Pärsia riik (0)

Pärsia Riik.
Keel.
Pärsia keel kuulub iraani keelte edelarühma
ja on Iraani riigikeel. Seda keelt räägivad
umbes 50 miljonit inimest. Arenes kirja
keeleks 9.-10. sajandil Horasanis ja Kesk-
Aasias, kus teda nimetati dari, ehk farsi-dari
keeleks.
Keel...
Pärsia keel on
indoeuroopa keel, mis
on Iraanis ametlik keel.
Pärsia keelt kirjutatakse
mugandatud araabia
kirjas.
Pärsia keele lähedased
sugulaskeeled on dari
ja tadziki keel, mida
sageli loetakse pärsia
keele variantideks.
DareiosI
Dareios pärines Ahhemeniidide
suguvõsast ning oli Kambyses II
sugulane. Ta alistas usurpaatori
Gaumata, kes väitis end olevat Kyros II
poeg ning oli 522 eKr enda kätte
haaranud enamiku Pärsia suurriigist.
Dareios võitis teda ilmselt oktoobris
521 eKr ja tema võimu tunnustasid peagi
kõik Pärsia provintsid. Olles end
siseriiklikult kindlustanud, asus ta Pärsiat
jõuliselt laiendama, alistades mõne
aastaga viimased sõltumatud
Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad,
sealhulgas ka Mileetose. Lisaks võttis ta
ette sõjaretki sküütide ja teiste
Mustast merest põhjas elavate hõimude
vastu, kuid ei suutnud neid alistada.
512 eKr allutas ta endale aga Traakia,
seega ulatusid Pärsia valdused juba
Euroopasse.
XerxesI
On viimane märkimisväärne
ahhemeniid. Sõdib Kreekaga ja
kaotab - Pärsia sõjaväge enam
võitmatuks ei peeta. abüloni linn
käib alla, kuna sealne mäss väga
armutult maha surutakse:
karistuseks purustatakse ka
kultuskeskusi. Xerxes loobus
Kyrose ja Dariuse poliitikast ning
mõrvatakse 465 eKr.
KreekaPärsia sõjad.
Kreeka vallutus üldse sellepärast, et Väike-Aasia
linnad ei saa muidu rahu, kuna mandrilt toetatakse.
Sõda kestab 5..-459 eKr ning pärsalsed kaotavad,
suuresti lihtsalt ebaõnnele, võidavad vaid Maratoni
lahingu. Kreeklaste motiveeritus on loomulikult
samuti kõrgem.
Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia
võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks
paljude seast, mis kahjusk nii hästi ei läinud.
Religioon.
Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased
kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-
euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi
Xerkses ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole
kindlalt teada.
Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks
abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende
vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval
joogil haomal.
Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik
pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju
ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata.
Uusaastapidustused tähtsad.
Pärsia Laht.
Ühendatud Omaani lahega
Hormuze väina kaudu. Lahe pindala
on 239 000 km². Laht on madal,
asub mandrilaval, suurim sügavus
on 102 meetrit. Lahe vesi on
soolasem kui ookeanis, kuni 40
promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5
meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima.
Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas
saar Pärsia lahes on Bahrein.
Temast suuremad on Iraanile kuuluv
Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni
saar.
Pärsia lahe piirkonnas asuvad
maailma suurimad naftavarud.
Pärsia lahte suubub Sha al-`Arabi
jõgi.
Pärsia laht on nime andnud
Lahesõjale.
Pärsia kasakabrigaad.
Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia (
Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev. Selle
asutas 1882 Nasir al-Din sahh. 1917. aastani
sisaldas see ka Vene ohvitsere, kes samal ajal
kuulusid ka Venemaa relvajõududesse (üks
tuntumaid Vladimir Ljahhov). Läbi aastate oli selle
koosseisus 10 000 meest, see mängis tähtsat rolli
Pärsia konstitutsioonilises revolutsioonis, samuti ka
Esimeses maailmasõjas ja 1921. aasta
troonivahetuses, mil kasakad tõukasid troonilt
Kadzaaride dünastia. Pärast seda tuli troonile
kasakabrigaadi ohvtser Reza Pahlavi ja
kasakabrigaad liideti Iraani armeega.
Pildid.