valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole Hüdrotropim kasvamine suurema veepotentsiaaliga piirkonna suunas; tundlikud rakud asuvad juuretippudes. Tigmotropism vastus mehhaanilisele puudutusele, näit. köitraagude reaktsioon. Heliotropism õite ja lehtede pöördumine valguse suunas. Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades. Nüktinastia õite avanemine ja sulgumine, lehtede asendi muutus, mida kontrollib bioloogiline kell ja fütokroom. Ei sõltu valguse suunast. Tigmonastia lehtede asendi kiire muutus puudutuse tagajärjel, näit. mimoositehtedel ja putuktoitulistel taimedel (huulhein). Taimede elu rütmid: Tsirkaadne rütm aktiivsustsükkel ca 24-tunnise perioodiga. Fotoperiodism Taimede arengu sõltuvus valgus- ja pimedusperioodi vahekorrast.
talmõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule omased organellid on a) plastiidid, mis jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Klorolplastis toimub fotosüntees. Kromoplast sisaldab karotenoide ja muudab taime viljad, lehed jaõied värviliseks. Leukoplast on värvusetu ja selle ülesandeks on varuaine tärklise talletamine. b)tsentraalvakuoolid – peamine ülesanne on vee säilitamine, samuti kindlustab see raku siserõhu ehk turgori, seal toimuvad lõhustumisprotsessid, noore raku vakuoolides on toitained. c)Lisaks rakumembraanile ümbritseb taimerakku ka rakukest. See koosneb taimede puhul tselluloosist (seentel kitiinist). See annab rakule kuju ja kaitseb välismõjutuste eest. 40. Restriktaasid on endonukleaasid, mis kaitsevad rakke võõra DNA eest. Nad tunnevad ära lühikesi spetsiifilisi DNA-järjestusi ja lõikavad molekuli katki. On olulised geenide kloonimise seisukohalt
3. endoplasmaatiline võrgustik a. Karedapinnaline sellel paiknevad ribosoomid, Valkude süntees, talletamine ja bioühendite suunamine ,,koju". b. Siledapinnaline süsivesikute ja lipiidide süntees; osade mürgiste ühendite lagundamine. Siledapinnalisest ER-ist tekib karedapinnaline kui sellele moodustuvad ribosoomid. Raku kuju säilitamine. 4. vakuool - vee reservuaar, kindlustab raku turgori, toitainete varu/jääkinete varu ja kus toimuvad lõhustumisprotsessid. 5. plasmamembraan eraldab väliskeskkonnast, kaitseb, reguleerib energia ja ainevahetus raku ja väliskeskkonna vahel, seob eraldi rakud kiududesse, retseptoorne välissegnalide vastuvõtt 6. Golgi kompleks Glükoproteiinide jm membraanikomponentide valmimine, uute valgumolekulide süntees. Materjal tuleb ER-ist, see sorteeritakse, muudetakse (lihtvalk ->
Hüdrolüüsireaktsioonid toimuvadki lõhustatavate subst-raadi molekulide, vee molekulide ning hüdrolüütiliste ensüümide omavahelises koostöös. Tavanäide on toitainete makromolekulide lõhustumine seede-kulglas. Järgnevalt tutvume vee funktsioonidega raku tasandil. Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa ning vesilahuses toimub ka lõviosa raku metabolismist. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Mida rohkem osmoosiga vett rakku tungib, seda suurem on siserõhk ja seda suuremaks raku mõõtmed muutuvad. Et loomarakkudel, kaasa arvatud inimese rakkudel, rakukest puudub, siis on need rakud nii veesisalduse kui ka siserõhu muutuste suhtes eriti tundlikud. Raku tasandil avaldub ka vee termo-regulatoorne toime. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest vee temperatuuri
Võimaldavad fotosünteesida ka nõrgas valguses. Parasporaalkehad: valgulised protoksiinid, paiknevad endospoori kõrval. Toksilised putukate vastsetele- biotõrje. Esinevad mõnedes batsillides (B.poppillae, B.sphaericus) Magnetosoomid: võimaldavad b-del orienteeruda magnetväljas. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Funktsioonid: 1)mehhaaniline kaitse 2)väliskuju säilitamine 3)viburi toestamine liikumisel 4)adhesiinid on seotud kestaga 5)retseptorid faagidele 6)ainult turgori all olev rakk saab kasvada Ehitus: 1)Mükoplasmad- RK puudub 2)g+ (RK paks, homogeenne) 3)g- (RK mitmekihiline, RKs välismembraan) 4)valguline (osad arhed) Peptidoglükaan, selle koostis. PDG on heterosahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad NAM ja NAG, mis on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Võrgustikuks ühendatud tetrapeptiidide abil. PDG võrk on kas 1-3 kigiline (g-) või 15-40 kihiline (g+). Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel.
saamisele 32. Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? 1.Hea otsus on kui nad on järglased ilmale toonud JA Arvukus on ülemäära suurenenud 2. Halb otsus kui kiskjaid on palju ja arvukus on väike ? Kordamisküsimused 4. Loeng 1. Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks. Suur soojusmahutavus, turgori tekitaja,suur pindpinevus,neutraalne lahusti. 6 Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel,vee liikumine juurtes,tüves,lehtedes. Põud,liigniiskus,mürgid mullas jne.. 2. Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed on vetikad,seened(veesisaldus rakkudes muutuv),dormantsusperiood,saavad kätte vett ka läbi lehepinna. Homoiohüdriidsed taimed on enamus kõrgemaid taimi
- seedimine, liikumine, FS, hingamine 28 Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4 1 Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks • Neutraalne lahusti • taimekudedes turgori tekitaja – kuival perioodil • suur soojusmahutavus • suur pindpinevus Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2 Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed Homoiohüdriidsed taimed •Veesisaldus rakkudes muutuv •Veesisaldus rakkudes konstantne •Dormantsusperiood •Spetsiaalsed veehoiuorganellid
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
Kui ioonid sisenevad mullalahusest veega taime, siis läbi apoplasti, sümplasti ja sümplasti plasmodesmide satuvad ksüleemi. Ksüleemis madaldub seetõttu veepotensiaal (võrreldes mullalahuse omaga) ja vett hakkab ksüleemi sisse tulema. Samal ajal tekib ksüleemitorudes rõhk, tekib juurerõhk. 29. Millist õhulõhede liikumist nimetatakse passiivseks? Kui sulgrakkude naaberrakkude turgorrõhu muutustest on tingitud liikumine 30. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Tingitud sulgrakkudesse sissetulnud veest, mis põhjustab turgorrõhu sulgrakkudes. Sulgrakkude õhupilupoolsed seinad muutuvad nõgusaks (radiaalse mitsellatsiooni tõttu tselluloosi mikrofibrillid paiknevad õhulõhega risti) ja turgorrõhk on suurem kui kaasrakkudes, mis ka piirnevad õhulõhet. Selleks, et vesi liiguks sulgrakkudesse, peab olema madalam veepotensiaal sulgrakkudes ehk osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsioon tõusma
valguse käes roheliseks, sest kromoplastid muutuvad kloroplastideks. Valguse mõjul värvub kartulimugul roheliseks, kuna leukoplastid muutuvad selles kloroplastideks. TAIMERAKU VÕRDLUS. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. Mõned karakteersed jooned on järgmised: · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Mis eristab loomarakku teiste organismide rakkudest? Loomarakul puuduvad rakuseinad, seal on tuum ja tuumamembraan Tuleta meelde loomaraku organellid. Mitokondrid , kloroplasitd, plastiidid?
värvuse · Leukoplastid varuaine talletajad Rakutuum (3) · Geneetilise informatsiooni keskus · Tüümaümbris karüolemm · Tuuma sees tuumaplasma karüoplasma · Karüoplasmas asuvad tuumakesed ja kromosoomid · Tuumade arv rakkudes on varieeruv 0...nni Vakuool (2) · tekivad tsütoplasmavõrgustiku laienenud osade liitumisel · Vakuoolides olev vedelik rakumahl, mis tekitab raku siserõhu ehk turgori Taimeraku kest: Rakukest: · Mitoosi anafaasis, alguses moodustub kiudjas moodustis fragmoplast · Pektiinaine ladenemise tõttu moodustub vahelamell, mis jääb rakke siduvaks aineks · Kummagi tütarraku tsütoplasmad moodustavad primaarse rakukesta · Koosneb pektiin, hemitselluloos, tselluloos ja glükoproteiidid Sekundaarne rakukest · Rakukest kasvab edasi seestpoolt · Täiendavalt ladenevad: ligniin, suberiin, kitiin, pektiin, mineraalained (Ca, Si)
retiikulumist. Suured vakuoolid on enamasti läbistatud tsütoplasmaväätidest. Suuri vakuoole sisaldavate rakkude tsütoplasma koos rakuorganellidega on tihedasti liibunud vastu plasmalemmi ja rakukesta. Taimeraku vakuoolid on ehituselt ja talitluselt lähedased loomse raku lüsosoomidele. Ka vakuoolid võivad sisaldada hulgaliselt hüdrolüütilisi ensüüme. Vakooli funktsioonideks on: 1) toitainete ja jääkproduktide säilitamine; 2) teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga); 3) turgori reguleerimine. Tihtipeale on taimerakus mitu vakuooli, millest üks täidab näiteks säilitusfunktsiooni, teine aga talitleb lüsosoomina. Diktüosoomid on tuuma lähedal asuvad lamedad moodustised, mille põhiline ülesanne on rakukesta komponentide süntees ja nende sekreteerimine raku välispinnale. Loomarakkudel nimetatakse analoogilist organelli Golgi
Bioloogia Page 3 Vesi 21. september 2009. a. 13:50 Vesi: · Meduusid 95%-98% · Vetikad 90%-95% · Seened 95% · Kurgid 95% · Piim 89%-90% · Liha, kala 65%-85% · Kanamuna 55%-65% · Puit 45% · Samblikud, seemned 12%-15% Vee põhifunktsioonid organismides: · Universaalne lahusti · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi · Tagab raku siserõhu ehk turgori · Kindlustab ringeelundkondade töö · Osaleb termoregulatsioonil · Täidab kaitsefunktsiooni Pisarad- vähendavad hõõrdumist, eemaldab võõrkehi Liigesevõie- vähendab hõõrdumist Lootevesi- imetaja loode areneb vesikestas ehk amnionis Bioloogia Page 4 Orgaanilised ained 9. september 2009. a. 12:51 Bioloogia Page 5 Sahhariidid 21. september 2009. a.
on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud. Taimerakk: Loomarakust eristab teda: rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuool - rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga ehk tonoplastiga. Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Ülasanne rakus: toitainete, varuainete, jääkainate ja vee säilitamine; turgori reguleerimine (tsentraalvakuool); teatud ainete lagundamine. Rakukest - ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugema toese ja püstise asendi; osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon); koosneb tselluloosist, hemitselluloosist ja pektiinainest. Plastiidid - ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorgenellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Neis toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja
loomad taime süüa, vastupidises olukorras aga aitab levitada. Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosist ja pektiinainest. Annab tugeva toese ja kaitse. II ELU KESKKOND VESI 1. Vesi taime sisekeskkonnana. Vesi moodustab taime sisekeskkonna, kus toimuvad keemilised protsessid. Vesi on organismi põhiliseks lahustiks. Vees liiguvad ainevahetusproduktid ühest rakust ja koest teise. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides, tagab rakkude siserõhu ehk turgori. 2. Vee omadused. 1 -Vesi on hea lahusti lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vesi moodustab vesiniksidemeid. 2 Koosneb hapnikus oksüdeerijast ja vesinikust redutseerijast 3 On suure soojusmahutuvusega. Vajab palju energiat ja soojeneda/jahtuda 4 Vesi võib auruda kõigil temperatuurides. Üleliigsest veest on võimalik lahti saada aurustumise teel. 5 Veel on suur pindpinevus, võimaldab peentes torudes kapillaartõusu
N : maomahl = pH 1,5- 2,5 nahk = 5,4 - 5,6 vesi = 7,2 - 7,4 sülg = 7,3 - 7,8 Uriin = 4...8 sõltub toiduvalikust ja neerude seisundist. Vee funktsioonid rakutasandil: 1. Vesi kindlustab rakkudes stabiilse sisekeskkonna. (tsütoplasma) 2. Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3
Õhupilu-poolne rakukest on ebaühtlaselt paksenenud, teistel külgedel on rakukest õhuke. Sulgrakud paisuvad epidermi pealmise pinnaga paralleelselt; Helleborus-tüüp. Sarnaneb eelmisele, kuid sulgrakud liiguvad epidermi pealmise pinna suhtes samaaegselt igas suunas; Graminea-tüüp. Sulgrakud on hantlikujulised, nende põisjad otsad on õhukesekestalised, keskosa aga jäik ja paksuseinaline. Rakkude otsimiste osade paisumisel eemalduvad rakkude keskmised osad üksteisest, turgori vähenemisel lähenevad taas. Seega liiguvad sulgrakud epidermi välimise pinnaga paralleelselt. 5.1.4. Mesofüll Kahe epidermi vahel olevat lehe põhikude nimetatakse mesofülliks. Kuna enamik lehe kloroplastidest paikneb mesofüllis, nimetatakse seda ka klorenhüümiks. Mesofül
Valgud on ühendid, mis sõltuvalt ehituslikust eripärast võivad kuuluda kõiki kolme klassi. (juuksed on puhas valk) Vee funktsioonid raku tasandil 1. Vesi kui raku... . Veerikas tsütoplasma. Kõige rohkem vett meduusi rakkudes, kõige vähem seemnetes, spoorides jne. Tav. Rakkudes 60-80% vett. 2. veel on hea soojusjuhtivus, kaitseb rakku ülekuumenemise eest. Kaitseb mitokondreid (tootavad soojust) 3. Tekitab rakkudes siserõhu ehk turgori. Väga levinud kestaga rakkudes. Vee funktsioonid organismi tasandil 1. Kaitse kõrgete temperatuuride eest. Vee aurumine õhulõhedest (transpiratsioon), loomade kaitsmine ülekuumenemise eest higistamine (peale vaalaliste higistavad kõik imetajad). Kassidel on higinäärmed käppade all, sigadel kärsal, üle kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist. Lõõtsutamine nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinäärmed käppade all) 2
Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Emassugurakud - munarakud
tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud olukordades osutuvad talle vajalikuks, (seal võivad esineda geenid, mis kodeerivad antibiootikume kahjustavaid ensüüme või toksiine.) o Bakterite geenid on pidevad (puuduvad intronid) ja mitu samas reaktsiooniahelas osalevat geeni paiknevad järjestikku (mood operoni) ning trantskriptsiooni neilt juhotakse ühise promootoriga · Membraan o Tsütoplasmat katab rakumembraan, mis on turgori mõjul surutud vastu rakukesta o membraani koostis on bakteritel ja arhedel erinev o Koosneb valkudest ja fosfolipiididest o Bakteritel ja eukarüootidel on esterlipiidid o Arhedel on eeterlipiidid, mis võivad olla kas ühe või kahekihilised o Dieeter-tüüpi membraan on kahekihiline ja tetraeeter-tüüpi ühekihiline, mis on termostabiilsem o Prokarüootide membraani stabiliseerivad (muudavad jäigemaks) steroolitaolised hapanoidid, mida on
LPS lipiidosa on toksiline inimesele ja loomadele, põhjustades palavikku, lööbeid ja sokki. Seetõttu nimetatakse LPS kaendotoksiinideks. LPS verre näiteks siis, kui bakterid lüüsuvad. Mõnedel metanogeenidel, halobakteritel ja Sulfolobus'el on rakukest valguline Värvuvad g(-) Seeneraku kestas on spetsiifilistekskomponentideks kitiin ja beeta-1,3-glükaanid 38. Mida membraan sisaldab? Fosfolipiide ja valke. Rakumembraan (paksus 8 nm) ümbritseb bakterirakku ja on turgori mõjul surutud vastu rakukesta. Mükoplasmadel on rakumembraan rakule välispiirdeks. Membraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, kus lipiidide hüdrofoobsed "sabad" (rasvhappejäägid) on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed "pead" membraani välispinna poole. Lipiidkomponendiga on elektrostaatiliselt seotud valgud, mis ei kata membraani pideva kihina, vaid paiknevad mosaiikselt ja osa valke läbistab membraane. Rasvhapete iseloomust (küllastatud,
kuna läheb hallitama. Niita tuleks niita peal. Kuivatamisel tekkivad suured kaod, põhjustatud taimede elutegevuse jätkumisel. Toitainete väljauhtumine, taime osade varisemine. Pärast niitmist elutegevus jätkkub: füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised erinevused. On tingitud taimede ainevahetusest. Jätkub peale hingamist. Üpris varsti saabub lagunemine, taim toimib hingab , kuna tekib toitainet puudus taimele. Seda perioodi nimetatakse näljaainevahetuseks, kestab niikaua kuni on turgori vastupanuvõime. Biokeemilised protsessid jätkuvad ka väiksema niiskuse juures, fermetatiivse tegevuse tõttu. Praktikas lõppkuivamisperiood, kestab kuni niiskust on 18- 20%. Kadude vähendamiseks loomadele kasuliku heina saamiseks on vaja vähendada neid protsesse. Niitmisjärgne periood on 5-7 tundi. Kuivab kiiremini kui kaerutada. Koristada kui kuivus 18%, kui kokkumures läheb jäigaks. Lehtede varisemine- liiga kuiva heina liigutamine
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Sisestruktuuri moodustavad topeltmembraanilised moodustised (tülakoidid) sissesopistumistega. Sisestruktuur koosneb graanitülakoididest ja stroomatülakoididest. Stroomad(piklikud) paiknevad ümber graanide(ümarad). 6. Vakuooli ülesanded. Vakuool on lahustunud varuainete ja raku ekskreetide reservuaar (moodustavad rakumahla). Samal ajal ka osmootne ruum, milles liikuv vesi tekitab rõhupotentsiaali tagades kudede turgori. 7. Rakukesta teke, ehitus, ülesanded. Rakukest on kahekihilne primaar- ja sekundaarkest. Rakukest koosneb tselluloosi kiududest, polüsahhariididest ja valgulisest maatiksist. Primaarne kest on raku kasvades õhem kui sekundaarne. Rakukestades on avaused poorid. Rakukest on oluline vastupidavuseks tsentraalvakuooli poolt tekitatud osmootsele rõhule. Rakukestad moodustavad rakule toese, kaitstes rakku väliskeskkonna, kahjustuste eest. On
Vakuool. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust- sarnanevad ehituselt ja päritolult lüsosoomidele. Noortes taimerakkudes on tihti mitu vakuooli, vananedes need liituad ja tekib üks suur tsentraalvakuool- taimerakule ainuomased. ÜLESANDED: veereservuaar, võib sisaldada ka varuaineid. Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemates jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid- nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse- on taimele kaitseks ära söömise eest. Plastiidid. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erinevad värvuse
75. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Vesi tungib rakku difusiooniga läbi valguliste pooride membraanis. Selleks peab lahustunud ainete kontsentratsioon olema raku sees kõrgem, kui väljaspool rakku. Kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks ja jagunemiseks peab olema ta turgori all. 76. Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis on mikroobil võimalik tõsta ka rakusisest osmootset rõhku. Rakus hakatakse sünteesima osmoprotektoreid. Need on vees hästi lahustuvad väikese molekuliga org.ained, mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku. Stabiliseerivad ka valke. Nt gamma-aminovõihape, glutamiinhape. 77
Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada! Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrk on kas 1-3 kihiline (graamneg.) või 15-40 kihiline (graampos.). Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus.
lühinägelik.perekonnas on normaalse nägemisega poeg.kui suur on tõenäosus,et perre sünnib järgmisena lühinägelik laps?-tõenäosus,et sünnib lühinägelik laps on 75%. VI.1.taimerakk. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.Mõned karakteersed jooned on järgmised:taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine,taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest,kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm,taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid. 2.kohastumione organismidel. On teada, et organismide ehitus ja elutegevus vastavad neid ümbritseva keskkonna tingimustele. Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks.
1) Hüdrofiilsus: a. Vees lahustumine (nt suhkur) b. Märgavad/ ei lahustu (nt tselluloos) 2) Hüdrolüüs: tärklis+vesi+amülaas=glükoos tüüpiline reaktsioon, mis toimub ka suus 3) Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine ja veeest pärineb ka eralduv hapnik 4) Vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Raku tasandil 1) Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna 2) Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakussiserõhu ehk turgori. Eriti võimas on see kestaga rakkudes ehk taimerakkudes 3) Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju
Vesi on reaktsioonis lähteaineks- fotosünteesi reaktsioonis. 2. Reaktsioonis lõpp-produkt- moodustub kõige organismide rakkudes hingamise käigus; ainevahetuse jääkproduktid eemaldatakse organismist eritus- ja hingamiselundkonna kaasabil. 3. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. 4. Vesi on väga hea lahusti-enamik aineid on organismis lahustunud olekus.5. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu pH. II Rakuline tasand. 6. Kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel. Turgor on raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 7. Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. 8. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik, ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi);
kõrget aw (>0.95). Kõige madalama aw juures saavad kasvada hallitusseened ja pärmid. Osmootne rõhk Vesi tungib rakku lihtsa difusiooniga läbi valguliste pooride rakumembraanis. Selleks peab lahustunud ainete [C] olema raku sees kõrgem, kui väljaspool rakku. Kui väliskeskkonnas on lahustunud aineid palju, siis hoiavad nad vett kinni ja bakterid ei saa vett kätte. Rakusisene kõrge osmootne rõhk on vajalik ka selleks, et raku suurenemiseks (kasvuks) ja jagunemiseks peab ta olema turgori all. Rakukesta peptodoglükaani uute fragmentide lisamine ahelatele eeldab eelnevat sidemete lagundamist (ruumi tegemine uuele materjalile). See toimub paremini, kui rakukest on pinge (turgori) all. Rakusisene osmootne rõhk G(-) bakterites on 3-6 at, G(+) bakterites veelgi kõrgem. Et rakk peaks vastu nii kõrgele rakusisesele rõhule, on tal rakukestas tugikiht- peptidoglükaan. Mükoplasmad elavad reeglina keskkonnas, kus osmootne rõhk on ca sama, mis raku sees (inimese ja loomade koed)
CsdA (DEAD-box perekonna helikaas). CspA aktiveerib transkriptsiooni H-NS-i ja güraas-i geenide promootoritelt, seondudes järjestusele ATTGG. Samuti interakteerub CspA RNA-ga ning harutab lahti mRNA-de sekundaarstruktuure, muutes nende transleeritavust. Seetõttu nimetatakse CspA-d ka RNA shaperoniks. 25. Millised protsessid käivituvad bakterirakus väliskeskkonna osmootse rõhu tõusu korral? Kui raku väliskeskkonna osmootne rõhk tõuseb, peab turgori säilimiseks tõusma ka tsütoplasma osmootne rõhk. Kui osmootne rõhk rakus suureneks ainult soolade kontsentratsiooni tõusu arvel, inhibeeriks see ensüümid. Selleks, et ensüümid ei inaktiveeruks, kuid turgor rakus siiski püsiks, sünteesitakse rakkudes osmolüüte - betaiini, ektoiini, trehhaloosi, glütserooli, sahharoosi, proliini ja väikeseid peptiide. Need ühendid on lahustuvad kõrgel kontsentratsioonil, keemiliselt neutraalsed, ei mõjuta ensüümide aktiivsust
kevadel, kasvu algperioodil, omastavad taimed paremini ammoonium- lämmastikku, kõrgematel aga nitraatlämmastikku. Sellepärast tulekski enne külvi põhiväetisena anda ammooniumväetisi, kasvuaegselt pealtväetisena anda aga nitraatväetisi. Vesi Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes. Taimede veevajadus on suurim võimsa kasvu perioodil. Et toota 1kg maapealset taimeosa, vajavad taimed keskmiselt 150...250kg vett. Mulla veerežiimist oleneb toiteelementide omastamise ulatus ehk väetamise efektiivsus. Eriti märgatavalt mõjutab vee hulk mullas lämmastikväetiste omastamist, põhjustades sademeterikastel suvedel viljade lamandumist. Väetatud mullas kasutab taim vett palju ökonoomsemalt kui halvasti väetatud mullas.
3. gramnegatiivsed bakterid - rakukest mitmekihiline, peptidoglükaani kestas vähe, rakukestas välismembraan 4. valgulise kestaga bakterid (osad arhed, Planctomycese rühm, klamüüdiad) Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Adhesiinid on seotud kestaga. 5. Kinnitumiskohad faagidele. 6. Rakukesta võib vaadelda ka kui algset mitootilist aparaati ning ainult turgori all olev rakk saab kasvada! 40. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud beeta-1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrk on kas 1-3 kihiline (graamneg.) või 15-40 kihiline (graampos.). Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus
Primaarse rakukesta-Happeline pektiin, tselluloosi kiud, ksüloos,galaktoos, fukoos, hemitselluloos Sekundaarse- tselluloosi fiibrid Kortikaalsete mikrotuubulite osa tselluloosi mikrokiudude orientatsiooni määramises. Taimeraku plasmodesmid. Endoplasmaatilise retiikulumi tuublid Taimeraku vakuooli funktsioonid. 1) säilitusorganell (toitained, jääkproduktid ja kahjulikud ained) 2) lüsosoom, s.t. lagundav organell (sisaldab palju hüdrolüütilisi ensüüme) 3) turgori regulaator (näit. raku osmootse gradiendi säilitamine) 4) organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Taimeraku mitoos ja tsütokinees. G2- golgi aparaat. Preprofaasi mikrotuubulite pael Telofaas- Golgi väljutatud vesiikulid, polaarse spindli mikrotuubulid veel alles Tsütokinees. Varajan rakuplaat tekib fragmoplsti mikrotuublid G1- interfaasi mikrotuubulite kiired, plasmodemaadid Taime juure piirkonnad, mis osalevad juure kasvus. Tipumeristeem ja kalluse kude.
Nt: tärklis+ vesi+ amülaas->->->->glükoos · Vesi kui fotosünteesi lähteaine a)Taimsele fotosübteesile aind lähteainele vesi-> hapnik, Erand: tsüanobakterid- sinivetikad, neil pole lähteaineks vesi · Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus a) aluseline b) neutraalne c) happeline Raku tasndil · vesi koos vees lahustunud ainetega tekitab rakudes siserühu ehk turgori, rõhk mis survestab raku kesta ja membraani(taimedel suurem). · Vesi lahustunud kujul tomub ainete transport rakku ja jääkainete eemaldamine rakus · Rakusiseses vesikeskkonnas ehk tsütoplasmas toimuvad ainevahetus protsessid. · Vesikeskkond kaitseb teatud raku struktuure üle kuumenemise eest.(mitokondrid). Organismi tasandil · Kaitse üle kuumenemise eest. Loomadel: a) higistamine- omane kõikidele imetajatele
Osmootne stress ja pH muutused Vee olemasolu on üks olulisi keskkonna parameetreid, mis mõjutab mikroorganismide kasvu ja ellujäämist. Bakteritel puuduvad aktiivsed vee transportsüsteemid vesi liigub läbi rakumembraani osmoosi teel. Selle tulemusena raku ruumala suureneb ning rakumembraan surutakse vastu peptidoglükaankesta. Raku siserõhk (turgor) peab püsima kogu rakutsükli vältel, kui rakk kasvab pikkusesse. Osmolüüdid Kui raku väliskeskkonna osmootne rõhk tõuseb, peab turgori säilimiseks tõusma ka tsütoplasma osmootne rõhk. Kui osmootne rõhk rakus suureneks ainult soolade kontsentratsiooni tõusu arvel, inhibeeriks see ensüümid. Selleks, et ensüümid ei inaktiveeruks, kuid turgor rakus siiski püsiks, sünteesitakse rakkudes osmolüüte - betaiini, ektoiini, trehhaloosi, glütserooli, sahharoosi, proliini ja väikeseid peptiide. Need ühendid on lahustuvad kõrgel kontsentratsioonil, keemiliselt neutraalsed, ei mõjuta ensüümide aktiivsust
on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone: ◦ säilitusorganell (nii toitainete kui jääkproduktide jaoks) ◦ sisaldab rakumahla – orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vesilahus ◦ lüsosoom, s.t. lagundav kompartment ◦ turgori reguleerimine ◦ vakuooli arvelt võib taimerakk oma mõõtmeid suurendada. Sellele eelneb rakukesta nõrgenemine teatud kohtadest. Varuained taimes Tärklis – tärkliseterad; peamiselt juurtes Valk – aleurooniterad; peamiselt seemnetes ja idudes Rasvõlid – õlitilgakesed; peamiselt seemnetes/viljades Kaltsium taimedes Kristallid koosnevad Ca-oksalaadist CaC2O4 ◦ Druusid ◦ Rafiidid ◦ Üksikud pulkkristallid
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
3) kserofüüdid - on kohastunud mulla ja õhu kestva kuivusega - harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), mägimänd, kadakad, hõbepuu, aprikoos, saksauul. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Kserofüüdid on hästi kohastunud - nad on suutelised reguleerima auramist, veekaotuse järel taastavad kiiresti turgori, nende rakumahla osmootne rõhk on kõrge, rakuplasma on väga kuumakindel. jne. Nad lepivad ajutise liigkuivusega. Ka on nad harilikult väiksema nõudlikkusega toiteelementide suhtes, kasvavad peamiselt ekstreemsetes kasvukohtades (stepis, kõrbes, kaljudel, liivikuil). Metsa mõjust sademetele võime teha järgmised järeldused: 1. Mets suurendab nii langevate kui ka seal kujunevate sademete hulka. 2. Mets mõjutab tunduvalt mulda tungivate sademete hulka. 3
reagendina. Hüdrolüüsireaktsioonid toimuvadki lõhustatavate subst-raadi molekulide, vee molekulide ning hüdrolüütiliste ensüümide omavahelises koostöös. Tavanäide on toitainete makromolekulide lõhustumine seede-kulglas. Järgnevalt tutvume vee funktsioonidega raku tasandil. Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa ning vesilahuses toimub ka lõviosa raku metabolismist. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Mida rohkem osmoosiga vett rakku tungib, seda suurem on siserõhk ja seda suuremaks raku mõõtmed muutuvad. Et loomarakkudel, kaasa arvatud inimese rakkudel, rakukest puudub, siis on need rakud nii veesisalduse kui ka siserõhu muutuste suhtes eriti tundlikud. Raku tasandil avaldub ka vee termo-regulatoorne toime. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest vee temperatuuri muutmiseks ühe kraadi
endoplasmaatiline võrgustik Karedapinnaline sellel paiknevad ribosoomid, Valkude süntees, talletamine ja bioühendite suunamine ,,koju". Siledapinnaline süsivesikute ja lipiidide süntees (lihasrakkudes kaltsiumi säilitamine); osade mürgiste ühendite lagundamine. Siledapinnalisest ER-ist tekib karedapinnaline kui sellele moodustuvad ribosoomid. Raku kuju säilitamine. vakuool - vee reservuaar, kindlustab raku turgori, toitainete varu/jääkinete varu ja kus toimuvad lõhustumisprotsessid. plasmamembraan eraldab väliskeskkonnast Golgi kompleks Glükoproteiinide jm membraanikomponentide valmimine, uute valgumolekulide süntees. Materjal tuleb ER-ist, see sorteeritakse, muudetakse (lihtvalk -> liitvalk), tihendatakse, pakendatakse membraanstruktuuridesse. Seal on membraanstruktuuride varu, taimedes toodab lima ja
Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi – viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme
Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme
Isasgametofüüt jätkab oma arengut seemnealgmes. Eksiin rebeneb, intiiniga ümbritsetud vegetatiivne rakk moodustab tolmutoru, mis tungib nutselli koesse ja kasvab arhegooni suunas. Anteriidirakk jaguneb kaheks rakuks: jalarakuks ja spermatogeenseks rakuks. Nad lähevad tolmutorusse, mis viib neid arhegooni juurde. Vahetult enne viljastamist tekib spermatogeensest rakust kaks spermiumi viburitega isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme
seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 8). 5 Rakuline tasand- vesi koos veeslahustunud ainetega põhjustab siserõhu ehk turgori, olemas kõikdies rakkudes, kuid eriti võimsalt kestaga rakkudes. Väga kõrgetes taimedes kuni 12 atm. Vesi kaitseb rakustruktuure ülekuumenemise eest- vesi hea soojusjuht. Enamus energiat hajub mitokondrites soojusena (osadel tõuseb kehatemp. pärast söömist 37,3ni umbes). Salitsüülaatide rikkad asjad (nt. toidud) blokivad ATP sünteesi ja hakkab eritama soojust- higistama. Veerikas tsütoplasma tekitab rakkudes ühtlase sisekeskkonna, milels toimub ühtlane ainete transport.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
