Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänemeri (0)

1 Hindamata
Punktid
Läänemeri
Jana Aasmaa
EV207
Läänemeri
Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on
ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit
põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti,
Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning
Venemaa.
Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani
väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani
ja Rootsi vahel.
Füüsiline iseloomustsus
Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja
Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3,
keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik).
Veereziim
Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva,
vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku
toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett
sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem
vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile
sekundis.
Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool
umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit
aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas
välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal
kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit
soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi
(soolsusega ubes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid
seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega.
Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit
täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed
on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi
jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb
sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde.
On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000
kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks
vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja
Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see,
kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad.
Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses,
kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre.
Läänemere nimetus Läänemere-äärsete rahvaste keeltes
eesti keeles Läänemeri saami keeles Nuortamearra
kasuubi keeles Bôlt; ka saksa keeles Ostsee
Wiôldé Mòrzé soome keeles Itämeri
leedu keeles Baltijos jra taani keeles Østersøen
liivi keeles Vlda mer valgevene keeles
läti keeles Baltijas jra; ka
Dizjra vene keeles
poola keeles Baltyckie Morze,
Baltyk
rootsi keeles Östersjön
Liigestus
Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust
põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome
laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit
põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja
Saaremaa vahel.
Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane.
Hoovused
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool
piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda
alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2­2,5 m üle ja 1,2 m alla
keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1­2
m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3­4 meetrini.
Elustik
Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks
liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu,
tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.
Võõrliigid
Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre
tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende
levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega
ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.
Tähtsamaid võõrliike:
Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom)
karbiline Mytilopsis leucophaeata
vesikirbuline Cercopagis pengoi
kümnejalaline Palaemon elegans
kirpvähiline Gammarus tigrinus
vaguviburvetikas Prorocentrum minimum
Mnemiopsis leidyi (ameerika
kammloom)
karbiline Mytilopsis leucophaeata
vaguviburvetikas Prorocentrum
minimum
vesikirbuline Cercopagis pengoi
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri
Vasakule Paremale
Läänemeri #1 Läänemeri #2 Läänemeri #3 Läänemeri #4 Läänemeri #5 Läänemeri #6 Läänemeri #7 Läänemeri #8 Läänemeri #9 Läänemeri #10 Läänemeri #11 Läänemeri #12 Läänemeri #13 Läänemeri #14 Läänemeri #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JanaSiin Õppematerjali autor
referaat sellekohta siis . ;O

Sarnased õppematerjalid

Läänemeri
1
docx

Läänemeri

Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere ääres asuvad ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik ­ 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli ­ vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Lää

Geograafia
Läänemeri
9
doc

Läänemeri

LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 k

Geograafia
Läänemeri
6
ppt

Läänemeri

Läänemeri Koostas: Margus Randviir Läänemerest · Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on

Geograafia
Läänemeri
5
rtf

Läänemeri

Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet h

Keskkonnaõpetus
Läänemere ülevaade
10
docx

Läänemere ülevaade

......... 8 Kasutatud kirjandus...................................................................9 Pildid Läänemerest...................................................................10 1 Sissejuhatus Selles referaadis hakkan ma kirjutama Läänemerest. Sissejuhatuseks võin öelda, et juttu tuleb peaaegu kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms 2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi.

Bioloogia
Nimetu
1
docx

Nimetu

Läänemeri Läänemeri on Atlandi okeani sisemeri , mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa , Taani , Rootsi, Soome ning Venemaa . Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati Väin Taani ja Rootsi vahel. Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva , vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis . Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas . See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse um

Juhiabi
Läänemeri-ohud ja võimalued
9
doc

Läänemeri, ohud ja võimalued

Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50- 60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena 7 Kasutatud Kirjandus 1.Matti Leinonen, Harri Leinonen ja Teuvo Nuberg ­ Läänemeri 2. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri# 8

Geograafia
Läänemeri-ohud ja võimalused
9
doc

Läänemeri, ohud ja võimalused

kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt. Läänemere suurimad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn ja Saaremaa. Läänemeri on tähtsaks lisaks kõikidele selle äärsetele riikidele nii toiduainete (kala) kui ka transpordi jaoks. Venemaa jaoks on Läänemeri nn. "aken euroopasse" sest mere kaudu saavad nad transportida kaupu (peamiselt naftat, õli) Euroopasse

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun