Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduainete keemia (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Toiduainete keemia
                                            
Toidu komponendid
Inimesele kasutatavad  toitained :
Valgud
Süsivesikud
Lipiidid
Vitamiinid
Vesi
Mineraalained
Mikroelemendid
Valgud
Valgud on  biopolümeerid , mille 
monomeerideks on aminohappejäägid.
Valgud on unikaalsed ja asendamatud 
toitained. Valkude  mitmekesisus  on 
molekulaarne /materiaalne alus, mis 
lubab lahendada enamiku elutegevuseks 
vajalikke füsioloogilisi probleeme.
Toiduvalgud peavad oma aminohapetega 
tagama keha kudede kasvu ja säilimise.
Süsivesikud
Süsivesikud on keemilised ained, mis 
koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku 
aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m.
Süsivesikud on meie toidus esmase 
tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, 
odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja 
neid on lihtne säilitada.
Aju  energeetilised  vajadused rahuldatakse 
peaaegu täies  mahus  glükoosi arvel.
Lipiidid
Lipiidid on vees lahustumatud, 
vähemalt kahest  komponendist  
(alkohol ja  rasvhape ) koosnevad 
biomolekulid .
Lipiidide koostises olevad  rasvhapped  
on inimorganismis rakkude jaoks 
kontsentreeritud energeetiline  kütus .
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva 
struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete 
biomolekulide rühmad ja organismide 
jaoks asendamatud mikrotoitained.
Vesi
Vesi on keemiline ühend, mille üks 
molekul  koosneb kahest vesiniku ja 
ühest hapniku aatomist.
Toidust saadud vesi on vajalik kõikide 
organismide eksisteerimiseks.
Vesi on  dünaamiline  süsteem, kus 
vesiniksidemed  tekivad ja lagunevad, 
mis võimaldab ainetel vees lahustuda.
Lisaained
Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida 
lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii 
nende  tööstusliku  tootmise kui koduse 
toiduvalmistamise 
juures eesmärgiga parandada toidu 
maitset , lõhna, värvust, struktuuri ning muid 
omadusi ja  pidurdada  riknemist. 
Igal lisaainel on numbriline kood. 
Tähis E( Europe ) ja numbrikood  viitavad  
konkreetsele keemilisele ühendile.
Lisaainete  jagunemine
Looduslikud – looduses esinevast 
toormaterjalist töötlemise teel saadud 
lisaained.
Loodusidentsed – ained, mida leidub 
looduses, kuid  toiduainetes  kasutatuna 
on saadud sünteetilisel teel.
Loodusvõõrad – ained, mida 
looduses ei esine.
Lisaainete rühmad.
Värvained   E100  – E199
Säilitusained   E200  – E299
Antioksüdandid  E300 –  E322
Emulgaatorid E400 –  E499
Happesuse regulaatorid  E500  – 
E578
Maitsetugevdajad E620 – 650
Magusained  E900 – E999 

Värvained E100 – E199
Mõeldud toidule värvuse  andmiseks  või 
loodusliku värvi tugevdamiseks.
Kasutatakse ka looduslike ja loodusidentseid, 
kuid enamus värvainetest on saadud 
sünteetilisel teel. Seetõttu on suur osa 
toiduvärvidest inimorganismile kahjulikud ja 
võivad põhjustada terviserikkeid. 
Eriti ohtlikeks peetakse  põlevkivi  tõrvast 
valmistatud asovärve, mis osades riikides on 
ka keelustatud.
Säilitusained E200 – E299
Säilitusained ehk  konservandid   pidurdavad  mikroobide, 
pärmi- ja  hallitusseente  arengut.
Säilitusained jagunevad:
• sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida 
kasutatakse loomasöödas ja  kosmeetikas
• bensoaadid- enim levinud  E211 naatriumbensoaat, 
looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates
•  nitraadid - nitraadid või  nitritid  on praktiliselt kõigi 
lihatoodete koostises. Kuulsaim  E250  naatriumnitrit.
Pärsivad  botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks 
annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse.
Potentsiaalselt  kantserogeensed ühendid.
Antioksüdandid E300 - E322
Pärsivad oksüdatsiooniprotsesse, mis 
on tingitud ensüümidest ja vabadest 
radikaalidest; pidurdavad rasvade 
rääsumist, säilitavad toidu värvi ja 
lõhna.
Kasutatakse nii loodusidentseid kui 
sünteetilisi.
Kuulsaimad antioksüdandid on 
askorbiinhape ehk C- vitamiin  E-300, E-
vitamiin E-306,  sidrunhape  E-330, 
letsistiin E322.
Emulgaatorid E400 – E499
Emulgaatorid on ained, mis võimaldavad 
hüdrofiilsel (vees lahustusval) ja 
hüdrofoobsel (õlis lahustuval) ainel 
omavahel ühtlaseks seguks muutuda.
Emulgaatoreid kasutatakse kastmete, 
jäätiste, minariinide, dessertide 
valmistamisel.
Loodusliku päritoluga ainetest on 
tuntuim letsitiin. 
Maitsetugevdajad E620-650
Kasutatakse suurel hulgal lihatoitudes, 
puljongikuubikutes, kastmetes, 
kuivsuppides, maitseainesegudes, 
kartulikrõpsudes jne
Kuulsaim esindaja MSG 
ehk monosodiumglutamat ehk E-621
Võimendab  liha maitset, ka seal kus 
teda pole.
Magusained E900 – E999 
Kasutatakse toidu magususe 
tõstmiseks, aga ka säilitamiseks.
Suhkur ei kuulu E- ainete nimekirja.
Sünteetilised magusained on 
odavamad ja sadades kordades 
suhkrust  magusamad.
Kokkuvõte
Toiduga seotud ohtudest on lisaained 
alles 6. kohal. Ohtlikumad on 
toidumürgitused , tasakaalustamata 
toitumine, tööstuslikud  saasteained
looduslikult toidus esinevad  mürgid  ja 
pestitsiidid.
Selleks, et mõista sünteesitud ainete 
kasutamise mõju toidus, on vaja tunda 
põhjalikult inimtoitainete olemust.
Viited
Kuressaare Kolledži toiduainekeemia kursuse 
õppematerjalid: 
http://toidukeemia.weebly.com/lisaained.html
Urmas Kokasaar, jt.  Inimtoidu  loomulikud  ja 
sünteetilised komponendid(1996). 

Vasakule Paremale
Toiduainete keemia #1 Toiduainete keemia #2 Toiduainete keemia #3 Toiduainete keemia #4 Toiduainete keemia #5 Toiduainete keemia #6 Toiduainete keemia #7 Toiduainete keemia #8 Toiduainete keemia #9 Toiduainete keemia #10 Toiduainete keemia #11 Toiduainete keemia #12 Toiduainete keemia #13 Toiduainete keemia #14 Toiduainete keemia #15 Toiduainete keemia #16 Toiduainete keemia #17 Toiduainete keemia #18
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mpad01 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

E-ained ja pakendid

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karoliina Tammik(9A klass) E-AINED JA PAKENDID Referaat TALLINN 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 E-ainete jagunemine päritolu järgi.................................................................................4 Looduslikud................................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaainete grupid...................................

Bioloogia
thumbnail
11
ppt

Allergiad, e-ained, grupid, nitritid, nitraadid

Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi

Bioloogia
thumbnail
40
ppt

Toiduainete keemia

Toiduvärvid  http://www.youtube.com/watch?v=JYx0- G51kLo 15 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toiduvärvid  Toiduvärvide kasutamise eesmärgiks on toodete tarbijale meelepäraseks muutmine ja sortimendi mitmekesistamine, kusjuures kasutatakse nii sünteetilisi kui ka naturaalseid toiduvärve.  Looduslikud värvid on sageli ebapüsivad ning lagunevad toiduainete töötlemisprotsessi käigus.  Seetõttu kasutatakse sünteetilisi toiduvärve, et anda tootele soovitud ere ja püsiv värvus.  Sünteetilisi toiduvärve, sh. asovärve, saadakse keemilise sünteesi teel.  16 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toiduvärvid  Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodete ja karastusjookide tootmisel, samuti lisandina jogurtitele, jäätistele,

Toidukeemia
thumbnail
15
doc

Toidulisandid

Tartrasiiniga parandatakse karastusjookide, puuvilja-ja marjasiirupite värvust, värvitakse jäätist ja maiustusi. Paljude toiduainegruppide puhul on lubatud kasutada ainult teatud kindlaid toiduvärve, kusjuures neile on kehtestatud ka lisatavate koguste piirnormid. Kondiitritoodete dekoreerimisel ning mõnedes liköörides leiavad käsutamist kulla- ja hõbedapigmendid, mille kogust ei normeerita, vaid neid lisatakse vastavalt vajadusele. Säilitusained Kergesti riknevate toiduainete paremaks säilitamiseks ning mikroobide elutegevuse takistamiseks lisatakse neile toiduainetele konservante ehk säilitusaineid. Tuntumad säilitusained on bensoe-hape ja sorbiinhape ning nende Na- ja K-soolad, mida looduses leidub mitmesugustes marjades (jõhvikates, pohlades, pihlakates, murakates). Sorbiinhape on antifungitsiidse toimega: surub alla hallituse arengu. Bensoehape pidurdab aga pärmiseente ja bakterite kasvu. Keediste, mahlade, karastusjookide,

Inimese toitumisõpetus
thumbnail
27
ppt

E-ained ja lisaained toidus

E-ained · Lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka saaste- või lisaaineid. · Nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta. · Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema

Keemia
thumbnail
28
doc

Lisaained toidus

Valisin nendeks šokolaadi, ketšupi, kanamunad, viinerid ja limonaadi. Heameelt tekitas see, et leidsin kaks toodet, milles ei olnud üldse lisaaineid ning kurvastas see, et viinerid olid nii kahjulikud. Töös on ka olemas nõuanded, mida peaks tegema, et vältida lisaaineid toidus ning süüa tervislikumat toitu. 3 Mis on lisaained? Need on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata seda iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone.

Toiduainete ja toitumisõpetuse alused
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne.

Kokandus
thumbnail
34
doc

E ained - Toiduainete koostise analüüs

TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja lõhnaainest. · E221 - Naatriums

11.klassi bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun