I. Klassikaline mehaanika. 1. Kinemaatika põhimõisted (punktmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumishulk, nihkevektor, kulgev liikumine). Punktmass idealiseeritud objekt, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Keha võib vaadelda punktmassina, kui selle mõõtmed on antud ülesande kontekstis tühiselt väikesed. Punktmassi kinemaatiline võrrand . Jäik keha keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju ehk keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik.
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist ting...
G=6,67*10-11m3/kg*s2 Hooke'i seadus elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Inertsiks nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale. Inertsuseks nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub teatud aeg. Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja
Eraldame traadist elemendi, mille pikkus on ds, ja ruumala dV = ds. Kogu traadi ruumala V = l, siis pärast taandamist: xC= 1/l*(s) xds, yC= 1/l*(s) yds, zC= 1/l*(s) zds). Tasapinnalise kujundi raskuskese. (xC= 1/S*(s) xds; yC= 1/S*(s) yds) Raskuskeskme määramine tükeldus- ning täiendusmeetodiga. ( teeme suurema kujundi lihtsamateks kujunditeks. Liidame erinevad kujundid mis meil on ning lahutame kujundi(d), mis kujutavad tühimikku. 19. Kinemaatika. Taustsüsteem. Punkti trajektoor. Kinemaatika ülesanded. Liikumise määramise viisid (vektorviis, koordinaatviis, loomulik viis). *Kinemaatika - nimetatakse teoreetilise mehaanika osa milles uuritakse materiaalsete kehade liikumise geomeetrilisi omadusi, arvestamata nende kehade inertsust ega neile kehadele mõjuvaid jõudusid. *Taustsüsteem= {taustkeha, koordinaadistik, kell }. Vaatame taustkeha suhtes koordinaadistiku aja vältel (aeg on pidev ja ühesuunaline)
· adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955)
immigrantide liikumine läände.4 Võib öelda, et pole ühtegi teist filmižanri, mis käsitleks mingi ajalooperioodi olusid nii spetsiifilisena. Ameerika 19. sajandi teine pool ja sellega kaasnenud rahvusliku kultuuri teke on tõeliselt viljakas algmaterjal vesternidele. Seetõttu võiks pidada vesterni justkui ainult Ameerikale omaseks žanriks, kuna selle algidee põhineb puhtalt jänkide enda ajalool. Vesternist teeb žanri justkui rohkem taustsüsteem ja stereotüübid, mitte mingid kindlad reeglid nagu mõnel teisel žanril on. Näiteks komöödia üheks eesmärgiks on pakkuda rahvale kerget süžeed, mis ajaks naerma. Draamad keskenduvad tõsisematele teemadele realistliku vaatenurga alt. Vestern võib aga olla nii komöödia või draama – see on universaalne žanr, mille algidee loomiseks piisab võtta mõni iseloomulik nähtus Metsikust 1 Roland Bergan. Film (sarjast silmaringi teatmik). Tallinn: Varrak, 2008, lk. 174. 2 Ibid
9. Millest ja kuidas sõltub keha poolt omandatud kiirendus? 10. Milles seisneb inertsi nähtus? Too näide. kehad oma liikumise kiirust püüavad säilitada, nimetatakse inertsiks. (Näiteks bussi pidurdamisel, sõitma hakkamisel või kurvis, kalduvad reisijad liikumise muutusele vastassuunas „soovist“ säilitada endist liikumisolekut.) 11. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse inertsiaalseteks? Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks 12. Milliseid taustsüsteeme nimetatakse mitteinertsiaalseteks? Taustsüsteemi, mis on seotud kiirendusega liikuva kehaga nimetatakse mitteinertsiaalseks 13. Mida võib iseloomustada keha mass? Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. 14
· adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955)
tal on kaasas kaks talupoega, kui läheb rootsi kuninga juurde, demonstreerivad kuningale mida kõike nad oskavad ja kingib mõlemale talupojale kuldraha mõni aeg hiljem läheb uuesti kuninga juurde ning kuningas määrab ta kooliasjade eestseisjaks ja inspektoriks, probleem on, et kuninga juurest tagasi tulles on tormine ilm ja ta upub ära ühelt poolt oli meil forselius olukorras, kus taustsüsteem oli soodne, aga kuningas annab välja korralduse liivimaa ja hiljem eestimaa kohta, et iga kiriku juurde tuleb rajada kool, kus talupoegi õpetataks, aga aadlikud, kes peavad selle eest ise maksma, ei taha seda teha kohalike rüütelkondade vastus riigile on selline, et köster võiks nendes koolides õpetada, et nad ei taha eraõpetaja eest maksta probleem selles, et kirikuõpetaja abilised köstrid õpetaja ainsad abilised ja nad ei
nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetataksegi Newtoni esimest seadust inertsiseaduseks. Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni esimene seadus (ehk inertsiseadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Sellisteks taustsüsteemideks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Inertsiaalseid taustsüsteeme on lõpmatu hulk. Taustsüsteem, mis on seotud mööda sirgjoonelist teelõiku muutumatu kiirusega liikuva rongiga, on samuti inertsiaalsüsteem nagu ka Maaga seotud süsteem. Mass on keha omadus, mis iseloomustab selle inertsust. Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass.
Elimineerime ülaltoodud pöördenurga vektor; 15. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage võrranditest aja. Jagame võrrandid omavahel. Loeme kiirenduse konstanseks.
mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a on kiirendus F jõud m on mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
kuritegude karistusena. Samas aga teiselt poolt hakkas tõstma pead terrorism, mis kogu arenenud maailma väärtushinnangute jaoks oli võõras, arusaamatu ja täiesti vastuvõetamatu. Õigust mõistavad inimesed lähtudes enda tõekspidamistest ja meelsusest teiste inimeste üle ilma kohut pidamata. Tehes seda brutaalsel ja barbaarsel moel. See mõttekäik näitab, et barbaarsuse olemusel võib olla kultuuriline ja miks mitte ka usust tulenev taustsüsteem, mis tingib selliste nähtuste tekke, mida peame endale omases kultuuriruumis barbaarseteks. Eelmine sajand on toonud inimkonnale kaasa palju head. Tsiviliseeritud ühiskonnas on toimunud suured põhimõttelised muutused. 20. sajandil hakati tõsiselt pühenduma loodushoiule, keskkonnale, kus me elame ja mille tuleviku suhtes me kanname vastutust. Teaduse ja õppetöö muutus märksa süsteemsemaks ja haridus muutus kättesaadavaks ja enesest mõistetavaks paljudes riikides
hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a on kiirendus F jõud m on mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud pole
Eestis, Eesti Vabariigi ajal riigiametis töötamine, osalemine Eesti meeleheitlikus iseseisvumiskatses 1994. aastal ning sisepaguluses elamine. Ullo elu sarnanes veel mõnestki aspektist Jaan Krossi omale - Kross tahtis minna Prantsusmaale, kuid sattus selle asemel Tartu Ülikooli õigusteaduskonda; Ullo jõudis läbi juhusliku valiku samuti õigusteaduskonda ning keeldus Vatikani minemisest. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Teose keskne tegevuse aeg toimub 20. sajandi Eestis ning selle aja sündmustekeerises. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paerannaeluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat
12 Ainehulk mool 1mol Aatomite arv 12 grammis süsinikus C Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass) – nimetatakse keha mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel o Taustsüsteem (+ joonis) – Targalt valitud keha , mille sutes on otsustatud määrata kea asendit ruumis ja millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. (JOONIS ON X;Y;Z TELJESTIK) o Kohavektor (+ joonis)- nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O kuni vaadeldava ainepunktini A (väikeste tähtede koal noolekesed) z A
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul r r Fk = ma ,
i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. 2. Mis on taustsüsteem, kohavektor, nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti (r). Nihkevektor on liikumise alg-punktist liikumise lõpp- punkti tõmmatud vektor (∆r). ⃗ ∆ r =⃗ r 2−⃗
Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega) Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab; negatiivne aga siis, kui kiirus väheneb. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt.
liigub mõlemal juhul täpselt ühtemoodi. Newtoni seadused Newtoni I seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Jõud on tasakaalus siis, kui nende vektorsumma on null ehk kehale mõjuv resultantjõud on null. Erijuhul keha seisab paigal. Newtoni I seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha omadus säilitada oma liikumise olekut. Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni I seadus (aga nagu tagapool selgub, ka teised Newtoni seadused). Iga inertsiaalsüsteem liigub teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva (resultant)jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F = ma Mass on inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda rohkem ta avaldab vastupanu jõule, mis püüab keha kiirendada. Massi ühik on kilogramm. Mass on skalaar
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr...
loovad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, seega tal pole algust ega lõppu ja on pidevas muutumises. Komponendid: · kommunikaator- info edastaja, · retsipient- info saaja, · märk- tähenduslikku sisu omav sõnaline võimittesõnaline ühik, · kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse, · dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks,
austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas,
o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordinaadid saame, kui liidame nende vektorite vastavad koordinaadid 2. KINEMAATIKA Kinemaatika põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Mehaaniline liikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed) Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumisest Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise alaliik. Ta on alati kiirendusega liikumine Kinemaatika põhisuurused on kiirus ja kiirendus Punktmass – nt: auto parklas, mitte mootor ja rool eraldi Liikumisseadus Võrrand, mis võimaldab mistahes ajahetkel määrata keha asukohta antud taustsüsteemis. Ringjooneline liikumine
austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik. · ekspluateeriv (exploitative orientation) ärakasutamine agressiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas,
Tooge kursusest kaks näidet. On kommutatiivne Näiteks : A=F*s*cos, =F*v*cos 5. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. A A BAsin=|[BA]| [AB] ABsin=|[AB]| [BA] B B N: N=F*v (peaasi et valemis oleks kaks vektoriaalset suurust), pöördliikumisel tangentsiaalkiirendus on nurkkiiruse ja raadiuse vektorite vektorkorrutis. 6. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. targalt valitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja aja mõõtmise viis z 1 r 2 r1 k r2 s y
Ruumilised karakteristikud on: · Koorodinaadid · Trajektoor · Nihe Koordinaadid · Koordinadid on arvud, mis määravad vaadeldava objekti asukoha ruumis taustsüsteemi suhtes · Keha või punktmassi asukohta võib määrata ainult mingi teise keha taustkeha suhtes · Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvutamiseks valitud alghetk moodustavad taustsüsteemi, mille suhtes liikumist vaadeldakse Taustsüsteem · Taustsüsteem on vaadeldavas süsteemis liikumatu ja seda saab põhimõtteliselt valida vabalt, sõltumata keha mõõtmetest · Inimese liikumise biomehaanikas, kus uuritakse põhiliselt inimese keha ja tema poolt kasutatud vahendite (spordivahendite, proteeside jt.) liikumist, valitakse taustkehaks Maa või sellega tihedalt seotud kehad (jooksu- või kõnnirada, saali seinad, võimlemisriistad jms.)
m keha massi ja selle jõu poolt kehale põhjustatud kiirenduse korrutisega“ F=m·a) III Newtoni seadus: „Kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku alati arvuliselt võdsete, kuid vastassuunaliste jõududega“ F2 F1 (Neid jõudusid ei saa liita, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele. Seega need jõud ei kompenseeri ehk ei tasakaalusta teineteist.) Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks, sest selles kehtib Newtoni I seadus. Taustsüsteeme, mis on seotud kiirendusega liikuvate kehadega nimetatakse mitteinertsiaalseteks, sest Newtoni I seadus seal ei kehti. 4. Keha massi võib käsitleda kui kehas leiduvat ainehulka või kui keha inertsuse mõõtu. Viimasel juhul öeldakse, et tegemist on inertse massiga. Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Mida suurem on keha mass, seda
sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine
järgnema mingid karistused ja see ongi peamine vahe! Pensionikindlsutus- kindlustusmakse, ehk ta on koormis, ta ei ole kehtestatud maksuna. Suhtkindlustus. Töötluskindlatusmakse- kehtestati samuti nagu pension, kehtestati maksena. Sundkindlustus. Muud- näiteks keskkonna reostusega seonduvad koormised. Maksusüsteemi hindamine Sageli tahetakse võrrelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärats tuleb neid kuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksussüteem vastama. Hindamisalused: 1. majanduslik efektiivsus- iga maksusüsteem peab olema majanduslikult efektiivne, maksusüsteem ei tohi kuidagi takistada tootmistegurite optimaalset paiknemist vaid ta peaks seda igati soodustama, maksusüsteem peab igati kaasa aitama majandusliku mõtte arengule ning huvile arendada ettevõtlus tegevust. 2. administratiivne lihtsus- maksude arvestamine, deklareerimine, tasumine ja
looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga suudetakse kiiremini ja efektiivsemalt töö ära teha kui üksi. Muutused Eesti majanduselus perioodil 1710-1914. Muutuste põhjused ja taustsüsteem. 1710-1715 Suur katk. Kujuneb välja teedevõrk Euroopasse, inimesed saavad reisida. Tekib tugev võrdlus Ida ja Lääne Euroopa vahel. Mõisnike elustandardid tõusevad. Võrdlus, vendlus tekkis rikaste mõisnike hulgas. Toimus tööstusrevolutsioon ja muutused ühiskonnas. Hakkasid toimuma mässud. Eesti eskportis liha vilja ja kanepit.. Tekkisid viinatööstused. Härjad andsid sõnnikut ja see tõstis põldude viljakust. 1840-50 lõppeb nälgade jada. Eestlased teenisid suurt
Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6
Kahe süsteemi omavaheline kiirus on v 0.990C. t 0 = 2.2 *10 -6 t ' = 15.6 *10 -6 v = 0.990c S ' süsteemis teepikkus =v*t 0 = 2.2 *10 -6 * 0.990c = 653m S süsteemis teepikkus =v*t' = 15.6 *10 -6 * 0.990c = 4633m 85. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c ja tulistab välja samas suunas raketi, mille kiirus kosmoselaeva suhtes on 0.70c. Leida raketi kiirus Maa suhtes. Lahendus: S – maa taussüsteem. S’ - kosmoselaeva taustsüsteem Suhteline kiirus u=0.90c Tuleb kasutada Lorentz’i kiiruse transformatsiooni kiiruste liitumine tausta suhtes vx' + u vx' = 1+ uvx' / c 2 0.700c + 0.900c vx = = 0.982c 1+ (0.900)(0.700) / c 2 86. Kosmoselaev eemaldub Maast kiirusega 0.90c. Talle saadetakse järele rakett, misliigub Maa suhtes kiirusega 0.95c. Leida raketi kiirus kosmoselaeva suhtes. Lahendus:
Galilei teisendusteks (seovad ühte inertsiaalset süsteemi teisega). Esimene ja viimane võrr. kehtivad vaid kui Vo on väike võrreldes valguse kiirusega vaakumis. Väide, et kõik mehaanika nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt.ja sirjooneliselt, kannab Galilei relatiivsusprinsiibi nimetust. Näit. Astudes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, ilma tõugeteta liikuva rongi vagunis, ei saa me kindlaks teha, kas vagun liigub või mitte, kui me ei vaata aknast välja. Vaba langemine, visatud kehade liikumine ja kõik teised mehaanika nähtused, toimuvad samuti nagu seisvas vagunis. 6.Jõud: Gravitatsioonijõud, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud
...................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe............................................................................................................................................7 6. Trajektoor..................................................................................................................................7 7. Teepikkus................................................................
Suri välja 22 protsenti sugukondadest. Oluline: lokaalne asendud kosmopoliitse faunaga. Järeldused: polaarse asetusega manner suurendab jäätumise riski, kuigi faunad saaksid migreeruda, surevad nad siiski välja. Põhiline raskus pole mitte suurtel laiustel, vaid väikestel laiustel, palju purdsetteid sisse ja selfide ahenemine. Juba 1-2 cm liivakihi ümberpaigutus on saatuslik kooslustele. Gondwana on aimus analoog kvaternaari jäätumisega kestuse pooles, taustsüsteem on näiliselt erinev. Devoni lõpu väljasuremin, 30 protsenti merelisi sugukondi suri välja. Käsijalgsed, korallid, trilobiidid, ammoniidid. Mõne grupi arengus mõõn (kihtpoorsed), kivistisi enam polnud, sest säilised vähesel hulgal kuskil. Rikkalikud kooslused asendusid vaestega. Karbonaadist skelette oli vähe, räniskelette enam. Löögi all oli troopika. Troopiliste riffide täielik kadumine. Jahedaveelised läksid lõunasse. Enamus taandatav temp langusele
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
83. Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla risti? Ei 84. Mis on keha kaal? Jõud millega keha mõjutab alust F=mg Keha kaal on jõud, millega Maa (või mõni teine suur keha) tõmbab seda keha enda poole 85. Kuidas on keha kaal seotud massiga? Keha kaal P on võrdeline keha massiga m, kus g=9.8 m/s2 on raskuskiirendus. P = mg 86. Millest on tingitud keha kiirendus? Kehale mõjuvast jõust 87. Millest oleneb keha inerts? Massist 88. Mis on inertsiaalne taustsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, kus kehtib Newtoni I seadus. (interts on keha omadus säilitada liikumise olek) 89. Formuleerige Newtoni I seadus. Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 90. Formuleerige Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga F = m a a = F/m 91. Formuleerige Newtoni III seadus.
sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne
välja arvatud sõltumatu muutuja osas,. siis peavad võimalikud erinevused sõltuvate muutujate osas olema sarnased ka sõltumatu muutuja puhul. Omakorda peavad olema konstantsed kõik tingimused, mis toimivad läbiviidava eksperimendi käigus. Kuna läbiviidud katses oli eksperimendis osalejate kriteeriumid paika pandud nende eneste poolt vastatud küsimustike abil, mis ei pruugi olla samas ka absoluutselt objektiivsed, siis tõesuse huvides kaasaksin ise osalusgruppi inimesed, kelle taustsüsteem on kontrollitavam ning kes võiksid olla varasemalt läbinud ka küsitluse, mis hõlmaks nende suhtumist juhuvahekordadesse või suhtumist alkoholi üldse, et kitsendada valikukriteeriumi. Sellega võiks minimiseerida ka varemnimetatud väliste faktorite mõju subjektipoolsetele arvamusteavaldustele, mis küll antud alkoholi mõju all. Kindlasti peab olema olema kontrolli all üldiste ja ühtlustatud protseduurireeglite kasutamine. 9. Kuidas vältida subjektipoolsete muutujate segiajamist
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloom...
uurida mõnda teist keha mille suhtes me asukoha määrame. (Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga!) 2.3. Mis on liikumine? Liikumine on osakeste või asukoha pidev muutumine ajas. 2.4. Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga? ? 2.5. Millest koosneb taustsüsteem? Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. (Taustkeha-Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse, nimetatakse taustkehaks.Nt: kilomeetripost, mäetipp, raudteevagun, Päike jne) 2.6. Jalgratturi liikumisvõrrand on x=-12+4t. Arvutage jalgratturi asukoht ajahetkel t=4 s 3. P 3.1. Mis on trajektoor? Trajektoor on kujutletavat kontuuri, mida mööda keha liigub.
sutades kruvireeglit, kui ,,pöörata" esimest korrutist teise korrutise poole). Korrutise mooduliks võetakse vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindala. | | Näiteks ja . 15. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistusega. Taustsüsteemiks nimetatakse tingimisi liikumatuid kehi, mille suhtes trajektoor on otsustatud määrata keha asendit ruumis. Nihkevektor
d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) tajutav karistus (vicarious punishment) 4. Eneseregulatsioon Mina (self-system) taustsüsteem, kognitiivsed protsessid, suhe keskkonnaga eesmärgid (goals), plaanid (plans) Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine
Sund & vabakindlustus - Mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat. Mõlemal juhul kui tekib kindlustusjuhtub on mõlemal juhul võimalik saada kindlustushüvitis. Erinevus on : kui jätad maksmata vabakindlustuspreemia siis oled ilma. Aga kui jätad maksmata sundkindlustus siis järgnevad sanktsioonid, teid hakatakse karistama. Maksusüsteemide hindamine Sageli tahetakse võttelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärast tuleb neidkuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksususüsteem vastama: 1. Majanduslikefektiivsus – maksusüsteem peab olema majandislikult efektiivne. Maksusüsteem ei tohi kuidagi takistada tootmistegurite optimaalset pikenemist, vaid peaks seda igaati soodustama. Maksusüsteem peab igati kaasa aitama majandusliku mõtte arengule ning huvile arendada ettevõtustegevust. Administratiivne lihtsus Maksude arvestamine, deklareerimine, tasumine ja kontrollimine peaks olema
liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest(mida kiirem, seda suurem mass) 17.Massi ja energia vaheline seos. massi ja energia ekvivalentsuse seadus – energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi. (Iga massiga seotud kindel hulk energiat, igal energial kindel mass). Iga massimuutus toob kaasaa suure energiamuutuse; kuuma triikraua mass suurem kui külma triikraua _________________________________________________ 18.Mõisted: teepikkus, nihe, taustsüsteem. Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse. Mõõtes kaugust aga mööda sirgjoont ehk linnulennul, saadakse nihe Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 19.Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja graafik. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel, st leida keha koordinaatide sõltuvus ajast
d) motivatsioon (motivational processes) kontroll, hinnang vaatleja: sisemised standardid 3. sarrustamine · väline (extrinsic reinforcement) · sisemine (intrinsic reinforcement) · tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) · enese-sarrustus (self-reinforcement) tajutav sarrustus (vicarious reinforcement) tajutav karistus (vicarious punishment) 4. Eneseregulatsioon Mina (self-system) taustsüsteem, kognitiivsed protsessid, suhe keskkonnaga eesmärgid (goals), plaanid (plans) Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
