Pärsia laht (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Annabel Klein
Pärsia laht
Referaat
Juhendaja :
Heli Stroom
Tallinn 2014
Sissejuhatus
Pärsia laht on oluline oma nafta - ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid.
Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas.
Pingeliseks on olukord lahes läinud hiljemgi. 2003. aastal vallutasid Suur Britannia ja USA väed ühisel jõul Iraagi. Mõlema riigi peamised huvid olid majanduslikud. Iraagi vallutamisega said nad enda valdusesse suurel hulgal nafta- ja gaasitrosse. Peamisteks pingeallikateks ongi Pärsia lahel läbi ajaloo olnud suured nafta- ja gaasivarud.
Geograafiline asend ja iseloomustus
Pärsia laht asub Lääne-Aasias. Ta on India ookeani pikendus. Teda ümbritsevad, põhjast Iraak, Iraan ja Kuveit, läänest Saudi Araabia ja Katar, lõunast Araabia Ühendemiraadid ja Omaan.
Lahe pindalaks on ligikaudu 251 000 km². Laht on madal, ta asub mandrilaval. Suurim sügavus on 102 meetrit, keskmiseks sügavuseks 50 meetrit.
Lahes paikneb palju väikseid saari . Suurimad saared on Bahrein, Queshmi ja Būbiyān.
Idast on laht Hormuze väina kaudu ühendatud Omaani lahega. Läänest suubub Pärsia lahte Shatt al-Arabi jõe suue. See on Eufrati ja Tigrise liitumiskoht.
Pärsia laht
Kliima ja veebilanss
Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad. Kuiv ja kuum kliima on ka lahe peal.
Lahte toitvat kaks peamist jõge, mis jõuavad laheni ühise jõena Shatt al-Arabi nime all, on Eufrat ja Tigris .
Eufrat saab alguse Armeenia mägismaalt. Jõe pikkus on 2815 km. Jõgikonna ala on 673 000 ruutkilomeetrine. Jõgi voolab lläbi Mesopotaamia , kus tema vett kasutatakse suurel hulgal niisutamiseks. Seega kulub suur osa veest juba poolel teel Pärsia lahte. Keskmine vooluhulk Eufrati suudmes on 458 m3/s.
Tigris algab Türgi kaguosa mägesedest 1150 meetri kõrgusel asuvast Hazari järvest . Jõe pikkuseks on 1900 meetrit.
Pärsia laht on väga soolane võrreldes ookeaniga. Maailmamere keskmine soolsustase on kuni 35 promilli, siis Pärsia lahe soolsustase on kuni 40 promilli.
Kuna aurustumine on palju suurem kui sademete või juurdevoolava magevee hulk, siis soolsustase aina suureneb.
Elustik
Pärsia lahe elustik on mitmekesine ja unikaalne oma geograafilise jaotuvuse tõttu. See on rahvusvahelistest vetest peaaegu täielikult eraldatud. Ainukeseks sidemeks teistesse veekogudesse on kitsas Hormuze väin.
Elusorganismidest leidub seal mitmeid sümbioosis elutsevaid organisme. Ühed sellised on mangroovi puud. Nad vajavad kasvuks pidevat tõusu ja mõõna ning soolase ja mageda vee segu. Nende puudega on seotud palju krabide, putukate ja kalaliikide järglased . Energiavahetuse ring lõppeb merelindudega, kellele need kalad , putukad ja krabid toiduks saavad.
Lahes elavad ka ühed haruldased mereimetajad dugongid. nad on tuntud ka kui merilehmad , oma harjumuste ja käitumise poolest. Dugongid söövad taimi ja on leebe olekuga. Nad võivad kasvada kuni kolme meetri pikkuseks ja keskmiselt elavad nad sama kaua kui inimesed. Dungonite väljasuremuse peamiseks põhjuseks on salaküttimine.
Veel võib lahest leida korallirifte. Nende elutseminel lahes on tähtis osa veeorganismide liigirohkusel. Korallide tervis peegeldab otseselt ka lahe puhtust. Viimastel aastatel on korallide populatsioon suurel määral kahanenud. Ühest külejest on see globaalse soojenemise mõju, kuid suuremalt osalt põhjustavad seda Araabiamaadelt vette sattunud jäätmed nagu rehvid, tsement ja mitmesugused keemilised tooted. Lisaks korallide elu kahjustamisele on jäätmed ohtlikkud ka teistele elusorganismidele.
Peale eelmainitu on laht koduks paljudele lindudele, delfiinidele ja 700 kalaliigile, kusjuures rohkem kui 80 protsenti kaladest on seotud korallrihfide eluga.
Keskkonnaprobleemid
Pärsia lahe mitmekesine elustik on ohustatud nii globaalsete tegurite kui ka kohaliku saaste tõttu. Enamus saastest satub merre laevadelt. Saasteained ulatuvad elavhõbedast kuni happeliste ja aluseliste mürkideni. Samuti ohustavad elusloodust inimeste poolt rajatavad kunstlikud saared ja ehitised, mille rajamine kasvab seoses turismi kasvuga. Toimub ka juhuslikke naftareostusi, sest Pärsia lahe kaudu liigub maailma suurim nafta- ja gaasi transport.
Kasutatud allikad
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eufrat1
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia_laht
http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/persiangulf.ht m
http://www.infoplease.com/encyclopedia/world/persian-gulf-physical-geography.html