Tervislik toitumine ja eluviis

Johanson, Holden

Tervislik toitumine ja eluviis (0)

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Tervislik toitumine ja eluviis
Alusta päeva hommikueinega.
See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab
Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud , teraviljahelbed piima või
mahlaga , täisteraleib juustu-vorsti vm kattega . Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga
ei lähe!
Liigu!
See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks!
Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise
vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev!
Pinguta higistamiseni!
Energiline pingutus , mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini
töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda ennast hästi! Liikumist peaks
alustama lihaste venitamisharjutustest, millele järgneks umbes 20 minutit aeroobset liikumist
( jooks , sörk, tantsimine ). Seejärel tee harjutusi lihastugevuse suurendamiseks – pumpamine,
raskuste tõstmine. Pingeliste liigutuste järel lõdvesta end ja tee hingamisharjutusi.
Tasakaalusta oma toiduvalikuid, ära söö liiga palju ühte ja sedasama toitu!
Sa ei pea loobuma hambrurgerist, krõpsudest ja jäätisest tervislikult söömise nimel. Ainult sa pead
teadma, kui sageli ja kui palju neid toite süüa. Sinu keha vajab kõiki toitaineid: valku, rasva,
süsivesikuid, mineraale , eriti rauda, kaltsiumi ja vitamiine (olulisemad on A-, B-, C-, D-, E-
vitamiinid ). Tasakaalustades oma toiduvalikuid Eestis kasutusel oleva toidupüramiidi järgi ning
jälgides ostmisel tähistusi pakenditel, saad valida toidud, mis on nii maitsvad kui kasulikud.
Paranda oma kehalist tublidust!
Muuda oma tervisevormi! Liikumine on alati lõbusam koos teistega. Erguta oma sõpru ja vanemaid
tulema koos sinuga jalgrattaga sõitma, sportmänge mängima, matkama või lihtsalt sörkima. Püüa
kasvõi üks kord nädalas teha sporti ja olla koos sõpradega!
Söö rohkem teraviljast tehtud toite, puu- ja juurvilja !
Neist toitudest saad organismile vajalikud toitained , eriti vajalikud süsivesikud, mineraalid ja
vitamiinid suhteliselt väikese energiahulgaga. Sellega hoiad ära liigsed kilod! Lisaks on need toidud
maitsvad! Puu- ja juurvili on ka toorelt väga maitsev!
Osale võimalikult paljudes koolis läbiviidavates kehalise aktiivsuse ja sporditegevustes!
Kooli kehalise kasvatuse tunnid ja muud liikumisega seotud üritused on kõige kindlamaks ja
lihtsamaks viisiks säilitada sportlik ja tervislik väljanägemine, tunda end hästi ja püsida heas
füüsilises vormis. Hea enesetunne aitab sul paremini koolis edasi jõuda ja saavutada edu kõiges !Toit
ei ole hea ega halb!
Tervislik toitumine on nagu puzzle , mis koosneb paljudest osadest. Iga osa või õigeminei toit on
erinev. Mõnes toidus on rohkem rasva, suhkrut või soola, teises jälle vitamiine ja mineraalaineid.
Tasakaalustada oma valikuid on väga tähtis. Olles söönud lõunasöögiks rasvasemaid toite (pizzat),
peaksid õhtuöögiks valima midagi väikesema rasvasisaldusega (kohupiim, juurvili, puuvili).
Ära unusta mõõdukust!
Kui sa saad kõhu kahest pizzatükist täis, ära võta enam kolmandat! Muuda oma tervislik toitumine
ja liikumine enda jaoks lõbusaks! Tunne rõõmu sõpradega koosolemisest, liikumisest ja Sulle
maitsva toidu söömisest!
Ole seikleja : proovi uusi sportimise viise ja uusi toite!
Sa kasvad tugevaks , säilitad kauem mängulusti ja näed välja ning tunned ennast paremini! Püstita
endale reaalseid eesmärgid, ära püüa saavutada korraga liiga palju!

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 43 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Holden Johanson Õppematerjali autor

nendes lehtedes on palju kirjutatud tervislikust toitumisest. Ma usun et see oleks palju abiks koolilastele kellel on vaja teha referaat või õppida tervislikust toitumisest.

kui see info oli kasulik siis palun hinnake seda. aitäh :)!

tervislik toitumine vitamiinid Tervislik toitumine ja eluviis

Sarnased õppematerjalid

pdf

InimopVI-2osa-innove 1

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Erituselundkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 KORDAMINE. Inimese keha . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 TOITUMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Tervislik toitumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Toiduta ei saa! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Ebatervislik toit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Kuidas lugeda pakendit? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Bioloogia

652

pdf

Asjaajamise alused

 unetus. Pikemaajaline vale toitumise tagajärgedeks on:  üle- ja alakaal,  vererõhu tõus,  pidev väsimus ja ükskõiksus,  keskendumisvõime puudumine,  haigestumised jne. Inimese energiavajadus sõltub eelkõige vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. KORDAMISEKS 1. Miks vajab inimene toitu? 2. Miks te sööte? 3. Mida tähendab teie jaoks TOIT? 4. Mida tähendab teie jaoks mõiste TOITUMINE? 5. Selgitage ütlusi:  „Kas sööd selleks, et elada või elad selleks, et süüa?“  „Ütle, mida sa sööd ja ma ütlen, missugune sa oled.“ 23 2.2. Toidupüramiid ja toiduainering Eesti toitumisteadlased soovitavad toitumisel arvestada toidupüramiidi (vt joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid

Analüüsimeetodid äriuuringutes

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk