööjõudu aina rohkem kritiseerima. Hiljem võeti vastu seadused, mis reguleerisid laste tööaega kuid ei keelustanud lapstööjõu kasutamist.
Mõisted:
Börs- aktsiate ostmise ja müümise koht
Monopol - tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte või ettevõtete ühendus
Ametiühingud- Ühe valdkonna tööliste ühendused oma huvide kaitseks suhtes tööandjatega
Kapitalism - majanduslik korraldus, mis põhineb ettevõtjate eraomandil (kapitalil), tööstuslikul tootmisel, palgatööjõul ja turumajandusel.
Kapital - tootmise rajamiseks ja käigushoidmiseks vajalik vara
Aktsiaselts- ettevõte, mille põhikapitali moodustavad osanike ehk aktsionäride sissemaksed
Streik- tööseisak
Turumajandus-majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse-pakkumise vahekorra tulemusena
Masinalõhkujad e ludiiddid.- Tööstusrevolutsiooni käigus oskuskäsitöö vajaduse vähinemisel tööta jäänud  töölised kes asusid  ründama riidevabrikuid ja sepavasaratega lõhkuma uusi masinaid.