Xa (Stuart-Proweri faktor) (valge tromb) protrombiin trombiin fibrinogeen lahustumatu fibriin lõhustunud fibriin (fibriini polümer) (punane tromb) Leia vale ja asenda õigega. 1. Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi arteriaalse venoose verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse arteriaalse verega suubub õõnesveenide kopsuveenide näol südame vasakusse kotta. 2. Südame paremast kojast vasakust vatsakesest väljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jõuab tagasi venoosse verega südame vasakusse paremasse kotta. 3. Südame vasakust kojast vatsakesest väljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jõuab tagasi venoosse verega kopsu õõnes veenidega südame vasakusse paremasse kotta.
94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU-
94. neer Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel Kihnud: 3: Fibrooskihn Rasvkihn Sidekirme 95. neeru välisehitus Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU-
Kuna soo pind on tasane, siis suurvesi ujutab ta igal aastal üle. Turbalade on siin kohati isegi 10 m. Alale jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu (84 ha). Valdav osa alast on peamiselt tarnakooslustega lagesoo. Kohati moodustavad madalad kased ja pajuliigid hõreda võsa. Emajõe Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega linnuala. 6 Emajõgi suubub Peipsisse kolmes harus: koosa jõgi vasakul, peaharu keskel ja Kalli jõgi paremal. Suudmeharude vahe on 5 km. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel.
Norra meres on palju naftapuurauke. Kara Meri Piirneb läänes Novaja Zemljaga ja Franz Josephi maaga, idas Taimõri poolsaare ja Severnaja Zemljaga. Asub mandrilaval, sügavam vagumus on Franz Josephi maast idas. Merre suubuvad Ob ja Jenissei, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Meres on suvelgi jääd. Laptevite meri Piirneb läänest Taimõri poolsaarega ja Severnaja Zemljaga, idast Uus-Siberi saartega. Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi merre suubuvad Indigirka ja Kolõma jõgi. Ida-Siberi meri asub mandrilaval. Tsuktsi meri Tsuktsi meri piirneb läänes Wrangeli saarega, edelas Tsuktsi poolsaarega ja kagus Alaskaga
promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus. Madal, lõunast põhja suunas alanev soolsus on tingitud eelkõige sellest, et Läänemerd ühendavad Põhjamerega ja selle kaudu ookeaniga kitsad ja madalad
kaks korda aeglasemalt kui arterites, seda nii veenide suurema mahutavuse kui ka kauguse tõttu vasakust vatsakesest. Liikumine kiireneb lihastöö korral (veenulid surutakse kokku). Kopsuveenid (kummalgi pool kaks) väljuvad kopsuväratist ja viivad hapnikurikka vere südame vasakusse kotta. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Peenikesi, kapillaaridest alguse saavaid veene nimetatakse veenuliteks. Veri liigub alt üles suunduvates veenides poolkuukujuliste klappide abil, mis takistavad selle tagasivalgumist. Liikumist gravitatsioonijõule vastupidi võimaldab sissehingamisel rindkeres ja ka õõnesveenides tekkiv hõrendus, mis suureneb kodade diastoli ajal
läbipaistev, mis on ka linnatiikide üks tunnuseid. Küll aga on vesi puhas prahist, mis on vee läbipaistvusest olulisem. Löwenruh` tiik on seisuveekogu. See on allikalise toitumisega, mille vesi pärineb mere- ja liustikuvete kruus-liivadest. Tiigi eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. Tallinnas asuvad Lepistiku pargi allikad, Parditiik ja Löwenruh` tiigid moodustavad ühtse maasisese veesüsteemi, mis algab Ülemiste järve loodekaldalt ja suubub Kopli lahte. Nagu ka teistel Tallinna pargitiikidel, on sinikael-part Löwenruh` tiigis kõige rohkem levinud ujupart. Tuttvarte kohtab harvemini. Kuigi sinikael-part ja tuttvart on rändlinnud, kes talvituvad Taanis või lääne-Euroopas, jääb neid igal aastal tänu inimste poolsele lisasöötmisele siia talvituma. Samas võib talvituma jäämine nii sinikael-pardile kui tuttvardile ohtlikuks osutuda külmematel talvedel on madalamate veekogude jäätumise tõttu võimatu toitu otsida
Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. Veenid ehk tõmbsooned Veenid on veresooned, mille ülesandeks on vere viimine vere viimine kudedest tagasi südamesse. Nad jagunevad kopsuveenideks, südameveenideks ning ülemise ja alumise õõnesveeni süsteemiks. Südameveenid viivad südames süsihappegaasiga küllastunud (venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed. Ristipidi läbilõigatult langeb veen kokku. Nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Silelihasrakud paiknevad veeniseina keskmises rakukihis. Nende abil toimub veenisisese rõhu säilitamine, mis on vajalik vere voolamiseks. Veenides panevad vere liikuma peamiselt keha lihaste kokkutõmbed
guse Apalatsidest. Ülem- asub Põhja - Carolinas. jooksul voolab Apalatside Tipu kõrgus on ~2037m. ahelike vahel edelasse. Põhja-Carolina ise aga Keskjooksul suundub asub Atlani ookeani läände, alamjooksul aga rannikul. Ta on Ameerika põhja. Suubub vasakult Ühendriikide osariik Ohiosse. Tennesse jõgi on 1789. aastast alates. üks suurimaid lisajõgesid Põhjas piirneb Virginiaga, Põhja-Ameerikas. lõunas Lõuna-Carolinaga, läänes Tennesseega ning
Ülemiste järv, Harku järv Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest eestis. Liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel: Pühajärv, Pangodi, Kavadi Voortevahelised järved: Saadjärv, Soitsjärv, Raigastvere Ooside-ja mõhnadevahelised järved:Aegviidu, Jussi, Neeruti, Kurtna Orujärved: Viljandi, Urvaste, Rõuge järved Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus eestile? See on suurim järvistu eestis. sinna suubub üle 200 jõe ja oja ja see on kalarikas. Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? veehoidlateks enamasti. Miks on Kaali järv eestis ainulaadne? kus see asub? see on tekkinud meteoriidi langemisel maale ning see asub saaremaal. Millised on eesti järvederikkamad ja vaesemad alad? põhjenda kõige rohkem: kirde-eestis kurtna mõhnastik, kagu eesti kõrgustikel, kõrvemaal ja saaremaa loodeosas ja kõige
Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad Peipsi valgala ja Narva jõe jõgikond kokku suure Peipsi järve ja Narva jõe jõgikonna (56200km²). Suurjärve (eriti selle põhjaosa) põhi on valdavalt liivane; Lämmi- ja Pihkva järve põhja katab peamiselt järvemuda, ida ja lõunaranna lähedal turbamuda. Veetase kõigub 28,72 meetrist (7.november
Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Toitumine Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi
Too nr. 13 OT Silma omaduste tundmaõppimine ning pikksilma suurenduse määramine Tööeesmärk: Silma omaduste Töövahendid:Pikksilm suurendusega 7/50 tundmaõppimine ning pikksilma Joonlaud 1 ± 0,005 m suurenduse määramine. Joonlaud 30 ± 0,05 cm Skeem Teoreetilised alused Silma pimetähn Pimetähn on koht silma võrkkestal, kuhu suubub nägemisnärv. Seal puuduvad valgustundlikud närvirakud. Kui mingi eseme kujutis langeb pimetähnile, siis me seda ei näe. Sellele vaatamata ei taju me vaateväljas musta kohta. Valgusaisting antakse peaajule mõlemast silmast ning lisaks sellele aju töötleb valgustundlikest närvidest tulevaid signaale nii, et me näeme nähtamatu piirkonna asemel keskmist kujutist sellest, mis tegelikult lähinaabruses asub. Lisaks sellele ei lange parema ja vasaku silma
Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Fuji Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp.Fuji asub Kesk- Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läände Hamana järve läänekaldale ja põhjaSaitama prefektuuri
Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Madalikud on Alam-Doonau madalik ning Musta mere rannikumadalik. Doonaud kulgeb Bulgaarias 471 km ja tema lisajõed on: Lom, Iskar, Ogosta, Jantra. Suuremateks jõgedeks on veel Arda jõgi Balkani poolsaarel ja Marica parempoolne lisajõgi. See saab alguse Rodope mäestikust, voolab peamiselt itta. Bulgaarias on jõele ehitatud kolm hüdroelektrijaama. Pikkus 290 km, millest Bulgaarias 241 km. Suubub Maricasse Edirne linna lähedal. Marica on jõgi Balkani poolsaarel. Jõgi saab alguse Rila mägedest Lääne- Bulgaarias ja suubub Egeuse merre. Pikkus on 480 km. 3. Rahvastik Rahvastiku tihedus on Bulgaarias 66,2 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on naaberriikidega võrreldes väike, sest Türgis Rumeenias ja Serbias on rahvastiku tihedus suurem kui 90 in/km² ning Makedoonias ja Kreekas on see umbes 80 in/km² Bulgaarias on rahvastiku paiknemine
4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u
Kuna Tansaania paikneb Ida-Aafrika alangu vööndis, on tema pinnamood väga mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased. Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC.
Seganäärmed e. seromukoos näärmed eritavad lima ja valgurikast sekreeti. Kurk. Järgneb suuõõnele, kurgu kaudu avaneb suuõõs neelu. Neel. Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga. Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad. Kui toit läbib kurgu, siis suletakse neelu ühendus hingamisteedega. Söögitoru. Ligi 25 cm pikkune ja 1,5 cm läbimõõduga. Algab 6-7 kaelalüli kõrguselt ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku. Magu. Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule. Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis). Maonäärmed produtseerivad lima ehk mukoidi. Arvtakse et mukoid ehk lima kaitseb eneseseedimise eest, sest
ainetest.Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid mis toiduga organismi on sattunud kahjutuks.Maks on ka toitainete varupaik,ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks, mis vajaduse korral kastutusele võetakse.Lisals eeltoodule osaleb maks ka vananenud erütrotsüüdide lagundamises. Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund,mis paikenb kõhuõõnes mao alumises osa taga.Ta eritab suurtes kogustes nõret mis suubub kaksiksõrmiksoolde.See nõre täidab seedimisel kaht olulist ül. Esiteks neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi.Teiseks kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme,mis lõhustavad süsivesikuid,valke ja rasvu.Erinevalt süsivesikutet ja valkudest mis on peensoolde jõudes juba soaliselt seedunud hakkavad rasvad lõhustuma põhioliselt alles siin. Lipaas on ensüüm,mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks
Lihaste ehitus ja talitlus Lihastes on vöötlihaskude. Lihaskuide ümbritseb sidekude ja see takistab tugeval venitusel lihaskoe rebenemist. Kõõlus ühendab lihast ümbritseva luu või kõhrega. Lihase kontraktsioon tähendab lihase kokkutõmmet. Vöötlihaste lihaskiudude kokkutõmbe põhjustavad mööda aksoniharu levivad närviimpulsid, mis kanduvad lihasrakku närvi-lihase ühenduse kaudu. Igasse lihasrakku suubub üks aksonijätke. Iga närviimpulss tekitab lihasimpulsi. Lihase kontraktsioonil nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele ja haakuvad. Selleks vajatakse energiat. Aktiini- ja müosiinifilamendid ise ei lühene. Puhkeolekus libisevad filamendid vabalt üksteisest mööda. 3 Inimese anatoomia ja füsioloogia
Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest *Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks. Kõhunääre *Paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga *Eritab suures kogustes nõret, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde- see täidab seedimisel kaht olulist ülesannet 1. neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi 2. kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme, mis lõhustuvad süsivesikuid, valke, rasvu *Lipaas on ensüüm mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. SEEDENÄÄRMETE JA-ENSÜÜMIDE TALITLUS Sülg- Suuõõnde nõristub süljenäärmetest sülg. Kui suhu satub toit või vedelik hakkab kohe rohkelt sülge erituma
Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu
meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit. · Missugune järv on maailma sügavaim? Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku maailma magedast veest. Pealegi on Baikal ka maailma sügavaim järv. Selle suurim sügavus on 1741 meetrit. Järve suubub kokku üle 330 jõe! Kuid välja voolab vaid Angara. Baikal on üks väga kalarikas järv. · Milline kõrb on maailma ulatuslikum? Maailma kõige suurem kõrb on Sahara kõrb Põhja- Aafrikas. Tema suurim ulatus idast läände on 5700 kilomeetrit ja põhjast lõunasse on 2000 kilomeetrit. Sahara kõrbe pindala on umbes 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Kõrbe pinnas on viljatu. · Kes on maailma suurim riisikasvataja? Riis on tähtsaim toiduaine suurele osale maailma rahvastikust.
8. Holy ghost church - 14. Century. One of Tallinn's oldest churches, and the only sacred building that preserved its original form.and still retains its original exterior, except for the Baroque spire. The clock in northern side is one of the oldest in Tallinn and though it has been blanched with rain and window, the clock strick the time exactly. It has a Baroque wooden carvings, made by Christian Ackermann. 9. Saiakäik (White Bread passage) suubub raekoja platsile Raekoda mainitakse esimest korda 1322, säilinud hoone valmis 1404. Raeapteek- mainitakse 1. korda 1422. Raekoja platsile suubuvad tänavad: Vanaturu kael, Kullassepa, Dunkri, Voorimehe, Kinga, Mündi, Saiakäik, Apteegi. Raekoja torn ehitati koos raekojaga aastatel 1402-1404. 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. The Town Hall was established on the central square, probably at
läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi. Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu:
Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. 2.5 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVis on 9 rahvusparki, üle 150 provintsipargi ja kaitseala ning erareservaate. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Voolanud piki Namiibia piiri, suubub Oranje lõpuks Atlandi ookeani. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel. 7 2.6 Maavarad Maavarasid leidub rohkesti: Witwatersrandi eelkambriumi kivimid sisaldavad kulda, uraani-,
voolutugevuse ning raami pindala suhe.B=M/IS. Magnetinduktsiooni ühiku sõnastus - magnetinduktsioon on 1 T, kui raamile, mille pindala 1 ruutmeeter ja mida läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Jõu joonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ja mida järelikult näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Niisiis on magnetnõelte abil lihtne jõujoonte kuju uurida.
Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. 2.5 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVis on 9 rahvusparki, üle 150 provintsipargi ja kaitseala ning erareservaate. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Voolanud piki Namiibia piiri, suubub Oranje lõpuks Atlandi ookeani. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel. (Oranje) III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord LAVis valitseb parlamentaarne riigikord. Parlament valitakse viieks aastaks ja see koosneb
Enamik järvi on mageveelised, kuid · Suur Karujärv maailma suurim järv on · Baikali järv soolaseveeline. · Njassa järv Kaspia meri Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge
Atlandi ookean piirab Venezuelat otseselt kagust. See tagab hea ligipääsu riigile. Venezuela põhja piirab Kariibi meri. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid. Riigis on Orinoco jõgi koos mitmete harujõgedega, mis on Lõuna- Ameerikas üks pikemaid jõgesid (2,140 km). Guajaana mägismaal asub ühel Orinoco lisajõel maailma kõrgeim juga, 979 m kõrguselt langev Angeli juga. Orinoco suur delta suubub Atlandi ookeani. Seega on tagatud hea laeveteede ühendus teiste riikidega. Mööda Orinoco jõge saavad suured ooekani laevad siseneda üsna sügavale riigi sisemaale. Kuni Ciudad Bolivarini (Bolivari osariigi pealinn). Jõe aurikutega saab laadungi viia lausa teise Venezuela otsa Puerto Ayacuchosse. Peale heade mereliste transpordi teede soodustab hea ligipääs ja lähis ekvatoriaalne kliima ka turismi.
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aasta...
Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud
Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt
MUST MERI Must meri Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinev...
mõjutabteisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega; ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja. 30. Laengute vastumõju vastastikmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu.Elektrivälja tugevus: on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 31. Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 32. Induktsioonvoolu suund on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Parema käe rusikareegel kui parema käe kõverdatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab jõujoone suunda. Kruvireegel kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Ve...
Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. 3 Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u
Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. 3. Vetevõrk Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m). 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²). Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²). Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. 5 Rahvastik
Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi. Enamik jõgesi lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse Veestik Seal on palju vadisi - kohati ulatub nende laius isegi sadadesse meetritesse Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd. Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Kabuli jõgi on aastaringi veerohke - suubub indusesse. Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav. Järved Järvi on vähe ja needki on väikesed Tähtsamad järved on Zarkoli järv , Shivehi järv ja Istadehye Moqori järv mis on soolase veega. Veevarud 84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukusist, 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ja 0,5% purskkaevud.
Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik). 2.2 Veereziim Läänemerd peetakse maailma suurimaks riimveeliseks veekoguks tekib jõe- ja merevee segunemisel. Läänemere vesi on suhteliselt mage, soolsus on keskmiselt 10...15 promilli. Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks. Soolsus on madal, kuna sinna suubub arvukalt jõgesid, niiske kliima tõttu sajab pinnale rohkem vett, kui ära aurab, ning soolasemat vett Läänemerre lihtsalt ei pääse. Ookeanivesi, soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett. Läänemere veereziimi kujundavad Taani väinadel toimuv veevahetus ning mageda vee juurdevool jõgedest. Läänemeres on nõrgemad lained, väiksem soolsus, suuremad veetemperatuuri-ja taseme
valusid ja takistavad sapi liikumist. Maks puhastab meid mittevajalikest ainetest. Soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ja maksaensüümid muudavad mürgised ühendid kahjutuks. Maks muudab sooltest verre imendunud üleliigse glükoos glükogeeniks (varuaine). Maks osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Kõhunääre (10-15cm) paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab nõret (ööpäevas kuni 2l), mis suubub kaksteistsõrmiksoolde. Nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. Nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Rasvad hakkavad põhiliselt lõhustuma alles seal. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Nõrel on ka ensüümid. Toitainete imendumine on nende lühustumisel tekkinud lihtsamate molekulide tungimine läbi peensoole seina vereringesse
suudmed ning paras- ja lähispolaarse kliima ja külmade hoovustega alad. Nendes piirkondades on palju planktonit, mis on kalade peamine toit. Kalavaene koht on polaarookean, mida katab jää ning mis on taimestikule ja kaladele ebasoodne. Kalavaene on ka troopiline ookean rannikualadest ja jõesuudmeist eemal. Palavvöös on kalade kasvuks soodsad tingimused ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja sajab palju, mistõttu suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes 90% maailmamere püütu kalast püütakse rannikuriikide majandusvööndist. Peamiselt püütakse ansoovist, tuunikala, heeringat ja makrelli. Suuremad kalavarud on Vaikses ookeanis, kust saadakse üle poole maailmamere kalasaagist, ookeani loodeosast üle veerandi. Atlandi ookeanis on veerand maailma kalavarudest, peamised püügipiirkonnad asuvad ookeani kirde- ja loodeosas, sest seal on kõige kauem püük
Süda asub südamepaunas ehk perikardis. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb omakorda kahest kambrist: ülemisest kojast ja alumisest vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja- vatsakese- ehk atrioventrikulaarsuudme kaudu. Vasaku vatsakese sein on parema omast tunduvalt paksem. Paremasse kotta suubub kaks kõige suuremat veeni ülemine ja alumine õõnesveen, mille kaudu saabub venoosne veri kõigist kehaosadest. Siia suubub ka südame enda veen südame pärgurge. Vasakusse kotta suubub neli kopsuveeni, mis kannavad arteriaalset verd kopsudest südamesse. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mida mööda venoosne veri kopsudesse suundub. Vasakust vatsakesest väljub kõige suurem arteriaalne veresoon aort, mis annab arteriaalset verd kogu organismile.
Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%. Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodzasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas. 4 Veestik Kambodza suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodzat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis. Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida eraldavad muust riigist Kardemonimäed ja Elevandipiirkond ning kust jõed voolavad otse merre. Kambodza suurim järv on Tônlé Sab, mis on ka suurim mageveejärv Kagu-Aasias. See on Mekongiga ühenduses Tônlé jõe kaudu, mis ühineb Mekongiga Phnom Penhis. Järve
jääkaineid (ainuke veen, kus hapnikurikas veri kopsuveen) · Arterid hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri kopsuarter) · Kapillaarid ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre. · Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab paremast vatsakesest, liigub kopsu, kus toimub gaasivahetus ning suubub tagasi vasakusse kotta. · Suur vereringe ehk kehavereringe vasakust vatsakesest suubub veri kehasse, toimub gaasivahetus ja liigub tagasi paremasse kott · ERITUSELUNDKOND · Kehast mittevajalike ainete eemaldamine. · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained.
rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid
liikme, ehk siis 10 väljakumängijat ja 1 väravavht.Hiljem lisandusid veel palju reegleid mis on käigus tänapäevani. ASUKOHT Keila on ligikaudu 9500 elanikuga väikelinn Põhja-Eestis, mis asub Eesti pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 10,46 km2 millest pool on tihedalt asustatud, pool kaetud põhiliselt metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keila idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Keilat läbivad Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudteed, linn on keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Linnas on hästi arenenud ettevõtlus, mis pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Miljöö ja elustiilid jagab Keilas kaheks raudteejoon. Lõuna pool "üle raudtee" asuvad
See on Norrale kõva pähkel. Siiski on ta üks juhtivamaid riike CO2 vähendamiseks tehtavate jõupingutuste osas. Kuna kliima on küllaltki pehme ja ühtlane, siis suuri ilmastikukatastroofe ei ole. Veestik Norra riigivarud on küllaltki head, kuna sademeid on piisavalt ja aurumine on väike. Ning lisa tuleb juurde liustike sulamisveest. Pikim jõgi Norras on Glomma (604 km), mis saab alguse Rørosi lähedalt Sør-Trøndelagist ja suubub Fredrikstadis Oslo fjordi. Jõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis. Teised suuremad jõed on Tana, Mjsa, Drammen. Jõgede peamised toiteallikad on liustikusulamisveed ja põhjavesi. Suvel ja sügisel mängivad olulist rolli ka sademed. Jõed on üldiselt veerohked, ainult talvel on veetase madal, kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid. Kuid kuna jõed algavad üldiselt mägedest ja langud on suures, siis jõe voolukiirused on ka suured
Võru külastatuimad veekogud on Tamula järv, Kubija järv, Valgjärve ja Kanariku järv. Nagu eelnevalt mainitud on Tamula vesi reostunud, järve saastatus on põhjustatud ka looduslikel tingimustel. Tamula järve veevahtus on aeglane, vesi vahetub 0,4 korda aastas. Tamula järves on ka nõrk läbivool, mis piirab samuti veevahetust. Sisse voolab Kubija oja ja mõned väiksemad kraavid, väljavool toimub Võhandu jõkke. Vee kvaliteeti rikub linna kanalisatsioon, äravooluvesi suubub Tamula järve. Samuti saastavad veekogu ka veesõidukid, näiteks mootorpaadid. Kuigi vee kvaliteeti on aastatel 2008-2010 hinnatud väga heaks, ei pea see praegusel hetkel paika, sest järve seisukord on oluliselt halvenenud ja seda märkab iga ranna külastaja. Vesi on kahtlase värvusega, kleepuv ja limane. Järve saastamist üritatakse parandada iga aastase veekogu puhastamisega. Kubija järve veesaastatus on viimaste aastatega vähenenud. Varasemalt saastas järve vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
