Organismi keemiline koostis (0)

Organismi keemiline koostis
Puit
Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% .
Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%.
Puidu keemilised omadused :
Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3. Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud – trahheiidid . Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu.
Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud.
Lülipuit, säsi ja koor koosnevad elututest rakkudest. Lülipuidus on vaigud ja parkained , mille tõttu on puit kõdunemisele vastupidavam.
Lehtpuu anatoomiline ehitus on okaspuiduga võrreldes keerulisem. Lehtpuit (peale mõne erandi, näiteks meil tamm, mis sisaldab parkaineid) on okaspuidust nõrgem, kuid kergemini kõdunev; teda kasutatakse vähekoormatud ja ajutistes konstruktsioonides.
Lehtpuidu tugevus põhineb pooridega mahlu mittejuhtivatel tugirakkudel (poorid on sarnased trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad).
Mahlad voolavad siin juhttorude, trahheede kaudu. Trahheede pikkus on keskmiselt 100 mm (tammel isegi 2-3m), mis tunduvalt kergendab lehtpuidu immutamist.
Seened
Seened sisaldavad mitmesuguseid aineid, nii vajalikke kui ka mittevajalikke. Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped . Valke on seentes vaid 2- 6 %. Valguvaesem osa on seene jalg ning mida vanemaks saab seen , seda vähem on temas valke. Valgurikkamad on puravikud, shampinjonid, sirmikud ja mürklid. Rasvu on seentes väga vähe- 0,2- 0,7 % . “ Rasvasemad” seened on puravikud, kuuseriisikad ja külmaseened. Seened on kolesteroolivabad! Süsivesikuid on seentes vaid 1-3 %. Tärklise asemel sisaldavad nad glükogeeni, mis on paremini omastatav. Üht ainet on seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest. Vitamiinidest on seentes B, A, D. Mineraalainetest on esindatud tsink , vask, mangaan, seleen , arseen. Lõhna ja iseloomuliku maitse annavad seentele aromaatsed ained terpeenid . Seentes on ka hulgaliselt aineid, mida inimese seedekulgla ensüümid ei suuda lagundada, näiteks kitiin. Seetõttu võiks seeni pidada raskesti seeditavaks toiduaineks, eriti raskeks teeb nende seedimise alkohol . Mõnede seente (nt tindik) puhul võib tekkida koos alkoholiga mürgistus.
Taim
Taime keemiline koostis : vesi , mineraained , süsivesikud , aminohapped ja valgud , lipiidid , nuklehapped , alkaloidid , fenoolsed ühendid , orgaanilised happed , aldehüüdid , alkoholid , estrid jne ,
Taimede ja loomade normaalseks elutegevuseks ei piisa makroelementidest, on vaja veel rida elemente:As, Al, B, Ba, Br, Cd, Cr, Co, Cu, F, Fe, I, Mn, Mo, Nb, Ni, Pb, Rb Se, Si, Sn, Sr, V, W, Zn jt -mida tarbitakse vähe, mõnest mg kuni kümnete mikrogrammideni (μg) päevas. Nende peamiseks ülesandeks on elutegevuse reguleerimine. Osa neist, Si, Fe, Zn, Sr, Br, B, Al, Ba ja Rb, kontsentreeruvad taimedes ja loomsetes organismides, teisi on vaja nii väikesel hulgal, et tavalise analüüsiga jäävad nad alla tundlikkuse piiri.
Elu keemia seadused
Elu jaoks on kõlbulikud vaid osa keemilisi elemente. Neile sarnased, sama rühma elule mittevajalikud elemendid on enamasti väga mürgised .
Keskne keemiline element elusorganismides on süsinik. Enamus eluks vajalikke molekule sisaldab veel O, H, N, harvem S.
Erinevatel elusorganismidel võib olla teisejärguliste elementide osas veidi erinev valem.