Füüsika kordamine (0)

Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa , kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.
Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus Dp on omavahel
Siit saame, et impulsi
muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub,
seda suurem jõud mõjub kehale.
Hooke 'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k Dl, kus Fe on elastsusjõud, Dl keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m.
Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m – keha mass, g – raskuskiirendus , h keha kõrgus maapinnast.
Inimene on üks osa loodusest, mis erineb ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid.
Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel ( kohtumisel ) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist.
Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont . Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r.
Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus
seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi.
Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %.
Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole.
Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega . See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole: ak = v 2/ r ehk ak =  2 r.
Kesktõukejõuks (tsentrifugaaljõuks) nimetatakse kesktõmbejõuga võrdset, kuid vastupidiselt suunatud jõudu, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud.
Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta).
Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus  on kahe lähima laineharja vahekaugus . Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed
v =  / T =  f.
Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const .
Newtoni I seadus: keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null.
See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks ( inertia – loidus, laiskus ). Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks.
Kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks).
Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
, kus a on kiirendus, F mõjuv jõud ja m keha mass. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. Jõu ühik 1 N ( njuuton ) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 .
Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete , ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. , kus F1 on esimesele kehale mõjuv jõud ja F2 teisele kehale mõjuv jõud.
Need jõud ei tasakaaluste teineteist, sest nad mõjuvad erinevatele kehadele .
Nihe – suunatud sirglõik ( vektor ) mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1 m.
Nurkkiirus  näitab, kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus:  = /t . Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s. Nurk 1 radiaan on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani.
Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s.
Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda.
Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või –telje asukoha poolest.
Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese).
Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist . Raskusjõud on vektor , mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole.
Ristilaine korral võnguvad keskkonna osakesed risti laine levimise suunaga.
Sagedus näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f , ühik 1/s ehk s-1 ehk 1 Hz. Kehtib seos: f = n / t, kus n on sooritatud täisringide arv ja t selleks kulunud aeg.
Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 109) aastat
tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel.
Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast.
Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon
mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.
Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. See on ühtlaselt kiirenev sirgliikumine raskuskiirendusega g = 9,8 m/s2  10 m/s2.
Vaba võnkumine (omavõnkumine) on võnkumine, mida sooritab tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha.
Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist kirjeldab: sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus, ühikuks on 1 herts (Hz): 1 täisvõnge ühes sekundis; periood T mis näitab, kui kaua kestab üks täisvõnge, ühikuks 1 s.
Ühtlane ringliikumine (tiirlemine) on punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused.
Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused . Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0.
Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = const ja v = const. Keha kiirus
ja teepikkus , kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja – näitavad, kas tegemist on kiireneva või aeglustuva liikumisega. Kui liikumisaega pole antud, on kasulik kasutada valemit .