10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sannuk97
Õppematerjali autor
Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus. Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev. Elusloodus jaotub viide suurde liiki: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora
RNA ehitus: · (A ja U) (G ja C) · U-uratsiil RNA 3 erivormi: · mRNA (5%) informatsiooni RNA info toimetamine RNA-lt valgu sünteesimise kotha · tRNA (15%)- transport RNA aminohapete transport · rRNA (80%)- ribosoomi RNA kuulumine ribosoomi koostisse, milles leiab aset valgusüntees RNA tähtsus on DNA informatsiooni kopeerimine. Kordamine Tuua kolm näidet miks vajavad imetajate rakud vett- reguleerib temp, toitainete liikumine või lahustumine, kaitse(pisarad), tagab raku siserõhu, Glükoos Tärklis- varupolüsahhariid taimedes Tselluloos- taimede ehitus materjal glükogeen-varupolüsahhariid loomades Orgaanilised ained jagunevad : valk-hemoglobiin nukeliinhapped- RNA süsivesikud -glükoos lipiidid-mesilas vaha Joonisel on kujutatud valgud 1)primaarne 2)sekundaarne 3)tertsiaalne 4)kvarternaarne Organismides kaitsefunktsioonid
Mikroevolutsioonis tekivad uued geeni-, Divergentse iseloom(mitmekesistumine) alleelid-, makro- evolutsioonis uued geenid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika Linne võttis kasutusele liikide nimetamiseks binaarse(kahesõnaline) nomeklatuuri Liik->Perekond->Sugukond->Selts->Klass->hõimkond->riik Kahesõnaline Ühesõnaline Alamliikide trinaarne e kolmesõnaline Eluslooduse süsteem 6riiki: prokarüoodid (eeltuumsed) -> bakterid ja arhed eukarüoodid (päristuumsed) -> protistid, taimed, loomad, seened ISELOOMUSTAVAD: 1. Bakterid (nukleoid ehk tuumapiirkond) puuduvad membraansed organellid(pole tsütoplasma võrgustikku, mitokondreid, kloroplaste jne..) pooldumine 2. Arhed(ehk ürgbakterid) erilise ehitusega rakukestad(võimaldab neil elada äärmuslikes tingimustes) 3. Protistid Lihtsa ehitusega algloomad(kingloom, silmviburlane) kuuluvad puna- ja pruunvetikad
(toob info ribosoomidesse), transport tRNA (toodud info lahtimõtestamine), ribosoomi rRNA (ribosoomi ehituses ja osalev valgusünteesis). Tümiini asemel uratsiil U. A-U. 3. Raku ehitus ja talitlus. Bioloogia I lk 48- 82. a) Rakuteooria põhiseisukohad- iga uus rakk saab alguses olemalolevast jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Ühe ja hulrakulised organismid. Eeltuumsed- prokarüoodid nt bakterid. Päristuumsed e eukarüoodid- nt taimed seened loomad. Viirused pole kumbki. b) Eukarüootse raku ehitus ja talitlus (Loomarakk, taimerakk, seenerakk – rakuorganellid: rakutuum, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik, mitokonder, ribosoom, lüsosoom, Golgi kompleks, vakuoolid, plastiidid, rakukest). Rakutuum- reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. DNa
Nende koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. 4 TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 17-20 Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mille adil saab selgitada erinevaid loodusnähtusi. Inimene peab oma tegevuses arvestama loodusseadustega! Bioloogia uurimisobjektideks on : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Loodusteadlased kasutavad uurimistöös teaduslikku meetodit. Uurimisel on vaja: 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus millele teadus veel vastata ei oska) määrata uurimisobjekt. 2. Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) piiritlemine. 3. Taustinformatsiooni kogumine. 4. Hüpoteesi sõnastamine st probleemi oletatav vastus. 5. Hüpoteesi kontrollimine:
Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus
nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · Kude · Organ · Organsüsteem ehk elundkond · Organism · Populatsioon · Liik · Ökosüsteem · Biosfäär Süstemaatiline rida: LIIK PEREKON SUGUKON SELTS KLASS HÕIMKON RIIK D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7
5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid 8. Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond 2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid