Hingamisteede haigused/suguelundkonnad (0)

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

Inimese Suguelundkond

Nagu kõigiks teisteks talitlusteks, nii on ka paljunemiseks inimesel vastavad elundid. 1) Mehe suguelundid jagunavad sisemisteks ja välimisteks. Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ja munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. 1.1 Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema u. 12 ­ 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste

Bioloogia

2

doc

Suguelundkond, viljastumine ja inimese areng

SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mit

Bioloogia

10

docx

,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine, istuv eluviis, stress jm. NAINE Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees. Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi. Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund, mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Sugu- ja kuseteed on naisel täiesti eraldi. Tupe avaus asub kusitisuudmest taga pool. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat, need on naissugunäärmed, mis toodavad naissuguharmoone ja nendes valmivad naissugurakud e munarakud. Vastsündinud tütarlapse munasarjades on ligi miljon munaraku eellast, 7-aastasel on neist alles kuni 300 000. Kõik rakud on tekkinud juba looteeas, naise eluea jooksul neid juurde ei teki.

Arengubioloogia

5

docx

IMMUUNSÜSTEEM

Vaktsineerimine: Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.  · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid: Hingetoru: Torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. · hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks

Bioloogia

38

docx

Seksuaalkasvatus

rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). · Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 810 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1

Seksuaalkasvatus

17

doc

Urogenitaalsüsteem

kokkutõmbunud olekus. Urineerimise ajal sulgur lõõgastub, aga põieseina lihaskest tõmbub kokku, mis tingibki põie tühjenemise. Kõhukelme katab ainult põietippu ja tagant põiekeha, ülejäänud osas on kusepõis kaetud sidekoelise kestaga (adventiitsiaga). Kusiti urethra Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. Naise kusiti urethra feminina on 3-3,5 cm pikkune torujas elund, mis paikneb tupe ees. Algab lehtrikujulise sisemise kusitisuudmena põiekaela piirkonnas, kulgeb häbemeliiduse taga allapoole ja avaneb sagitaalse pilukujulise välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb teda kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline (allub tahtele). Kusiti sein on veniv ja koosneb limaskestast (moodustab pikikurde, sisaldab limanäärmeid ja lümfoidkude) ja submukoosast

Bioloogia

53

docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakorkemakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1

Meditsiin

30

docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise

Anatoomia ja füsioloogia

Kommentaarid (0)