Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas , teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu, põõsasmaran Juurte jaotamine puittaimedel Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja harunevad korduvalt Lisajuured- ei arene peajuurest vaid juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud peajuurt (idujuur) Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg- või lisajuured Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured Mükoriisa ja juuremügarad Mükoriisa- seeneniidistikuga läbipõimunud külg- ja lisajuurte paksenenud osa. Mükoriisa puhul puuduvad juurtel juurekarvad, nende ülesannet täidavad seeneniidid
Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata. Sellist viirusnakkust nim. krooniliseks nakkuseks. Taimeviirused Taimeviirused on inimeste elu mõjutanud alates sellest, kui hakati tegelema taimekasvatusega. Viirused sisenevad rakku vahetult pärast taime vigastust. Taimeviirusi kannavad reeglina taimelt taimele taimemahlast toituvad putukad (lehetäid ja kirbud). Osa viiruseid levib nakatunud seemnete, sibulate või õietolmu abil. Viiruse ülekanne vahetult taimelt taimele toimub harva. Arvatakse, et väga intensiivne viiruse paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad taimedes, fotosünteesi, hingamist ja toitainete kättesaadavust. 1.5 Viirused ja inimene Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis (immuun- süsteem) etendavad olulist osa 2 komponenti: a) antikehad b) T-lümfotsüüdid
Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed. Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud. Püsikoed jagunevad: 1. põhikude Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palu kloroplaste. See kude paikneb peamiselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe. 3. juhtkude Juhtkude koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse. 4. kattekude Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist
· teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga loomarakus) · turgori reguleerimine Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Rakukest · Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine.
Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele, rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise-suhkrumais, vahamais ja sõklamais. Siloks kasvatatakse Eestis peamiselt kõva maisi ja hammasmaisi. Lõhenevat maisi kasvatatakse eeskätt tanguks.
Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad
toormaterjalid- süsihappegaasi, vee ja päikesevalguse- ja muudavad need kasulikeks toitaineteks, selle protsessi kõrvalsaaduseks on hapnik. Paljud ravimtaimed avaldavad sügavat mõju teatud elusatele kudedele ja organitele, seepärast saab neid kasutada ravimitena haiguste ravimisel, hooldusel või ennetamisel. Taim võib koosneda mitmest osast: lehtedest, juurest, viljast, õitest, koorest, vartest ja seemnetest. Igaüks nendest osadest võib sisaldada aktiivseid toimeained, mis annavad taimele tema raviomadused. On ravimtaimi, mille toime on suunatud spetsiifilistele organisüsteemidele, ja on taimi, mida kasutatakse kui üldtoniseerivaid vahendeid organismi üldise tervisliku seisundi parandamiseks. On ravimtaimi , mis leevendavad valu ja põletikke, ja teisi ravimtaimi, mis vähendavad lihaste spasme. Mõnel ravimtaimel on ergutav toime; teisel jälle rahustav ja lõõgastav mõju. Mõned tapavad baktereid; teised aktiveerivad organismi oma
tõug ja mesilasperede tugevus. Mee liigitus käitlemisviisi järgi: vurrimesi, pressitud mesi, nõrutatud mesi, kärjemesi, kärjetükkidega mesi, kreemjas mesi, filtreeritud mesi. Mee värvus varieerub peaaegu värvusetust kuni tumepruunini. Mee konsistents võib olla vedel või viskoosne ning osaliselt või täielikult kristalliseerunud. Veel eristatakse erinevate taimede mett (100% üht liiki taimede mett Eestis pole võimalik toota, meepurgi sildil viide mõnele taimele näitab selle taime õietolmu ülekaalu mees ...) Naturaalne kuumutamata mesi seismisel kristalliseerub sõltuvalt meeliigist kuni 6 nädala jooksul (kõige kiiremini 1314° juures). Meekristalli struktuur hakkab lagunema ja mee kvaliteet langema 40° juures. (Ülekuumutatud mesi võib vedelas olekus seista pikka aega.) 60° juures kaotab mesi umbes poole oma bioloogilisest aktiivsusest 4,5 tunni jooksul. Mett saab vajadusel sulatada 40° veega täidetud nõus. Vedeldumine
- adsorbtsioon. 15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16. Mis rolli mängib ligniin puidus? Lingiin on fenoolpropaanse varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis liidab rakuseina tervikuks ja annab sellele jäikuse 17. Mida teevad hemitselluloosid puidus? Nad on liimaineks, mis liidab tselluloosi lineaarseid molekuliahelaid ligniini maatriksiga ja on taimele tagavara energiaallikaks 18. Mis roll on malts- ja lülipuidul? Maltspuit: tüve väline, heledama värvusega osa ; koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ; kevadpuidu rakud sisaldavad palju niiskust ; imab ja kaotab vett kiiresti ; asustatakse kiiresti kahjuritega . Lülipuit: tüve sisemine, vahel tumedama värvusega osa; koosneb surnud rakkudest, mis annavad puule tugevuse; ei võta osa vedelike transpordist; sisaldab tunduvalt
Kõrt üritatakse lühendada, sest kasutusotstarvet kõrre jaoks pole . Soovitav oleks energia suunata produktiivorganite kasvatamisele. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALEnisu ja rukki hübriid. TRITICUM (emassort) xSECALE (isassort)= TRITICALE. Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis. Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. KULTUURTAIMED ÕIGETES TINGIMUSTES SUUR JA KVALITEETNE SAAK Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mille saaki kasutavad inimesed kindlal eesmärgil. Samas pole paljud kultuurtaimed võimelised
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hell...
on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest kasutusotstarvet kõrre jaoks pole . Soovitav oleks energia suunata produktiivorganite kasvatamisele. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM (emassort) xSECALE (isassort)= TRITICALE. Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis. Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. Taimekasvatus ja kari Taimseid produkte kasutatakse põllumajandusloomade söödana ja taimekasvatuse taseme sõltub loomakasvatuse tase ja see mõjutab majandust ka. Taimekasvatusega abil on tasuvam sisaldada kariloomi
leiuandmetega herbaariumi pakkuda suurtele taimekogudele selmet seda prügimäele visata. Kleebitakse liimpaberi ribadega, milleks sobib aknakleeppaber või mida võib lõigata näiteks margipoognate servadest. Kleeplint või teip taimede monteerimiseks ei sobi, pealegi muutub aja jooksul teibi serv tolmu tõttu koledaks. Taimi ei tohiks ka lihtsalt liimiga paberile kleepida võib-olla tekib kunagi vajadus taim teisele aluspaberile asetada või taime teist külge vaadata. Lisaks taimele pannakse herbaarlehele ka etikett leiuandmetega ja taime nimega. See on tavaliselt all paremas nurgas. Herbaarlehtede pakk peaks olema ühtlane, seega võiks mõnel lehel olla etikett ka vasakul pool või ülaservas. Herbaarium võib kuivatatult säilida aastasadu, kui seda hoida kuivas ruumis ja aeg-ajalt tõrjuda kahjurputukaid. Kuivi taimi armastavad süüa samad putukad, kes toituvad jahust ja tangainetest.
silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,paikneb taime rohelistes osades.Kromoplast-sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad kollase, oranzi või punase värvi.Leidub õites, viljades ja säilitusorganites,ül. Tolmeldajate ja levitajate meelitamine.Leukoplast-pigmenti ei ole,sisaldab tärklist, mis on taimele varuaine.Paikneb maaalustes osades(juured,risoomid),ül.varuainete kogumine ja säilitamine.Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid.Mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke,mis kuulub mõnede organellide(tsentriooli,kääviniitide ja viburi)koostisse.Mitokonder-membraanidest koosn. Päristuumse raku organell,milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega
orgaaniline aine -glükoos(esmase orgaanilise aine tootja) süsihappegaas -vaja orgaanilise aine tootmiseks -glükoos laguneb süsihappegaasiks hapnik -hapniku abiga lõhustatakse rakuhingamisel glükoosi ja selle käigus vabaneb energia tärklis -talletub taimes varuainena, mida vajadusel kasutatakse -on orgaaniline aine -tärklis tekib glükoosist e on saadud fotosünteesi käigus klorofüll -on pigment mis annab taimele rohelise värvi rakuhingamine - glükoosi lagunemisel hapniku abiga saadakse energiat -hapniku abil energia saamine suguline paljunemine -taimede puhul on organiks õis mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke. tolmlemine -õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmeile. viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga. seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest
Looduslikud taimekaitsepreparaadid NeemAzal-T/S · Rakendatakse närivate ja imevate kahjurite tõrjeks · Tulemusi andnud ploomipuu ja maasikakahjurite (ploomipuu-lehetäi, ploomivaablane, maasika-õielõikaja) tõrjes Kaltsiumkloriid · Selle lahusega pritsimine aitab vähendada viljapuude füsioloogilisi ja seenhaigusi Allgrow® bioplasm · 100% looduslik mikroorgaaniline taimelahus · Sisaldab 20 taimele vajalikku toiteelementi, sh kaltsiumi · Preparaadiga pritsimise tagajärjel suureneb vastupidavus nii haiguste kui ka kahjurite suhtes, paraneb taime kasv ja saagikus ning saagi kvaliteet ja säilivus · Preparaati saab kasutada nii puuvilja- kui ka marjakasvatuses Plantskydd · Loomsest proteiinist pulber, mis tõrjub metsloomi. Peletav toime ulukitele seisneb selles, et preparaadil on värske vere lõhn
· samblikud on toiduks · teatud liike kasutatakse bioindikatsiooniks- nt. õhu saastatuse hindamiseks (lihhenoindikatsioon) põõsassamblik ainult puhtas lehtsamblik koorikasmblik ka saastatud kohtades roheline kirme => vetikas e. pleurokokk väga saastatud kohtades Mükoriisa · seenjuur = seene ja taime kooselu; seen + taim; · kasulik mõlemale · seen annab taimele vett ja toitained ning kaiteb taime juureparasiitide eest · seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine 4 tüüpi: 1) arbuskulaarne endomükoriisa esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim) seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele arbuskul hargnenud seeneniidimoodustis taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa
Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), Lüsosoomid, Tuumake, Tsütoskelett. Taimerakku eristavad loomarakust- rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine. Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist. Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Plastiidides toimub fotosüntees. Varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Metabolism- kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismi kõik sünteesireaktsioonid
Totipotsentsed. 4.Mis on sööde? Toidusegu, millel väike koelõik kasvama hakkab. 5.Miks inimene paljundab taimi meristeemmeetodil? Nimeta konkreetseid taimi ja põhjusi. Saab pääsata väljasurevaid liike ja palju järglasi, kes/mis on identsed. 6.Miks tuleb selle meetodi puhul vahetada töö käigus söötmeid? Et saada mikrovõrsetest uued koed, tuleb söötmetele lisavad kasvufaktoreid. 7.Mida tähendab mõiste totipotentne? Meristeemrakud võivad anda alguse täiesti uuele taimele, nad on kõikvõimelised! LK.21-23 1.Mille poolest erinevad somaatilised rakud ja sugurakud? Somaatlistel rakkudel pole ülesannet paljuneda, aga sugurakkudel ongi ainult see ülesanne. 2.Kuidas nimetatakse meetodit, kui ühendatatakse erinevad keharakud( isegi erinevatel liikidel), milleks seda tehti, umbes millal (saj.). HÜBRIIDIMINE. See leiutati 1975. 3.#Millel põhineb kromosoomide geenikaartide loomine? 4.Millised rakud ja milleks toodavad antikehi? Mis need on (kehad, ained...)?
20. elusorganismide talituseks on vaja vähemalt 27 biolelementi 21. CHNOPS need 6 elementi moodustavad 98 % raku keemiliste elementide kogumassist makroelemendid 22. rasketes elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist 23. Kõikidel valkudel on erinev struktuur 24. Aminohapped on karboksüülhapped 25. RNA molekul on kaksikahelaline 26. Rohelise värvuse annab klorofüllile Mg 26. riboos on monosahhariid 27. glükoos on taimele kasutusel põhiliselt energia allikana 28. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest 29. DNA stuktuuri nim kaheahelaliseks biheeliksiks 30. biomolekulideks nim sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 31. lipiidid täidavad põhiliselt ehitusliku ja energeetilist ül 32. AIDS i põhjustab HIV viirus 33. iga nukleotiid koosneblämmastikalusest , fasfaatrmhast ja monosahhariidist 34
Paraku on neil vägevail lilledel ka omad nõrgad küljed. Nad peavad igal kevadel n.ö. nullist alustama ja väga ruttu sirguma, et lühikese suve jooksul jõuda õitsele puhkeda ja püüda seemneidki valmis saada. Kiireks ja lopsakaks kasvuks läheb tarvis viljakat ja piisavalt niisket mulda. Kehvas ja kuivas pinnases jäävad nad kängu. Kiduraksjäänud hiiglane on hale vaatepilt. Usinal aednikul ei jää muud üle, kui taimele anda kasvuks vajalikke väetisi ja sellest ma oma referaadis räägingi ,et kuidas püsililli väetada. 3 Püsilillepeenra väetamine Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on
toituvad silmavedelikest. Mõned taimeliigid on seotud kindla surulaseliigiga ning vaid nemad suudavad taime ära tolmendada. Orhideedel on selline spetsiifiline tolmendamine seotud kullisuruga ehk „hawk moth“, need orhideed vajavad pikka imilonti. Näiteks komeedi orhidee , Angraecum sesquipedale , haruldane Madagaskari taim, mille nektar asub 30 cm sügavusel ,arutles Charles Darwin, et ka sellisele taimele peab olema kindel loom kes sellest toitub. [2] Elutsükkel Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. [2] Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. Madara-vöötsuru röövik. (https://en.wikipedia
rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige rohkem veekogude kallastel. Kiilid paarituvad õhus ning nende vastsed elavad veekogude põhjas ja on ka röövtoidulised. Vastsed hingavad trahheelõpustega. Vastne kasvab aina suuremaks , kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele , kus tuleb viimasest vastsekestast välja täiskasvanud kiil . Kiililised Kiilid elavad soojadel maadel rohkem. Kiilide tundlad on vähemärgatavad ja väikesed.
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
õlid teatud teatudühendite ühenditekomplektina komplektinaväga vägaväikestes väikesteskogustes, kogustes,andes andestaimele taimele iseloomuliku iseloomulikulõhna. lõhna. Harilikult Harilikult saadakse saadakse neid neid lilledest, lilledest, lehtedest, lehtedest, vartest, vartest, koortest, koortest, aromaatsetest aromaatsetesttaimedest
·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem. ·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki. ·Süstematiseeris loodust ·Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia ·Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine. ·Lavoisier väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle. väitis, et õhk koosneb gaasidest 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku ·Cavendish avastas vesiniku ja ühendas selle tavalise veega, sünteesides niimoodi vett. - tema ,,Keemia elemendid" raamatus loetles ta 33 n-ö põhiainet, millest Maa
saadakse fosforiidi või aptiidi töötlemisel vastava koguse väävelhappega. Peale taimedel vajaliku kaltsiumdivesinikfosfaadi sisaldab superfosfaat ka vees vähelahustuvat kaltsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel. Fosforväetiste keemilise neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena . Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati . Väetisena kasutatakse ka vees vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati CaHPO 4 ehk
(loeng 4 transkripts.) Geenitehnoloogia ja GMO - Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. Geenitehnoloogia on täppisaretus · Meetod, mille käigus viiakse geen või geenid ühest organismist teise. · Võimaldab viia vaid ühe huvipakkuva tunnuse geeni teise organismi. · Geneetiliselt muundatud organism (GMO): organism (bakter, taim, loom), mille geneetilist materjali on muudetud geenitehnoloogia abil (looduses mittetoimuval viisil?), et anda taimele uus omadus. GMO: Transgeenne organism, Produkt, mis on geenitehnoloogia käigus tehtud. Elusolendid (taimed, loomad, bakterid), kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Geneetilise muundamise puhul on põhimõtteliselt tegu sordiaretusega, kuid see on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuseni jõudmiseks.
PÜSIKOED jaotatakse nelja rühma: põhi-, tugi-, juht- ja kattekoed. PÕHIKUDE koosneb elusatest rakkudest. Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimiliatsiooni- ja säilituskoeks. Assimiatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimuv fotosüntees. See kude paineb raime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga ainete transportimine taimes. Tugiude esineb teisteski taimeosades, ta annab taimeosadele tugevuse. Vahel võib juhtkimpe näha varre ristlõikudel tillukeste täpikestena. Lehtedel näeb
organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vananemine, plasmiidis kodeeritud mürkide abil konkurentide surmamine). Neid geene antakse edasi tsütoplasmaga seenehüüfide kokkukasvamisel (heteroplasmas). On kirjeldatud HGT bakterilt seenele, seenelt seenele (eri liikide või sama liigi eri isendite mtGenoomide vahel, seeneperekondade või ühe perekonna liikide tuumagenoomide vahel) ja seenelt taimele (sümbiontse või parasiitsete seene mtGenoomist taime mtGenoomi). HGT on leitud rDNA I grupi intronite osas ja mitmete valke kodeerivate järjestuste osas. Nii pärmidel kui hüüfe moodustavatel seentel on leitud mitootiline geenisiire, mis on sisuliselt sama, mis bakterite konjugatsioonil toimuv HGT. Kui haploidne tuum siseneb teise hüüfi, võib ta liikuda mitootiliselt jagunedes, säilitades oma intaktsuse
Üks eranditest on harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eestis vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Arvatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijahust tehtud leivale, et tasakaalutada nende magusamat maitset. Eestlastele omastes toitudes kasutati köömneid hapukapsas ja sõiras.
Hingab o2 Hingame sisse o2, välja läheb co2 Välja co2 GAIA hüpotees maa kui terviksüsteem, saab iseendaga hakkama, loob endale tingimused Rohtu kasvab piisavalt palju et jänesed saavad süüa, rohtu kasvab piisavalt (keskkonnataluvus) Ökoniss minu koht ökosüsteemis, see kus elan. Bruto a netoprouktsioon Bruto puu kasvatas ennast 1a Neto energiakulu, mis ta enda kasvatamiseks kulus. Lämmastikuringe: bakerid annavad taimele lämmastiku, loomad söövad taime ära, tekib surnud orgaaniline aine, lagundajad lagundavad ära, bakterid paiskavad uuesti lämmastiku õhku. Fosforiringe fosforit sisaldavad kivimid tulevad maapeale tagasi
kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi *üheaastased *kaheaastased *mitmeaastased 2. Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes 1) kiirgus Summaarne kiirgus 300...2600 nm. Taimele vajalik on 400...720 nm. Kiirgusehulka mõjutab asukoht. Suurima kiirguseaga alad kõrbetes. Kasvuhoones on kiirgus 30...50% väiksem. Varjutamine on vajalik, et vältida liiga kõrget temp. Talvine kiirgus väiksem kuni polaarööni. Kiirgusele reageerimine on iga taime puhul erinev. Paremini kasutab valgust ära taim, kelle lehtedele langeb rohkem valgust. Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad. Enamuse liikide juures
GMO) siin kasutatakse viirusi ja muud tehnoloogiat,et transportida organismi sisse viia uus DNA element e.geen. Neid saab kasutada esitks mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rajendamiseks.Teiseks konstrueeritakse baktereid kes nt.koristatakse õlireostus merest.Kolmandaks luuakse taimed kes on külma ja haiguste kindlamad ,ei lamandu,oleks saagirikkama ja säilivusaeg oleks pikem.Maasika taimele on sisse viidud lestageen.Neljandaks luuakse uus organism kes toodaksid raviühendeid:verehüübimis ja kasvubakterid. GMO-d kaasnevas probleemid: *eetika probleemid *võib olla kahjulik inimese organismile sest võib põhjustada allergiat e. ülitundlikust *uued ained jõuavad toiduahelatesse ja võib kaduda ökosüsteem normaalne funktsioneerimine. *haiguste geeniravi e teraapia- on kaks võimalust uute geenide sisseviimiseks ravi eesmärgil: väliselt ja siseselt
Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H2...
väetamata rohumaadel heaks heintaimeks. Harva kasvatatakse harilikku kasteheina isegi kultuurpõldudel. Rohkem jääb ta siiski metsloomade toiduks. · Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või lennukite maandumisplatsi. · Tihe kasvab kasteheinamuru seepärast, et tal on nii maapealsed kui ka maa-alused võsundid, mis kergesti juurduvad ja annavad nii alguse uuele taimele. Pilliroog · Pilliroog on meie suurim kõrreline. Kui vääntaimed välja arvata, siis võib teda isegi kõrgeimaks rohttaimeks pidada. Tavaliselt on suured pilliroopadrikud paari-kolme meetri kõrgused, kuid võib leida ka neljameetriseid "latte". · Pilliroog on levinud peaaegu kogu maailmas ja nii on tal ka palju huvitavaid kasutusalasid. Eestlasedki on teda ehitusmaterjalina kasutanud.
Rohkesti kromoplaste (viljades) Veesäilituskoes on rohkesti vakuoole (sukulendid, paksulehelised) · Aerenhüüm e õhukude Suured rakuvaheruumid Soo ja veetaimedel Gaasivahetus, tugi vees püsti püsimiseks · Säsi varre keskosas paiknev vähe- spetsialiseerunud põhikude Erituskoed: Näärmekarvad Piimasooned Nektaariumid Tugikoed · Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti · Puuduvad või on nõrgalt arenenud veetaimedel ja üheaastastel taimedel (neile annab tugevuse rakkude siserõhk e turgor) · Tugikoed koosnevad puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest · Asetsevad taimes mitmel pool muude kudede vahel · Tugikoed jaotatakse kahte põhitüüpi -kollenhüümiks ja sklerenhüümiks Kollenhüüm
Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid)segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumidelõhnastamiseks. Eeterlikud õlid on hüdrofoobsed vedelikud, mille hulka kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8-15 süsiniku aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. *Hüdrofoobsus · puudub vastasmõju veega · ei märgu ega lahustu vees · ei saa moodustada vesiniksidemeid · lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka
molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks.
1) Vee pindpinevus, kapillaarsus Vedeliku liikumisel on oluline rohke kapillaarsus, et vesi oleks suuteline jõudmaks alumistest juurte otstest tipmiste lehtedeni välja. 2) Taimeliik Teatud taimedel liiguvad ained kiiremini, kuid mõned vähem kapillaaride ja rohkem puitunud vartega taimedes liiguvad ained aeglasemalt. 3) Vee /keskkonna temperatuur Vesi aurab igal temperatuuril. See tagab taimes püsiva tõusva veevoolu, mis on taimele vajalik. Vee aurumise abil reguleerivad taimed oma temperatuuri. 4) Õhuniiskus Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust. See on taimedele vajalik, kuna madala aastaringse õhuniiskusega kliimas suudavad elada vähesed taimed. 5) Valgus Ilma valguseta poleks võimalik taimedel fotosünteesida. Valgus ka tagab taimedele elu. 6) Fotosüntees
Filosoofia 14.02.2020 Thomas Aquinost „Summa paganate vastu“ Aquino Thomas oli dominikaani munk, vaimulik, pühak ja kiriku doktor. Samuti oli ta väga mõjukas filosoof, teoloog ja jurist. Ta elas ning töötas 13. sajandi keskpaigus ning ta oli tuntud selle poolest, et püüdis Aristotelese tekste siduda kristluse printsiipidega. Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub ka „Summa paganate vastu“ (Summa contra Gentiles) ning selles arutluses keskendun selle X-XII, XV peatükkidele. Summa paganate vastu arutleb peamiselt Jumalast ning sellest, kuidas võib inimene või mõni muu olend teada tema olemasolust. Aquino Thomas usutles, et inimene näeb asju, kui osa tervikust ning Jumalale mõeldes ei ol...
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1)
toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest). 12) Rakukest - selle moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Moodustab taimele tugeva toese. Annab taimele kuju. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. 13) Plastiidid: · Kloroplastid - Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide peamine ülesanne on fotosüntees.
Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga. Kroonlehe ääred võivad olla narmas või lainelised. Kasvab 30-35 cm kõrguseks. Tegemist on vähenõudliku taimega. Samas keskküttega ruumis on teda keeruline pikaajaliselt kasvatada, kuna seal on õhk kuiv ja tihti temperatuur liiga soe. Alpikann eelistab jahedat ja õhurikast kasvukeskkonda taludes lühiajaliselt kuni 8 kraadi. Öösel peaks temperatuur olema pigem jahedam. Pärast õitsemist tuleb anda taimele puhke periood, mil temperatuuri peaks 5 alandama. Õitsemise pikendamiseks peaks ka õitsemise ajal taim olema jahedamas. Minialpikannid taluvad paremini sooja kasvukeskkonda. 1.2 Valgusnõuded Hoida valges, akna lähedal või hajutatud valguses. Otsest kevadist päikesevalgust tuleks vältida. Kui alpikann kasvab valges, võib õitsemise ajal temperatuur olla ka kõrgem. Valguse
Nende keha pinnal olevad avaused on poorid, mille kaudu siseneb looma kehas olevatesse kanalitesse vesi ning vesi väljub kehast heiteava kaudu. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalukesi. 9. Hüdra(ainuõõsne ehk kõrverakne) Eluviis: Kinnitunult. Ehitus: (JOONIS õ.lk.87) Sigimine: Pungumise teel. Kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Kombitsatega haarab hüdra toitu. Hüdra liigub kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes. 10. Vihmauss Välisehitus: (JOONIS õ.lk.103) Siseehitus: (JOONIS õ.lk.103) Sigimine: Liitsugulised. Areng: Muna, vastne, täiskasvanud isend. Eluviis: Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: Nahklihasmõik (epiteel+lihased/kehasein) ja kehaõõne vedelik.
ulatus ning vastavalt sellele ka lõigata. Talvekahjustatud oksad lõigatakse tagasi kuni kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna
väljuvad vastsed, kes alustavad aktiivset elutegevust. Keskmiselt jooksiklased toodavad ühe põlvkonna aastas. Emased sünnitavad 30 kuni 600 ovaalset muna (C). Vastne teeb läbi kolm kasvujärku umbes kahe kuuga (Haberman, 1968). III. Seemnesööjad jooksiklased Jooksiklased valivad hoolega, mida nad söövad, kuigi ei ole spetsialiseerunud kindlatele seemneliikidele. Energia säästmiseks kogunevad nad seemnejahile sinna, kus neid on palju. Mõned kuivajooksikud isegi ronivad kõrgele taimele, süües korvõieliste, kõrreliste ja sarikaliste õisikutele ja pehmetel seemntel, mis pol veel täitsa valmis (Merivee; Must; Kruus, 2012). 5 Peamiselt siiski leitakse enamus osa seemneid maapinnalt üles ning taimede otsas ei ronita. Kuna jooksiklased on öise eluviisiga, siis see on tekitanud küsimuse, kuidas nad suudavad pimedas üles leida toidupoolise ja vahet teha söödaval ja mittesöödaval toidul. Ühe oletuse järgi leiavad
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: →valguse tugevusest →süsihappegaasi konsentratsioonist õhus →taimede varustatus vee ja mineraalainetega →taime füsioloogilisest seisundist →temperatuurist →lehe vanusest →taimeliigist Fotosünteesiks sobivaim temperatuurivahemik on 0 – 40 Sobivaim keskkond on troopika. Fotosüntees on kõige tõhusaim, kui taimele langev valgus on spektri punases (680 nm) või violetses (440 nm) osas. Klorofüll kasutab just neid pigmente,nende vahele jääv roheline pigment peegeldub tagasi. See tagasipeegelduv valgus satub meie silma, sellepärast näivad taimed rohelised. Valgusstaadium toimub ainult kloroplasti rohelistes osades ergastunud pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi HO→H+e+O 1
Turbaaeda paigutame ka suuri raudkive või puupakke - see on aia ilustamiseks ja hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda. Pruunid turbapätsid hakkavad rohetama juba järgmisel aastal, kolmandal aastal on nad ühtlaselt kaetud rohelise samblavaibaga, sest rabast toodud pätsides on peidus samblaeosed, mille abil nad paljunevad. Hea oleks, kui just rajatud turbaaed seisaks mõni kuu, enne kui hakata sinna taimi istutama. Istutades tuleb jälgida, et istutusaugus oleks just sellele taimele sobiv muld. Osale taimedest segame turba ja koorepuru segu hulka rohkem jämedat liiva, osale rohkem lehekomposti. Enamikule turbaaia taimedele sobib metsast mustika kasvukohast toodud muld. Jõhvika istutuskohale tuleb alla panna vett pidav kile, et saaks taime kevadel paariks nädalaks üle ujutada - saagi saamiseks on see oluline. Kodumaistele rabataimedele peaks rabast kaasa tooma seda pinnast, kus nad kasvasid, sest viljakamas pinnases kaob paljudel neile omane kääbuskasv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
