pöörlemistelje suhtes. Juhtmekeerud lülituvad kordamööda vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjadeks. Vedrud suruvad harjasid vastu rootori kontaktrõngast. Kontaktrõngal paiknevad vaskplaadid on juhtmekeerdude otsteks. Vooluringi osaks on parajasti just see juhtmekeerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor koos oma juhtmekeerdudega paikneb püsimagneti magnetväljas. 7. Kirjuta vasaku käe reegel Vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 8. Magnetvälja jõujooned (mõiste, joonised) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor suunatud piki selle joone puutujat. 9. Lorentzi jõud (mis on, kus kasutatakse, millest sõltub) Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvate laetud osakesele. Lorentzi jõu suurus
• Lõunaosa on mägine. • Kõrgeim tipp- Darwini mägi 2488 m. http://worldonline.media.clients.ellingtoncms.com/img/photos/2001/ 06/10/livingglacierave_t440.jpg? http://knoji.com/images/user/Small-patagonia-1.jpg 9e2a24ba44807f8f9b96aad7c4082bf6ded075dc Tulemaa veestik • Mäeorgude põhjas on palju ilusaid järvi või turbarabasid. • Saarel on arvukalt jõgesid. • Enamik jõgesid suubub Rio Grande jõkke. http://www.hellomagazine.com/imagenes/travel/20120 http://images.nationalgeographic.com/wpf/media- 3027339/patagonia-chile-photo-gallery/0-34-110/a- live/photos/000/451/cache/freshwater-rivers-rio-grande- parque-nacional-torres-del-pain-a.jpg 1_45146_600x450.jpg Tulemaa saare majandus • Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine. • Tegeletakse veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega
Soolsus- ühes liitris vees lahustunud soolade hulk(promillides,%) Voolukiirus- vee liikumise kiirus voolusängis Vooluhulk- vee kogus, mis läbib ühe sekundi jooksul jõe ristlõiget Lang- mingi jõelõigu kõrguste vahe Delta- jõe harudest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Soot- jõesängist eraldunud seisuveekogu, endine jõelooge. Lähe- koht kus jõgi alguse saab Suue- koht kus jõgi suubub suuremasse veekogusse Jõeorg- avatud negatiivne pinnavorm, mille põhjas voolab jõgi Põrkeveer- jõelooke kõrge väline külg, kus vool on kiirem ja uuristab kallast Liugveer- jõelooke kõrge väline külg, kus vool on kiirem ja uuristab kallast Kõrgveer- jõelooke lauge sisemine külg, kus vool on aeglane ja toimub settimine.
Riigi sisevedudes on oluliseks raud- ja maanteed. Põhilised teederistumiskohad on Ukraina pealinnas Kiievis. Sinna on koondunud suuremad raudteed, mis tulevad põhiliselt Venemaalt, Poolast ja Moldaavias ning raudteed, mis läbivad kõiki Ukraina suurimaid linnu. Paljud maanteed ja raudtee saavad alguse põhilistest sadamatest, mis asuvad Musta mere ääres. Rahvusvahelised veod. Rahvusvahelistes vedudes on väga olulisel kohal veetransport. Ukrainat läbib tema põhijõgi Dnepr, mis suubub Musta merre. Ukraina põhilised sadamad on Nessebur, Yalta, Odessa. Olulised on ka Venemaalt alguse saanud raudteed, mis läbivad Ukrainat, põhiliselt Kiievit ning suunduvad Euroopa poole. Samuti läbib Ukrainat Venemaa poolt suured naftatorustikud, mis suunduvad Euroopasse. Looduslikud olud ja transport. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik.
määramiseks sobilikest meetoditest. Samuti sisaldab töö põhjendusi, miks teised keskkonnakaupade hinna määramise meetodid antud juhul sobilikud ei ole ja tulemust ei annaks. 3 1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud tööstus- ja ehitusettevõtet, uurimisasutusi, palju suvilaid ja Juuliku veisefarm. Alamjooksul
vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6 Foto: Paju lahingu mälestussammas Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Ajalugu 1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud
Toomas Üüve Aat Elme Neenu teine poeg. Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema. Sündmustik Neenu ja naabrimees lähevad laadale. Ekke varastab ema tagant kümne kroonilise. Ta näeb Enekest laadal ja ostab talle pari sendise paberist valmistatud ingli. Toomas Üüve saab hobuse ostmisega mustlaselt tünga. Ekke näeb kõike pealt. Ekke näitleb kõrtsis tsaari. Ekke räägib kodus emale Toomas Üüvest ja tetrist, kui korraga on ta väljas jooksmas metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken. Eneken avaldab Ekkele armastust, kuid ütleb ka Ekkele, et too polevat veel mees. Teine olevat alles käärimas, toore ja hapu. Ekke otsustab, et läheb Ingelandist ära puhtaid allikaid otsima. Ta rändab ringi, kuni satub praost Odja juurde, kus hakkab ta esimest korda elus tõsist tööd tegema. Ekke hakkab Ingelandist unenägusid nägema. Lahkub Odja juurest. Alustab äri kaupmehena käib talust tallu, linnast linna, riigist riiki. Kohtab Pille- Riini,
jõujoonte suunaga. arvutatav jõud. Ampère'i jõu rakendused (mootor, valjuhääldi..) voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub 8. Vasaku käe reegel Ampere'i jõu suuna leidmiseks. Vasak selle katkemisel. Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, 14. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Eneseinduktsiooniks magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised nimetused on tingitud väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis sellest, et magnetnõela põhjapoolu-seks nimetati poolust, mis täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt
korrutisega. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe. Iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. 7. Näited rakendustest, milles teeb tööd Ampere'i seadusest arvutatav jõud. Ampère'i jõu rakendused (mootor, valjuhääldi..) 8. Vasaku käe reegel Ampere'i jõu suuna leidmiseks. Vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda 9. Lorentzi jõud. Lorenzi jõud magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 10. Elektromagnetiline induktsioon. Näited selle rakendamisest. Elektromagnetiline induktsioon
keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad. Mets katab üldise umbes 30% riigi pindalast; üle kolmandiku metsadest kuulub riigile. Ülekaalus on okaspuud (eelkõige mänd), kuid leidub ka kase-, tamme ja pähklipuumetsi. Tähtsaim metsaal on Scwarzwald Edela-Saksamaal
GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 75-79
Läänemeri Läänemeri on Atlandi okeani sisemeri , mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa , Taani , Rootsi, Soome ning Venemaa . Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati Väin Taani ja Rootsi vahel. Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva , vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis . Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas
GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 75-79
Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri -Lümfoidsüsteemi organid, mis sünteesivad lümfi koostisesse kuuluvaid rakke (tüümus, põrn) Lümfisooned Moodustavad koevedeli...
promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Temast suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Sha al-`Arabi jõgi. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Pärsia kasakabrigaad. Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia ( Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev. Selle asutas 1882 Nasir al-Din sahh. 1917. aastani sisaldas see ka Vene ohvitsere, kes samal ajal kuulusid ka Venemaa relvajõududesse (üks tuntumaid Vladimir Ljahhov). Läbi aastate oli selle koosseisus 10 000 meest, see mängis tähtsat rolli
1-2 kuuks, mõnel aastal ei külmu aga üldse. Maismaavetest on olulisemas vooluveed. Jõed voolavad enamasti põhja või loode suunas ning suubuvad Soome lahte. Nende jõgikonnad on kitsad, lisajõgesid on enamasti vähe. Ülem- ja kesk-jooksul on jõgede langus väike, alamjooksul suurem. Jõed Vihula valda läbib viis jõge. · Loobu jõgi valla lääne piiril. Jõe kogupikkus 62 kilomeetrit · Võsu jõgi mis algab Võsupere ümbruse allikatest ja suubub Käsmu lahte. Madal, allikatoiteline, valdavalt kõrgete ja kuivade kallastega, pikkus 23 kilomeetrit · Vainupea jõgi kärestikuline, kaldal mets ja võsa, kohati karjamaa, pikkus 23 kilomeetrit · Selja jõgi millel on alamjooksul kõrgete kallastega kääruline org, pikkus 44 kilomeetrit · Toolse jõgi, mis jääb valla ida piirile. Pikkus 24 kilomeetrit [1]. Järved · Käsmu järv mille absoluutne kõrgus on 4 m, pindala 43 ha, keskmine sügavus 2
liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org .Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv .Mädajõel ja Piusal elab palju kopraid,kes ehitavad suuri kuhilpesi ja langetavad puid. 6.Muld ja taimkate Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti
Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve ja suundub seejärel Roosna-Alliku soostikku.
- linna kultuurikeskuse hoone - linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone Kesklinn (1940-1950. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Looduse üksikobjektid: Langevoja juga Langevoja joastik asub Sillamäe linna edelaosas. Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks. Ukuoru juga Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal. Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa
Pärnu jõgi Parasvöötme jõgi Liigirikkus Pärnu jõgi on väärtuslik kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste
Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas
Kopsusomp väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsuseintel Hingamiskeskus hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus Rakuhingamine rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja CO2 Emakas naiste suguelund, milles areneb loode Munasari naissugunääre Seemnesari meessugunääre Munand mehe peamised seesmised suguelundid Munajuha toruline elund, mille kaudu suubub munarakk emakasse Loode rakkude kogumist kujunenud inimalge Platsenta loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on seotud Nabanöör suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat Sünnitamine lootelise arengu lõpp Kliiniline surm surm, kui inimese pulss ja hingamine katkevad, aga taastuvad loetud minutite jooksul Bioloogiline surm surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale ning lakkab töötamast ka aju.
Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu
vooluhulk. 80 aasta jooksul on kuu keskmine vooluhulk kõikunud vahemikus 22...81 tuhat m3/s. Jões on pidevalt palju vett, sest ekvatoriaalses kliimas on palju sademeid - keskmiselt üle 30000 m3/s. Veehulk sõltub ka sellest, kummal pool ekvaatorit on suvine vihmaperiood: - oktoobrist jaanuarini on vett rohkem, sest lõunapoolkeralt suubuvate lisajõgede piirkonnas on siis suvine sademeteperiood - põhjapoolkeralt suubub Kongo jõkke vähem lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist septembrini vähem Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m3/s seega ~100 x väiksem 3. Üleujutused Maailma paljudes piirkondades esineb üleujutusi, mis põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. Üleujutused kõige tavalisemad ja laialdasemad looduskatastroofid maailmas. Enamasti kutsuvad üleujutusi esile tugevad ja pikaajalised vihmasajud. Üleujutuse põhiliike on kaks:
PORTUGAL ASUKOHT • Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas • piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. (pikk rannajoon) • Lisaks mandriosale hõlmab ka Assooride ja Madeira saarestikke, mis on riigi autonoomsed piirkonnad. ÜLDINE INFO • Rahvaarv: 11 milj. • Suunakood: +351 • Ajavöönd: GMT • Pindala: 92 090 km2 • Pealinn: Lissabon • Rahaühik: euro (EUR) • Liiklus: parempoolne • Riigikeel: portugali • Naabrid: Hispaania KLIIMA • Asub lähistroopikas, lähistroopiline vahemereline kliima (soe ja niiske talv, palava ja kuiva suvi) • Suvel 26 °C ja talvel 10 °C kraadi. • detsembrist veebruarini 14°C – 16°C, märtsis, aprillis ja novembris 18°C – 19°C, mais ja oktoobris 21°C – 22°C, juunist septembrini 25°C – 28°C. • Keskmised öised temperatuurid on novembrist aprillini 8°C – 11°C ning juunist septembrini 16°C – 18°C. • Ö...
Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshidaja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub LääneJaapan, Ohhotski plaat, millel asub IdaJaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõuna...
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli.
Retsensioon Erkki-Sven Tüür ,,Wallenberg" Mina käisin Estonia teatris vaatamas Erkki-Sven Tüüri ooperit ,,Wallenberg". Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg" on esimene eesti ooper, mis valmis välisteatri tellimusel. See esietendus Dortmundi Ooperis 2001. aasta mais. Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval kujunenud maailmas üheks tuntumaks eesti heliloojaks, kelle tööd valmivad enamasti nimekate välisinterpreetide tellimusel ning kõlavad kuulsate muusikute esituses prestiizsetes esinemispaikades ning festivalidel kogu maailmas.Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koon...
harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi, mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse. · Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb. Ranniku lähedal ja piki Sha al`Arabi jõge ning Tigrise ja Eufrati ühinemiskoha juures Al Qurnast pisut allavoolu olid soised madalikud palmide ja pillirooga, kuid 1990. aastatel need kuivendati. Tegemist oli ainulaadse maastikuga, mille taastamisega praegu tegeldakse.
2) Väinamere ja Liivi lahe vesikond suured,pikad,veerohked,laiad tasandikujõed,paljude lisajõgedega,voolavad savises sängis,esinevad üleujutused 3) Peipsi,Pihkva vesikond ülemjooksul hästi kiirevoolulised,alamjooksul aeglase vooluga,suur lang,paljud voolavad ürgorgudes,voolavad liivakivises sängis. · Kõige enam suubub jõgesid Soome lahe vesikonda. · Väinamere ja Liivi lahe vesikonna äravool on suurim, sest nad on suured tasandikujõed. · Eesti jõed saavad oma vee sademetest (suve lõpp,sügis), põhjaveest(suvel ja talvel), lumesulamisveest(kevadel) · Pikimad Võhandu,Pärnu,Pedja,Kasari,Emajõgi,Navesti. 7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv
tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille kokkupuutel munarakuga 1 sperm selle viljastab). Munarakud: ümmargused tuumaga rakud, mis tekivad munasarjades. Alged tekivad juba looteeas, valmima hakkavad aga murdeeas kuni 45-50aastaseni(siis talitus muutub ja hiljem lakkab täielikult). Iga 3-4 nädala tagant valmib ja vabaneb 1 munarakk. Munaraku eluiga 24h. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade
VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks. Siin toimub difusioon , mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad veenidesse, mis ühinevad neljaks kopsuveeniks. Venoosne veri suubub südame vasakusse kotta, sealt edasi vasakusse vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe. Vere teekond südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani imetatakse suureks vereringeks. Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk aorti, millest kõigepealt eralduvad kaks arterit - esimene neist varustab südamelihast ning
Pärsia laht asub Lääne-Aasias. Ta on India ookeani pikendus. Teda ümbritsevad, põhjast Iraak, Iraan ja Kuveit, läänest Saudi Araabia ja Katar, lõunast Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindalaks on ligikaudu 251 000 km². Laht on madal, ta asub mandrilaval. Suurim sügavus on 102 meetrit, keskmiseks sügavuseks 50 meetrit. Lahes paikneb palju väikseid saari. Suurimad saared on Bahrein, Queshmi ja Būbiyān. Idast on laht Hormuze väina kaudu ühendatud Omaani lahega. Läänest suubub Pärsia lahte Shatt al-Arabi jõe suue. See on Eufrati ja Tigrise liitumiskoht. Pärsia laht Kliima ja veebilanss Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad. Kuiv ja kuum kliima on ka lahe peal. Lahte toitvat kaks peamist jõge, mis jõuavad laheni ühise jõena Shatt al-Arabi nime all, on Eufrat ja Tigris. Eufrat saab alguse Armeenia mägismaalt. Jõe pikkus on 2815 km. Jõgikonna ala on 673 000 ruutkilomeetrine
Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo-, hüdro-, lito-, ja biosfääri kaudu. Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemise ja äravoolus. See kõik toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Veeringe liigitus, alamliikide lahti seletus Veeringel on kaks liiki, suur ja väike veeringe. Väike veeringe seisneb selles, et merest aurustub vesi, tekivad pilved ning seal samas mere kohal sajab vesi vihmana alla tagasi. Suur veeringe seisneb aga selles, et vesi aurustub merest, tekivad pilved ning tuul puhub väikse osa sellest maismaalne. Maismaal sajavad pilved end tühjaks ning vesi satub pinnasesse. Sealt edasi imbub vesi nii sügavale, kuni jõuab vettpidavatesse kihdidesse, tekib põhjavesi, või siis otse põhja vette. Sealt edasi kas otse merre või jõgedesse või ojadesse ning mööda neid tagasi merre. Aurumine on vedela aine gaasilisse ...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PH1 Vulkaan Fuji Referaat Kerli Volt Särevere 2011 Sisukord : 2-3. Vulkaan Fuji 3. Valmistutakse võimalikuks purskeks 4. Kasutatud kirjandus Fuji vulkaan Fuji ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jää...
Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli Mereveesoolsus sltub : 1) hendusest ookeaniga 2)Juurde tulevast mageda vee hulgast(jed) 3) Sademete hulk ja vimalik aurumine Lnemeres on soolsus viksem kui Punases meres ,sest hendus ookeaniga on halvem kui Punases meres.Aasta keskmine temperatuur on Punase mere juures suurem seega toimub rohkem aurumist.Sademete hulk on Punases meres viksem (0-100mm) kui Lnemeres (500-600mm).Lnemerre suubub suhteliselt palju jgesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate jgede hulk on vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. hendus ookeaniga on Lnemerel halvem kui Punasel merel ,seega Punane meri on krgema soolsusega. 9)Maailmamere temperatuur ja jtumine Maailmamere peamine soojusallikas on pikesekiirgus. Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub
50-60 mV, s.o. 30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel 5) silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat. Süda ja vereringe 51. Kirjeldage südame ehitust: koosneb neljast kambrist- kahest kojast ehk aatriumist ja kahest vatsakesest ehk ventriikulumist. 52. Südame vatsakeste ja kodade vahel on puriklapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel poolkuuklapid. 53. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 54. Väikse vereringe ülesanne on süsihappegaasirikka vere transportimine südamest kopsudesse ja hapnikurikka vere toomine kopsudest südamesse, kust see pumbatakse edasi suurde vereringesse. 55. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 56. Suure vereringe ülesanne on tuua süsihappegaasirikas veri südamesse, kust see suunatakse edasi kopsudesse väikese vereringe kaudu ja hapnikurikka vere
läbi oma vaadeldava jõelõigu, uurides kaldaäärset taimestikku ning jõe üldpilti. 2. Looduslikud tingimused 2.1 Hüdrograafia Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda, nagu ka Emajõgi, Piusa jõgi ja Ahja jõgi. Võhandu jõgi kuulub tüüpi II B heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (PHT 90%-ne väärtus alla 25mgO/l) jõed valgala suurusega >1001000 km2. Joonis 1. Lõuna-Eesti. Võhandu jõgi saab alguse Saverna lähistelt ja suubub Lämmijärve. Vaadeldav jõelõigu läbisin jalgsi mööda põhjapoolset kallast, kuna antud lõigu lõunapoolse kalda keskelt voolab Võru linna poole Koreli oja. Vaatlusi raskendas tihe pajuvõsa ja jõkke suubuvad väikesed ojad, mis olid mudased ja millesse oli kerge sisse vajuda. Samuti suured ja tihedad lõikheinaliste(liigini ei suutnud tuvastada) väljad, millest oli raske läbi pääseda teatud lõikudel. Samuti raskendas jõkke kukkunud puud vaatlemist jõe kaldalt.
lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. · Osadel BBQ ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste/liha, valmistada wokirooga või kuumutada mop-kastmeid. · Enamus BBQ ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt. · BBQ ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi. · Osadel BBQ ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, ürtide, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu. · BBQ ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 100 °C).
Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani (Mihno , Douro , Tejo , Gaudiana) · Minho voolab riigi põhjapiiril. · Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. · Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. · Gaudiana voolab samuti Hispaania piiril. Taimestik · Taimestik on Portugalis mitmekesine · Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. · Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. · Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomastik · Loomadest on
suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoo ühiku sõnastus - magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 ruutmeetri suuruse pinna läheb magnetinduktsioon 1 T pinnaga risti.
Eestimaad 50 km raadiuses. Vaade Suurelt Munamälet Hinni kanjon Hinni kanjon paikneb Haanja kõrgustiku loodeosas Rõuge ürgorus. On 1520 m sügavune ja 300 m pikkune sälkorg, mille põhjas voolav kiirevooluline Enni oja suubub Kahrila järve. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Rõuge Suurjärv Rõuge Suurjärv on järv Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus. Rõuge Suurjärv on loodekagu suunas piklik järv.
atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid. Põhjavee soolsus on suurem sügavamal kihtides, kuna soolakristallid vajuvad põhja. Pindmistes kihtides on soolsus madalam, kuna jää ja sademete vesi mis maasse imbub on mage. Termaalvesi- soe põhjavesi,surve all,sügavamal ja seetõttu on soe, sest magma soojendab seda Arteesiavesi- külm põhjavesi, surve all Karstumine: 1. kurisu ehk neeluauk- koht kus pinnavesi maa alla suubub 2. karstikoopad 3. salajõgi- vesi mis voolab maasisemuses meie seda ei näe 4. langatuslehter- lehtri kujuline karstivorm, mis on tekkinud maa-aluse karstikoopa lae sissevarisemisel. 5. karr- maapinda katab lubjakivi 6. stalagmiit 7. stalaktiit
Üks Kassinurme allikatest Keev- ehk Pikahärma allikas, oli nii veerohke, et sajandi alguses ehitati sellele pais ja kavatseti asutada kangavanutamise töökoda. Tammidega eraldatud Keevallika oja süvises leotatigi vanasti linu. Linnamäe all avaneb Külmallikas. Rajaallikast algab soosse suubuv oja. Veerikas Keev ehk Pikahärmaallikas ühineb peale allikasood Rajaallikaga ning moodustab Virdojja suubuva allikaoja. Virdoja suubub Laeva jõkke. Mustallikat ümbritseb lubjarikas allikasoo. Allikate vesi avaneb pinnakattest. Mõhnastikus asuvad sügavad lohud Kalevipoja silmapesukauss ja Kalevipoja vann täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on
(vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub pooli ja juhtmete takistuse tõttu soojuseks ning osa energiat kiirgub elmagnetlainetena välja. Pidev e. sumbumatu energia saamiseks tuleb võnkeringile energiat juurde anda pidevalt. 8. Elektromagentlainete skaala (Mis on? Kiirguste suurused-mis suurem, mis väiksem, mis levib paremini). Lainenim Madalasagedusli raadiolained optiline röntgenikiirg gammakiirgus ., pikkus kud el. mag. kiirgus us lained
Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra
4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri, mis on maailmas üks kõige soolasemaid järvi üldse, see asub Lähis-Idas ja sinna suubub 29 jõge ja oja kuid välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on Jordani jõgi. Maa-ala pikaajalises veebilansis sademete suhe on võrdne sealt aurunud veehulga ja äravooluga. Lühiajaliselt mõjutavad aga veel pinnavee imbumine põhjavette, põhjavee juurdevool, 4
Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine
mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja- Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-
kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
