Hingamisteede haigused/suguelundkonnad (0)

Köha – võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast
Nohu – võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast
Angiin – bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab
Bronhiit – kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka
Astma – enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus
Tuberkuloos – bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus
Läkaköha – väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele olla eluohtlik, selle eest kaitseks vaktsineeritakse
Kopsupõletik – kopsude põletik, mis võib olla ka eluohtlik, sümptomiks pikaajaline köha, organismi nõrkus’
Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud sarnasused
Kasutatakse paljunemise eesmärgil. Mõlemad on vajalikud lapse saamiseks.
Tegelevad paljunemiseks vajalike sugurakkude moodustamisega.
Mõlemates sünteesitakse hormoone.
Uriini kehast välja juhtimine – VALE
Mehe ja naise suguelundkonna talituslikud erinevused
Meestel: Mehe suguelundkonna eesmärk on viljastamine. Võivad viljastada iga kell.
Munandid hakkavad talitlema poistel 12‐15 a vanuses. Sugurakkude moodustumine murdeeas . Meessugunäärmetes ehk munandites paljunevad ja valmivad meessugurakud ehk spermid . Sugurakud moodustuvad elu lõpuni. Kogu aeg tekivad uued juurde. Ühe spermiarengutsükkel kestab tavaliselt 75‐80 päeva.
Munandid sünteesivad meessuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas suguküpsuse saabudes teised sugutunnused : karvade kasv näol, tugev lihaskond, iseloomulik kehakuju, madal hääl.
Mehel toimub erektsioon ehk suguti jäigastumine.
Mehe seemnerakud on väga liikuvad ja nende eluiga on umbes 72 tundi.
Ühe seemnepurskega eraldub tavaliselt mitusada miljonit spermi.

Naistel:Naise suguelundkonna eesmärk viljastumine ning raseduse kandmine. Võivad viljastuda vaid ovulatsiooni ajal.
Munasarjad hakkavad talitlema suguküpsuse saabudes, s.o 11‐14 a vanuses.
Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud . Munarakkude alged tekivad juba looteeas. Hiljem neid juurde ei teki.Suguküpsel naistel valmib 3‐4 nädala järel üks munarakk . Korraga vabaneb suguküpsel naisel üks munarakk (eluaja jooksul kokku umbes 400).
Munasarjad toodavad naissuguhormoone . Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju.
Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon .
Üle 45‐50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus.
Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 32‐36 tundi.

Mehe naise suguelundkondade ehituslikud sarnasused
Mõlemad paiknevad keha alaosas.
Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool , põis. – VALE
Mehe naise suguelundkondade ehituslikud erinevused
Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad , seemnepõiekesed, eesnääre . Välimised suguelundid on munandikott ja suguti.
•Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas , tupp . Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti , tupeavaus, neitsinahk .
•Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi.
•Mehel moodustub sperma , naisel vaid munarakud.
•Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes.
•Mehe seemnerakkude suurus on umbes 3‐5 μm, naise munarakkude suurus umbes 0,1 mm (naise suurim rakk ).
•Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune.
Hingetoru – kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa
Kopsutoru – Hingetoru hargnemine kaheks, mis suubuvad mõlemasse kopsu
Kopsusomp – väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsuseintel
Hingamiskeskus – hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus
Rakuhingamine – rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja CO2
Emakas – naiste suguelund , milles areneb loode
Munasari – naissugunääre
Seemnesari – meessugunääre
Munand – mehe peamised seesmised suguelundid
Munajuha – toruline elund , mille kaudu suubub munarakk emakasse
Loode – rakkude kogumist kujunenud inimalge
Platsenta – loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on seotud
Nabanöör – suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat
Sünnitamine – lootelise arengu lõpp
Kliiniline surm – surm, kui inimese pulss ja hingamine katkevad, aga taastuvad loetud minutite jooksul
Bioloogiline surm – surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale ning lakkab töötamast ka aju.