Geograafia KT jõed ja järved (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Hüdrosfäär

Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus ­ õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused ­ niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas ­ mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks ­ jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda ­ järved võivad jääda veevaesemaks. Infiltratsioon

Hüdrosfäär

13

docx

HÜDROSFÄÄR- kordamine

9. Kus on vooluvee tegevus märgatavam? Põhjenda! a. kuivadel aladel või niisketes piirkondades? kuivadeeeel, sest viisketes piirkondades on juba pinnad niiskust täis ja küllastunud. Kuivadel aga võib vesi kulutada murenevat või kuiva pinnast äkki. b. tasastel aladel või mägistes piirkondades? Kindlasti mägedes, kus jõevool on tugevam ning jõesäng ja kaldad on järsud. Seal suudab vee kulutus suuremat kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi.

Hüdrosfäär

27

odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

6. Uurib geograafilise sfääri territoriaalse (ehk horisontaalse) ja vertikaalse diferentseerumise (ehk jagunemise) põhilisi seaduspärasusi. Geograafiline sfäär ehk maastikuline sfäär: 30-35km paksusega. Üldmaateaduse tähtsus õppeainena seisneb veel selles, et lisaks maastikulise sfääri tundmaõppimisele käsitletakse kõige üldisemalt ka kõiki põhilisi geosfääre, mis annab aluse eridistsipliinide õppimiseks. Üldmaateadus: kompleksse füüsilise geograafia haru, mis uurib kõige üldisemas plaanis geograafilise sfääri struktuuri, diferentseerumise, funktsioneerimise, dünaamika ja evolutsiooni seaduspärasusi. 3.Geograafia arengu põhilised etapid. 1.Kirjaliku ajaloo andmeil võib geograafilisi teadmisi leida juba vanast Mesopotaamiast, kus saviplaatidele oli kantud linnade ja maade skeeme, andmeid veeseisude ja veejagamise kohta jne. Antiikajast on säilinud vanade õpetlaste käsikirjad võõraste maade kirjeldustega 2

Maateadus

13

pdf

Maateaduse alused

MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
 Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
 Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:
 geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) 
 meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) 
 hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) 


Maateadused

14

docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga

Maateadus

18

docx

Maateaduste eksam-1

(6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid ja (-seened), orud, avalõhed, šahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karstumise eeldused: 1. Vees lahustuvate kivimite olemasolu (lubjakivi, kips, soolad) Ca ja Mg suhe karbonaatses kivimis – Ca vähemalt 60% Dolomiit: CaMg(CO3 )2 2. Vee olemasolu Oluline ka vee happelisus – sademetevee pH~5.7 3. Karstuvad kivimid peavad olema lõhelised, ja asetsema ümbritsevast alast kõrgemal ja piisavalt paksu lademena. 4. Hõre hüdrograafiline võrk

Maateadus

18

docx

Maateaduste eksam-1

(6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid ja (-seened), orud, avalõhed, šahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karstumise eeldused: 1. Vees lahustuvate kivimite olemasolu (lubjakivi, kips, soolad) Ca ja Mg suhe karbonaatses kivimis – Ca vähemalt 60% Dolomiit: CaMg(CO3 )2 2. Vee olemasolu Oluline ka vee happelisus – sademetevee pH~5.7 3. Karstuvad kivimid peavad olema lõhelised, ja asetsema ümbritsevast alast kõrgemal ja piisavalt paksu lademena. 4. Hõre hüdrograafiline võrk

Kategoriseerimata

13

doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia ­ tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia ­ tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia ­ asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. Üks vanimaid geograafia harusid on maadeteadus. See käsitleb Maad piirkondade, s.o

Maateadus

Kommentaarid (0)