Organismide koostis (0)

1 Hindamata

ORGANISMIDE KOOSTIS
Mesoemlemendid . K- peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg.- Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl- närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus- struuma. Na- tagab rakkude erutuvuse.
Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon- nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas .
Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis - hüdrofiilsed ained- glükoos ja keedusool , hüdrofoobsed ained- rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu e tengori.
SAHHARIIDID e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosah.- koosnevad ühest väikesest molekulist. Glükoos, fruktoos - C6H12O6. Riboos , desoksüriboos- C5H10O4-5. Oligosah.- koosneb 2-3 molekulist, (energia saamiseks). Sahharoos = glükoos+fruktoos. Laktoos e. Piimasuhkur . Polüsah.- koosnevad paljudest monomeeridest. Tärklis(taimne varuaine), tselluloos ( inimese seedeensüümid ei suuda seda lagundada), kitiin, glükogeen(leidub veise maksas).
LIPIIDID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. *Rasvad e. Lihtlipiidid . Koosnevad glütseroolist(alkohol) ja rasvahepetest. I lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. Vedelad- taimsed õlid, Tahked rasvad- loomsed rasvad, Vahad- taimsed ja loomsed. II Liitlipiidid e. Fosfolipiid . Kuuluvad rakumembraani koostisesse. III Tsüklilised lipiidi e steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.
Kahe aminohappe reageerimisel moodustub ühend, mida nim dipeptiidiks.
Ensüüum on valk, mille tunnusteks on spetsiifilisus ja keskkkonna tundlikus, nt seedib tärklist.(biokatalüsaator)
VALGUD - koosnevad aminohapetest, e proteiinid. * Primaarstruktuur -(määrab ära valgu ülejäänud omadused) amonihapete järjestus. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. *Sekundaarstruktuur- seotus vesiniksidemetega.(juuksed, küüned, karvad , soomused) * Tertsiaarstruktuur - Keraja kujuga ja gloobuli ( ensüümid, antikehad , vereplasma valgud ) nimetust. Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur- kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin , ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED- ensümaatiline- kiirendavad reaktsioone. Ehituslik- rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved . Transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Retseptoorne- edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne- hormoonid, lüstoonid osalevad geeni aktiivses regulatsioonis. Kaitsefunkts.- moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts.- valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin , hemoglobiin, amülaasm lihasvalk.
NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin , G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks - koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine- suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis. RNA- Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, Riboos, fasfaat, Lämmastikahel- A- adeniin, Gguaniin,C tsütosiin, U- uratsiil . Osaleb pärilikkuse avaldumises. *Informatsiooni RNA(mRNA) * transportRNA (tRNA) *ribosoomiRNA (rRNA)
Hormoon on insuliin. Nii sahhariididel , lipiididel kui ka valkudel on organismides energeetiline, kaitse ja ehituslikfunktsioon. E

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 6 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MinnieR Õppematerjali autor

Põhjalik kokkuvõtte Kontrolltööks teemal Organismide koostis.

mesoemlemendid vee tähtsus rakus vee tähtsus organismis nukleiinhapped sahhariidid valgud lipiid ensüüm dna rna

Sarnased õppematerjalid

doc

Organismide koostis

Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

Bioloogia

docx

Organismide koostis - konspekt

väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

Bioloogia

pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

VEE ÜLESANDED:  ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI  TAGAB RAKU SISERÕHU - rõhka annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui siserõhku väheneb -- taimed närtsivad, kortsud  HEA LAHUSTI  OSALEB KEEMILISTES REAKTSIOONIDES  FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE  aitab säilitada püsivat sisetempi  kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab  VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS  TRANSPORDIB AINEID - kindlustab ainevahetuse rakkudes; eemaldab jääkaineid; pisaravedelik; liigesevõie MAKROELEMENDID - -elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest 1. SÜSINIK C –  *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm.

Bioloogia

doc

Toitainete kokkuvõte

Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede

Bioloogia

doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid

Bioloogia

ppt

Organismide keemiline koostis

Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rak

Bioloogia

docx

Bioloogia: organismide keemiline koostis

ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid