) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik , vesinik ja hapnik. Monosah. koosnevad ühest väikesest molekulist. Glükoos, fruktoos C6H12O6. Riboos, desoksüriboos C5H10O45. Oligosah. koosneb 23 molekulist, (energia saamiseks). Sahharoos= glükoos+fruktoos. Laktoos e. Piimasuhkur. Polüsah. koosnevad paljudest monomeeridest. Tärklis(taimne
mesi 0,1 kg liköör (marja,puuvilja) 0,06 l veinid (punane, valge) 0,2 l brandi 0,05 kg leib 0,5 kg sai 0,5 kg riivsai 0,1 kg sokolaad 0,1 kg pähklid 0,06 kg pärm 0,05 kg küpsetuspulber 0,02 kg Toiduained ja kalorsus Toidu nimetus Toiduaine Kogus rasvad süsivesikud Toiduenergia valgud kcal nimetus retsepti s 100 retsepti 100 retsepti 100 retsepti 100 retsepti g s g s g s g s kokku Laua eelkatte skeem
· S - aminohapetes ja vitamiinides · Nimeta vee neli suuremat rolli inimorganismis. Hoiab ära ülekuumenemise, ainete transport organismis, kaitsefunktsioon, hoiab keha püsivat temperatuuri. · Kirjuta fotosünteesi põhivõrrand. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O · Millised kolm põhitunnust on iseloomulikud biomolekulile? Sisaldab süsinikku, moodustub organismis, sisaldab rakkudele kättesaadavat energiat · Nimeta neli põhilist biomolekuli. Süsivesikud, valgud, lipiidi, nukleiinhapped · Nimeta kaks mono-, kaks oligo- ja kaks polüsahhariidi. Mono -Glükoos, fruktoos ; Oligo - Laktoos, Sahharoos. Polü - Tärklis, tselluloos · Nimeta kolm süsivesikute põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine · Millistesse kolme suuremasse rühma jagunevad lipiidid? Lihtlipiidi, Liitlipiidid, Steroidid · Nimeta kaks steroidi. Teststeroon, Östrogeen · Nimeta kolm lipiidide põhifunktsiooni
Polüestri tootmisega on seotud mitmed negatiivsed keskkonnamõjud vee reostamisest kasvuhoonegaaside tekitamiseni, mis mõjutab ka lõpuks inimeste tervist. Naftast polüestri tootmine ei ole keskkonnamõjudest prii. Esmalt mängib rolli suur energiakogus, mida protsessis vajatakse. Energiatootmise ja -tarbimise keskkonnamõjud peaksid olema aga piisavalt tuntud, et siinkohal neil pikemalt mitte peatuda. Samuti tekib hulgaliselt jääkprodukte: süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, süsivesikud, vääveloksiidid, ammoniaak ja happed, mis kõik keskkonda reostavad. Nafta on taastumatu maavara, mistõttu sellest rõivaste ning muude olmeesemete nagu plastpudelite, kilekottide, mänguasjade ja tehnika valmistamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Polüestrid ja näide Tehnikas on suur tähtsus polüestritel. Need on polümeersed ained,mida harilikult saadakse dikarboksüülhapetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. Tuntuim
Paranda oma kehalist tublidust! Muuda oma tervisevormi! Liikumine on alati lõbusam koos teistega. Erguta oma sõpru ja vanemaid tulema koos sinuga jalgrattaga sõitma, sportmänge mängima, matkama või lihtsalt sörkima. Püüa kasvõi üks kord nädalas teha sporti ja olla koos sõpradega! Söö rohkem teraviljast tehtud toite, puu- ja juurvilja! Neist toitudest saad organismile vajalikud toitained, eriti vajalikud süsivesikud, mineraalid ja vitamiinid suhteliselt väikese energiahulgaga. Sellega hoiad ära liigsed kilod! Lisaks on need toidud maitsvad! Puu- ja juurvili on ka toorelt väga maitsev! Osale võimalikult paljudes koolis läbiviidavates kehalise aktiivsuse ja sporditegevustes! Kooli kehalise kasvatuse tunnid ja muud liikumisega seotud üritused on kõige kindlamaks ja lihtsamaks viisiks säilitada sportlik ja tervislik väljanägemine, tunda end hästi ja püsida heas füüsilises vormis
Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid reageerivad edasi a-naftooliga, moodustades purpurse kihi. 1.Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi (monosahhariid) lahust ning teisesse 2 ml laktoosi(oligosahhariid) lahust 2.Mõlemasse lisasine 6 tilka Molisch'i reaktivi 3.Loksutasin 4.Hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1ml konts. Väävelhapet Moodustusid purpuursed kihid lahuse ja happe piirpinnale => on olemas süsivesikud OSASOONIDE SAAMINE Osasoonid redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga (liiga) tekkinud süsivesikute derivaadid. Kas mono- või oligosahhariidid. Lähtesuhkrute kristallide kuju ja s-t on iseloomulikud. On vaja pikemaajalist kuumutamist. Osasoonide järgi on võimalik eristada suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 1.Ühte katseklaasi valasin 2ml laktoosi, teisesse 2 ml galaktoosi 2.Mõlemasse lisasin 0
SPORDIBIOKEEMIA EKSAMI PROGRAMM 2010 (Kontrolltöö I: punktid 1, 2, 3, 4, 5; kontrolltöö II: punktid 6, 7, 8, 9, 10; kontrolltöö III: punktid 11, 12) 1. Inimese organismi keemiline koostis. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud.
sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooni protsessidest (orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnest minutist mitme tunnini. 2.2 Aeroobne energiatootmine Kui annad kehale mõõduka koormuse, siis saab keha toota energiat aeroobselt - ehk energiat sisaldavate ühikute lõhustamine (peamiselt süsivesikud ja rasvad) toimub hapniku juuresolekul. Hapnik on siin väga oluline. Rasvadest saab süsivesikutega võrreldes 2 korda rohkem energiat, samas aga ei suuda keha rasva molekuli lõhustada, kui tal pole selleks piisavalt hapnikku. Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda
6. Valkude leidumine. Valke leidub taimeseemnetes, lihastes, nahas, siseorganites, luudes, veres jne. 7. Valkude klassifikatsioon. 2 suurt rühma: 1) proteiinid e. lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges) 2) proteiidid e. liitvalgud sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja aatomirühmi (fosforhape, süsivesikud, rasvad). Eluks vajalik liitvalk hemoglobiin. 8. Valkude füüsikalised omadused. agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked (juuksed, küüned) ei sula, kuumutamisel lagunevad kergelt ainult osad valgud lahustuvad vees, ei lahustu orgaanilistes ainetes denatureerimine valgu molekulis toimuvad muutused, millega kaasneb
Ensüümvalgu geneetilised variandid Ensüümide alleelsed variandid Ensüümvalgu geneetiliselt sõlutmatud vormid Posttranslatsioonsete modifikatsioonide tulemusel kujunevad Kudede isoensüümkoostis on erinev. Isoensüümid erinevad suguluselt substraadile ja katalüüsi efektsiivsuselt => tagavad otse- ja pöördreaktsioonide erineva kiiruse => biokeemiliste protsesside suunamine. 20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid Süsivesikud ehk sahhariidid on polühüdroksüaldehüüdid või –ketoonid ning on organismile põhiliseks metaboolse energia allikaks. Moodustavad kuni 80% taimede ja 2% loomade kuivainest. Nimetus karbohüdraat e süsivesik on pärit Tartust C. Schmidt ja viitab vesinik:hapnik vahekorrale 2:1 lihtsamates sahhariidide molekulides. Loomorganismides leidub glükoosi, galaktoosi, fruktoosi, riboosi, desoksüriboosi ja glükogeeni.
3 Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad aine ja informatsioonivahetuses. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust. Nendeks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Olulisemad viiesüsinikulised monosahhariidid on riboos ja desoksüriboos. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtusega glükoos ja fruktoos. Nad on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid on madalmolekulaased
Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Neid nim. Makroelementideks kuna neid on suurtes kogustes(O,H,C,N,P,S). Neid mis vähem on nim. Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Siis lipiide ja siis sahhariide. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Sahhariidid e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (mono ja oligo =suhkur). Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud. Riboos ja desoksüriboos, kuuluvad nukleiinhapete koostisse. (RNA ja DNA). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.(glükoos +
Metabolismi üldine iseloomustus 1. Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joo...
Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsivesikud, valgud, mineraalained, vitamiinid B, PP, E) Nisuvalkudel omadus taigna segamisel paisuda ja moodustada liimvalku Nisuteradest valmistatakse · manna kollakas kreemika varjundiga, jahuste teradega Odrateradest valmistatakse · odrakruubid purustatud odratera tuumad, ümara kujuga ja lihvitud, sileda pinnaga · odratangud purustatud odraterad, ei lihvita, sisaldavad kruupidest rohkem mineraalaineid ja tselluloosi, valm. Erineva jahvatusastmega
stout õlled . nisuõlled Põhjakääritusega pilsner õlled , bock tüüpi , , eriõlled, suitsuõlu , jääõlu , must õlu Mõisted Humal, linnased, meski , virre Kangete alkohoolsete jookide valmistus protsess. 1.etapp tooraine varumine ja töötlemine 2.etapp destilleerimine 3.etapp - segamine 4.Maitsestamine 5.Laagerdamine 6.filtreerimine 7. pudeltamine e villimine 1. toorained sisaldavad suhkrut või tärklist nt süsivesikud !!! käärimiseks vaja , põhilised suhkrud mida saab käärimiseks kasutada glükoos e viinamarjasuhkur, fruktoos e puuviljasuhkur, maltoos e viljasuhkur lisaks neile suhkrutele pärm või vesi , edasi pannakse segu käärima 2.destilleerimine erinevate keemis temperatuuridega vedelike lahutamine üksteisest 78 , 3 kraadi alkoholi keemis temperatuur , destilleerimis meetoteid on kaks katla destillatsionn ja on olemas kolonn destillatsioon
ANATOOMIA 19 20.10.11 SEEDEKULGLAS TOIMUVAD PROTSESSID: 1) Toidu peenestamine algab suus, jätkub maos ja peensooles 2) Toitainete lõhustamine toimub seedenõredes sisalduvate ensüümide mõjul 3) Imendumine põhiline osa imendumistest toimub peensooles ja süsivesikud on eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all.
B, A, D. Mineraalainetest on esindatud tsink, vask, mangaan, seleen, arseen. Lõhna ja iseloomuliku maitse annavad seentele aromaatsed ained terpeenid. Seentes on ka hulgaliselt aineid, mida inimese seedekulgla ensüümid ei suuda lagundada, näiteks kitiin. Seetõttu võiks seeni pidada raskesti seeditavaks toiduaineks, eriti raskeks teeb nende seedimise alkohol. Mõnede seente (nt tindik) puhul võib tekkida koos alkoholiga mürgistus. Taim Taime keemiline koostis : vesi , mineraained , süsivesikud , aminohapped ja valgud , lipiidid , nuklehapped , alkaloidid , fenoolsed ühendid , orgaanilised happed , aldehüüdid , alkoholid , estrid jne , Taimede ja loomade normaalseks elutegevuseks ei piisa makroelementidest, on vaja veel rida elemente:As, Al, B, Ba, Br, Cd, Cr, Co, Cu, F, Fe, I, Mn, Mo, Nb, Ni, Pb, Rb Se, Si, Sn, Sr, V, W, Zn jt -mida tarbitakse vähe, mõnest mg kuni kümnete mikrogrammideni (g) päevas. Nende peamiseks ülesandeks on elutegevuse reguleerimine
hapnik. 8. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis? – Valgus on vajalik, mille tulemusena valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, tootes ATP-d ja NADPH-d. Toimub tülakoidide membraanis. 9. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi pimedusstaadiumis? – Valgus pole vajalik ja selle käigus süsinikdioksiidist toodetakse glükoosi. Toimub kloroplastide stroomas. 10. Fotosünteesi roll looduses (3) – 1) Selle käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks, lisaks saab neilt puitu ja puuvilla. 2) võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks. 3) kontrollib atmosfääri CO 2 ja O2 taset. 4) selle käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku. 11. Fotosünteesi summaarne võrrand. – 6CO2 + 6H2O > C6H12O6 + 6O2 12. Glükoosi lõhustumise etapid, mis erinevatel etappidel
rühma näitajate osas ehk nn lühike teave). Toitumisalane teave esitatakse 100 g mee kohta kasutades pealdist ,,100 g mett sisaldab" või ,,Toitumisalane teave 100 g mee kohta" või muud samaväärset. Teabes esitatakse keskmised väärtused, mis on saadud toidu keemilisel analüüsimisel või pärinevad üldtunnustatud andmetest, näiteks teatmeteostest. Energiasisaldus väljendatakse nii kilokalorites (kcal) kui ka kilodzaulides (kJ), valgud, süsivesikud ja rasvad esitatakse grammides (g). Kui mingi toitaine sisalduse arvväärtus on 0 tuleb see ikkagi märgistusel esitada. Lisaks võib anda teavet ka toidukorra, näiteks supilusikatäie mee kohta, kui toidukorra suurus on märgistusel esitatud. Näide 5 Aegna saare lehemesi Netokogus: 300 g Toitumisalane teave: 100 g mett sisaldab 1 sl (20 g) mett sisaldab Energiat 334 kcal/ 1399 kJ 67 kcal/ 279 kJ Valke 0,3 g 0g Süsivesikuid 82,0 g 16 g Rasvu 0 g 0 g
tingimused, kanade toitumine ja tõug. Koostisosade suhteid võib mõjutada ka munade ladustamise ajal toimuv vee haihtumine ja liikumine munavalgest munakollasesse. Seepärast on järgmistes tabelites toodud arvude puhul tegemist teoreetiliste väärtustega. Taani riigi toiduaineteagentuuri andmetel on muna sisu koostis järgmine: Muna keemiline koostis (100 g) vesi proteiin rasv süsivesikud tuhk Kogumuna 74,6 g 12,1 g 11,2 g 1,2 g 0,9 g Munavalge 88,1 g 10,1 g 0,0 g 1,2 g 0,6 g Munakollane 48,8 g 16,4 g 32,9 g 0,2 g 0,7 g (Allikas : Poul Erner Andersen Introduktion til levnedsmiddelsteknologien”) Munakoor Munakoore sisepoolel on kaks kilet, mis on üksteise küljes kinni, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nad moodustavad õhuruumi
Eluks vajalikud süsinikuühendid Kõik elusorganismid, sealhulgas ka meie, koosnevad süsinikuühenditest. Need on looduses enimlevinud orgaanilised ühendid. Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL
netis kõiksugu spordiportaalides leiduv info toitumise kohta, mida mina varem usaldanud olen, võib ikka väga mööda olla! 1. Üldiselt: Korralik toitumine peaks koosnema 57 toidukarrast päevas, s.t., et põhitoidukordade vahel võiks olla kerged eined puuviljad või müslibatoon nt. Pirukaid või okolaadi ei soovita eelistada, sest see tõstab päevase suhkrukoguse liiga kõrgeks ja langetab vitamiinikogust. 2. Süsivesikud: Eelkõige peaks menüüs palju süsivesikuid olema leib, kartul, riis, müsli, pasta, muud teraviljatooted ja puuviljad. See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid.
Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist. 1 g rasvu annab ca 9 kcal ehk 37 kJ 1 g süsivesikuid (va polüoolid) annab ca 4 kcal ehk 17 kJ 1 g polüoole annab ca 2,4 kcal ehk 10 kJ 1 g valke annab ca 4 kcal ehk 17 kJ 1 g alkoholi/etanooli annab ca 7 kcal ehk 29 kJ 1 g orgaanilisi happeid annab ca 3 kcal ehk 13 kJ
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valg...
nõre. Ja seetõttu ongi seal seedimine intensiivseim. 10. Miks on pidev süleeritus vajalik? Sest sülg sisaldab peale amülaasi ka ühendeid, mis hävitavad sus leiduvad bakterid. 11. Nimeta vajaliku ensüümid ja protsessi toimumiskoht organismis, täiendavalt vajalikud tingimused ja imendumise koht! toitaine Protsessi toimumiskoht Täiendav info Imendumine läbiviija süsivesikud amülaas Algab suus - Peensooles, veresoontesse rasvad lipaas Toimub Lõhustumist Peensooles, peensooles mõjutab sapp lümfisoonteesse valgud pepsiin Algab maos Lõhustumiskes Peensooles,
kreatiini ( valku ~30g) + viinamarjasuhkrut 40-50g Variant 2 kohupiim 200g + suur banaan/õun 5.Söök 200-250g linnulihafileed( või kui parasjagu sealiha siis seda ) võib ka forelli või lõhet. 70-80g tatart/pruuni riisi/täisterapastat ( kuivainena loomulikult) 100-150g külmut. Juurvilju ( valmista neid kas potis vähese veega aurutades või viskad koos lihaga pannile ja kuumutad õrnal tulel) NB! trennivabadel päevadel jäta süsivesikud ära ja söö 200g juurvilju! 5. söök võib olla ka enne magamaminekut söödud ( soovituslikult 30min vahega vähemalt) Kui teed kangitrenni, siis katsu mingi 1-2h peale sheiki/kohupiima süüa. Kohupiimaga on tiba raskem, siis kui kõht pole tühi ehk isegi 3h, vaata ise. Kui õhtul jääb veel kõht tühjaks, siis joo paar klaasi keefiri või tee valgukoks piimaga. Vahepeal kui soovid, siis võid vabalt süüa kõrvale puuvilju, aga nendega mitte liiale minna :)
lihastesse.Temperatuuri tõus oleneb soojuse tekke kiirusest ja kestusest. Kiire glükolüüs põhjustab suure hulga soojuse kogunemise ja liha aeglase jahtumise. · lihaskoe keemiline koostis - Vesi 64 kuni 80% (keskmiselt 75%); - Valk 16 kuni 22% (keskmiselt 18%); - Rasv 2 kuni 25% (keskmiselt 15%); - Mittevalgulised lämmastikühendid umbes 1,5%; - Mineraalained umbes 1%; - Süsivesikud umbes 1%. · liha riknemisviisid- 1. Mikrobiaalsed Roiskumine Käärimine, hapnemine Hallitamine 2. Keemilised Rasva rääsumine 3. Biokeemilised Autolüüs Hüdrolüüs 4. Bioloogilised Putukate tõttu Näriliste tõttu 5. Füüsikaliste muutuste mõjul Kuivamine Kahanemine Kõrvallõhnade neeldumine · rigor mortis- Surmakangestuse põhjuseks on püsivate ristisildade teke aktiini- ja
temperatuur kõige kõrgem leegi keskel. Leegi ehituses võime eristada kolme osa: sisemises tumedas osas pole põlemiseks piisavalt hapnikku, keskmises osas toimub põlemine optimaalselt ja seal on temperatuur kõige kõrgem, leeki ümbritseb vaevu nähtav kollakas osa. Täieliku põlemise saadused on süsihappegaas ja veeaur, kuid mittetäielikul on ka palju teisi aineid, nagu näiteks tahm, alkaanid ja polütsüklilised süsivesikud. 3 Höögumine tekib kõrge sulamistemperatuuriga ainete ja metallide puhul. Madalama sulamistemperatuuriga metallid võivad sulada või isegi keema minna. Höögvel olev materjal on kergest töödeldav ja elastne. Höögvel oleva materjali temperatuuri saab hinnata höögumise värvuse järgi. Mida erksam ja heledam punane seda kõrgem on temperatuur, kui temperatuur kerkib üle tuhande kraadi muutub höögumine valgemaks.
AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)-viirushaigus, mis kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape-ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi.Antikeha-(kaitsevalk)- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide ( valkude, nukleiinhapete jt.) kahjutuks tegemiseks.Biheeliks-dna ruumiline kuju,teist järku struktuur.Bioaktiivne aine-orgaaniline ühend (ensüüm,vitamiin,hormoon jt.), mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ka reguleerib elutalitlusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) d...
Kahtlemata on geenmuundatud organismidel palju häid külgi. Nad on tunduvalt vastupidavamad ja täiuslikumad kui tavalised organismid. Geneetiline muudamine võimaldab neil elus paremini hakkama saada ning olla konkureerimisvõimeline. Näiteks parandatakse kultuurtaimedel geenitehnoloogia abil haiguskindlust, elujõulisust ja vastupidavust kahjurite vastu, püsivust umbrohutõrjevahendite suhtes, kuivuse ja külma taluvust, inimtoiduks oluliste toitainete (sellised on valgud, süsivesikud, vitamiinid jm) sisaldust, saagi säilivust ning kasvukiirust. Kõik need eelised tavaliste taimede ees on hädavajalikud arengumaades, sest seal valitseb söögi puudus, aga mullaviljakus on suhteliselt kehv. Peamine eesmärk on võimalikult kiiresti saada toit kätte ning viia see massidesse. Arengumaades nagu näiteks Aafrikas on tähtis toidu kogus, mitte selle kvaliteet. Seega on GMO seal hädapärane ning aitab leevendada toiduprobleeme. Sellise meetodi abil saadud
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise aine lõhustamine Ribosoomid - toimub valkude süntees Tuum - pärilikkusaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan - kaitseb ...
ülejäänud veerandi. • Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu. • Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Energia Energia on meie organismile vajalik elutegevuse tagamiseks • Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse. • Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. • Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. • Toiduenergiat mõõdetakse kilodžaulides (kJ), megadžaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • 1. Ära unusta hommikusööki. • 2. Söö regulaarselt. • 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu. • 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. • 5. Söö rohkem kala. • 6
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
energiataseme säilitamist organismis sportimise ajal-ergutab ja annab energiat. Jook on arendatud välja ekspertide poolt hoidmaks ioonide vajaliku taset kehas ning vältimaks nende kriitilist vähenemist pingelise füüsilise tegevuse ajal. Juues Xpower Flash XT-d, on keha kaitstud lihaskrampide eest ning samal ajal glükoosi tase püsib stabiilsena ning ei lange ka intensiivse treeningu ajal. Jook sisaldab sobivas koguses süsivesikuid, mida keha saab kiiresti tarbida. Süsivesikud joogis (36 g/500 ml) aitavad säilitada vajalikul tasemel sooritusvõimet. Sobib kasutamiseks nii enne kui ka peale koormust. Joogipulber Xpower Recovery XT See spordijook on eriti sobiv peale koormust. Lisaks olulistele ioonidele ja mineraalidele, sisaldab toode veel teisigi tõhusaid koostisosi, mis oluliselt vähendavad taastumisaeg, et olla valmis taas uueks makimaalseks pingutuseks. Sisaldab 24 g süsivesikuid 500 ml joogi kohta.
Lisaks on avastatud, et ujumine vähendab seljavalu probleeme. Jalgrattasõit Jalgrattasõit on väga mugav sport. Sellele ei pea isegi vaba aega leidma vaid võid näiteks tööle või kooli sõita rattaga. See on eriti sobiv inimestele kellel on ülekaalu probleeme või liigeseprobleeme. Tervislik toitumine Tervislik toitumine tähendab seda, et sa sööd tasakaalustatult ning mitte vähem ega rohkem. Organism peab toidust saama kätte vajalikud valgud, süsivesikud, kiudained, rasvad, vitamiinid jne. Mitte ükski toit pole tervislik ega ebatervislik vaid kõik oleneb toidu kogusest ja selle söömise sagedusest. Kui sa oled terve inimene, siis sa ei pea menüü koostamisega oma pead väga palju vaevama. Tervislik toitumine ei tähenda loobumist sellest, mis sulle maitseb. Mida süüa vähem, mida rohkem, näitab toidupüramiid NB! Peaaegu kõik toidud on tervislikud, kui neid mõistlikus koguses süüa ja peaaegu iga toit võib olla
- vaja on süsinikdiooksiidi - lõpptulemuseks glükoos 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus = 6C6H12O6 + 6O2 NADP+/NADPH - molekul, millel valgusstaadiums liidetakse elektron ja vesinikioon ning pimedusstaadiumis kasutatakse glükoosi tootmisel Fotosüntees tähtsus: 1. võimaldab muundada valgusenergia keemliseks energiaks 2. võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid 3. selle käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku 4. selle käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks 5. kontrollib atmosfääri süsinikdioksiidi ja hapniku taset - intensiivsust mõjutab temperatuur ( kõige intensiivsem 20-30kraadi) - ei saa toimuda ilma toitainete ja veeta - mida kõrgem on süsinikdioksiidi kontsentratsioon, sed akiirmeini toimub fotosüntees
Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse ajal umbes 300 kcal ja rinnaga toitmise perioodil 500650 kcal võrra. Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole vaja toiduenergiat suurendada, kuna sellega võib kaasneda ebasoovitav kehakaalu tõus. Toiduenergia põhilisteks allikateks on lipiidid ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. Energiat saadakse ka alkoholist. Toitainete 1 grammi energeetiline väärtus (bioloogiline põlemisväärtus) on esitatud tabelis 21. Tabel 21. Toitaine energeetiline väärtus 1g kcal kJ lipiidid 9 -38 süsivesikud 4 -17 valgud 4 -17
neerudest esmauriini tagasi -> vett palju, muutub veri lahjemaks -> hormooni eritumine verre väheneb -> vähem hormooni -> vähem vett imatakse neerudest organismi tagasi -> uriini hulk suurem ja lahjem. (Mida tumedam uriin, seda vähem organismis vett) SÜSIVESIKUD (sahhariidid) Orgaaniline aine. Süsivesikud reguleerivad isu ja toitumiskäitumist veresuhkru kaudu. Toit sisaldab 50-60% süsivesikuid, 30% rasvu ja 10% valke. Iga neljas tarbitud süsivesik läheb ajju, süsivesikud kesknärvisüsteemi ainsaks toiduks. 1) Monosahhariidid – C aatomite arv on 5-6 vahel, lihtsüsivesik * Viiesüsinikulistest on olulisemad riboos (RNA koostises) ja desoksüriboos (DNA koostises) * Kuuesüsinikulistest on tähtsad glükoos ja fruktoos – organismide põhilised energiaallikad. Loomsed organismid saavad glükoosi toidust. Glükoosi oksüdatsioonil vabaneb energia (17kJ/g), mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP), lihastesse ja maksa glükogeenina
seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid. Vesi osaleb enamikus rakus kulgevates reaktsioonides, olles kas üheks lähteaineks või saaduseks. Lähteaineks on ta hüdrolüüsi reaktsioonides. Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited. 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid Tärklis Glükogeen Tselluloos 5) Kuidas jaotatakse lipiidid? Tooge näited. 1. Lihtlipiidid. Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete estrid. 2. Liitlipiidid. Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid ehk tsüklilised lipiidid. Nende koostises esineb tsükliline alkohol.
c. Suure osa valkude ülesanne on vahendada aineid raku väliskeskkonnast sisekeskkonda ja vastupidi. Need on transportvalgud. d. Retseptorvalkude ülesanne on vahendada signaale raku väliskeskkonnast sisekeskkonda. Nt hormoonid seostuvad retseptorvalkudele ning need valgud annavad signaali edasi raku sisse, kus selle peale käivitatakse mingid ensümaatilised protsessid. 4. Süsivesikud on membraanis tavaliselt seotud kas valkude või lipiididega. Seega moodustavad nad osa glükoproteiinidest või glükolipiididest. Kuna süsivesikud on hüdrofiilsed, asetsevad nad pigem membraanist väljaulatuvalt. Enamik süsivesikuid on seejuures membraani välispinnal. Süsivesikutel on membraani ehituses mitmeid ülesandeid: a. Nad aitavad sarnaseid rakke koes koos hoida. b. Nad on olulised rakkude äratundmises
temperatuur, mistõttu säilib selle piirkonna limaskesta kaitsevõime. 84. Ainevahetuse mõiste ja põhikomponendid. Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Põhikomponendid: hingamine, toitumine, seedimine, imendumine, ainevahetusprotsessid rakkudes, jääkainete eritamine. 85. Valgud, rasvad, süsivesikud. Nende tähtsus ja allikad. *Valgud-lapse ja nooruki ainevahetuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on koevalkude intensiivne süntees. Seetõttu vajab laps ja nooruk oma keha ülesehituseks igapäevaselt rohkesti täisväärtuslikke valke, mis peavad sisaldama asendamatuid aminohappeid. Laps peab saama toiduga kehamassi iga kilogrammi kohta rohkem valke kui täiskasvanu ja seda rohkem, mida noorem ta on. Rasvad-on organismile vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide imendumiseks ja
jooksmine. Ületreenimine- Ülemäärase treeningu tulemusena hakkab organism kasutama varusid, mida ei jätku ka lõputult. Organism vajab energiat kõikide funktsioonide täitmiseks. Liigne treenimine ja dieedipidamine viitab tihti toitumishäirele, mis võib areneda anoreksiaks. PS! Regulaarne füüsiline koormus toob kasu nii südamele, ajule kui ka kogu kehale. Toitumine enne ja pärast treeningut Aeroobne Enne aerbooset- süsivesikud, rasvapõletuse eesmärgil vähem süüa. ca. 1h ennem trenni Aeroobse kestel- vesi, energiajook Peale aerbooset- valgud. Ka aeroobne treening tekitab organismis kataboolse olukorra ning treeningjärgselt tarbitud valgud panevad sellele punkti. Süsivesikutega peaks ootama ca. poolteist tundi. Tarbitavad süsivesikud peaks olema aeglaselt imenduvad, nt. kaerahelbed, rukkileib, yams, jogurt jms. Süsivesikuid peaks tarbima ca. 40 - 80 grammi (vastavalt
· TOIDUAINE= taimse või loomse või mineraalse päritoluga saadused või, mida tarvitatakse toiduks ja suudetakse seedida 1.enamik toiduaineid on looduslikud- taimsed või loomsed 2.süüa võib neid toorelt või töödeldult 3.esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust · TOITAINED= toiduainete koostisosad, millised seeduvad seedekulgas ja imenduvad valgud süsivesikud lipiidid vesi mineraalained vitamiinid mikroelemendid TOITAINETE JAGUNEMINE asendamatud: organism peab neid saama valmis kujul toidust asendatavad: organism on võimeline neid ise sünteesima, kuid saab seda teha vaid vajalike lähteainete olemasolu korral 29.Kiudained ja nende tähtsus Kiudaineid saame teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seenu süües. Kõige rohkem
moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust.
kasutanud. Peale seda kui ma lõpetasin kergejõustikuga tegelemise olen ma hakannud natukene tervislikumalt toituma. Näiteks ma ei söö enam nii palju kiirtoitlustustoite. Seda söön siis kui täesti kõht on väga tühi ja midagi muud pole saadaval. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Kokkuvõte Selles referaadis sain väga palju teada sportlaste toitumisest. Mida tuleb jälgida võistluspäeva menüüs ja et süsivesikud on sportlaste energiaallikas. Väga huvitav oli seda referaati teha kuna ma olen ise tegelenud spordiga mitu aastat. Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Kasutatud materjali · http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/sportlasetoit.htm · http://www.trimm.ee/index.php?id=60
ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ain...
Amiinid On lämmastiku sisaldavad orgaanilised ained, mis tekivad enamasti loomse organismi roiskumisel, kõdunemisel, mädanemisel. Amiine võib vaadelda kui ammoniaagi NH3 derivaate, milles 1,2 või kõik 3 vesiniku aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. CH3NH2 metüülamiin NH3 CH3NHCH3, (CH3)2CH dimetüülamiin (CH3)3N trimetüülamiin Amiinid on orgaanilised alused, mis teageerivad hapetega(tekivad soolad). Küllastumata süsivesikud On süsinikust ja vesinikust koosnevad org ained, mille molekulis esineb 1 või mitu kortset sidet. CnH2n Alkeenid Alküünid C aatomite vahel 1 kaksikside. C aatomite vahel 1 kolmikside. N=1 C=? Ei ole olemas C= ? ei ole olemas N=2 H C = C H H C =C H H H HC=CH CH2=CH2 CH=CH
· Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt viis Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2-he roa valmistamist. Suitsulest, vürtsikilu, räim tomatis, ahjukala 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine
Valgud ja süsivesikud, protokoll 1 Olivia-Stella Salm, 179471LAAB Valkude sissejuhatus Valgud koosnevad omavahel peptiidsidemega ühendatud aminohapetest. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminorühmaga (eraldub vesi). Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkudes on 20 üldlevinud aminohapet ning mõned ebaharilikud aminohapped (hüdroksü- jt derivaadid). Valgul on primaarne, sekundaarne tertsiaarne ja kvaternaarne struktuur. Ruumilisi struktuure hoiavad koos nõrgad keemilised sidemed ja vastasmõjud. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri koos hoidvad nõrgad sidemed. Denatureerumine võib põhjustada valgu väljasadenemist lahusest. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
