Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: 1. MEMBRAANRETSEPTORID paiknevad efektorraku membraani pinnal. 2. RAKUSISESED e INTRATSELLULAARSED RETSEPTORID kaks alarühma: a) tsütoplasma retseptorid ja b) tuumaretseptorid. Nende kaudu toimivad näiteks steroidhormoonid, need on need hormoonid, mille lähteaineks on kolesterool. Steroidhormoonid on nt. suguhormoonid, neerupealiste koore hormoonid, kaltsitriool. Kui hormoon on retseptoriga seondunud, käivitub rakus rakusisene intratsellulaarne toimemehhanism. Intratsellulaarseid erutusmehhanisme on mitmeid: kui hormoon toimib membraanretseptorile, siis käivitunud raku erutusmehhanismi tulemusel vabaneb raku sees aine, mida kutsutakse teisaseks virgatsaineks e sekundaarne Messenger, mis käivitab selle raku jaoks spetsiifilise iseloomuliku protsessi.
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Nt pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime?
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad muna...
kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Nt pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes
külmumistemperatuuri LIPIIDID Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid jagunevad: lihtlipiidid e rasvad, liitlipiidid ja steroidid. Üks osa lipiidimolekulidest armastab vett hüdrofiilne, teine osa kardab vett hüdrofoobne. STEROIDID Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees praktiliselt ei lahustu. Näiteks vitamiin D, kolesterool, osad suguhormoonid nt östrogeen ja testosteroon. LIPIIDIDE BIOLOOGILISED FUNKTSIOONID: · Energiaallikas · Kaitse · Ehituslik funktsioon · Varuaine funktsioon · Ainevahetuslik funktsioon · Rasvades lahustuvad vitamiinid VALGUD E PROTEIINID Valgud on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohapetel on igal oma nimi ja kolmetäheline lühend. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Valgust koosnevad inimese juuksed, küüned jm.
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all. Suguhormoonid suguküpsuse saabudes põhjustavad toruluude kõhreplaatide kinnikasvamise ja kasv jääb seisma. Kilpnäärme hormoonid t3 ja t4 trijoontüronüüm ja tetrajoodtüronüüm, türoksüüd. Kretinism. Otseselt luudega seotud türeo(kaltsioniin) toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse. Neerupealiste koore hormoonid Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis).
raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2-
ja -säsist. Neerupealiskoore hormoonid: kortikoidid. Need on steroidhormoonid. Toime järgi eristatakse: 1. mineraalsed kortikoidid Toime on seotud eelkõige mineraalainete, eeskätt naatriumi ja kaaliumi taseme regulatsiooniga veres. 2. glükokortikoidid Intensiivistavad glükoneogeneesi. Nende mõjul suureneb lipiidide kasutamine energeetilistes protsessides. 3. suguhormoonid Eelkõige meessuguhormoone. Neerupealissäsi hormoonid: 1. adrenaliin - adrenaliini toimel lõhustatakse maksas rohkem glükogeeni ja veresuhkru tase tõuseb 20 2. noradrenaliin - on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. Organismi pingeseisundi ehk stressi korral tekkivas kohastumissündroomis on olulisel kohal
3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid 4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju 5) Mõjutab ensüümide hulka ja aktiivsust (toime vahendatult läbi ensüümide), ise hormoon ainevahetust ei muuda (Tähtis, eksitakse sageli) 6) Süntees on mitmeti tagasiside printsiibil kontrollitav Hormoonide jaotus: 1) Aminohapete teisendid. NT: kilpnäärmehormoonid (türoksiin) 2) Peptiidid, valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab) b) käbikeha- melatoniin (ööpäevaste rütmide seadistamine)
mida kirjanduses on nimetatud "steroidivihaks". Kui nende kasutamine toimub organismi aktiivse kasvu perioodil, on ootuspäraseks toruluude kasvutsoonide enneaegne sulgumine koos järgneva kasvupeetusega. Varasema maksakahjustuse korral tekib naha kollasus, hiljem rindade haiguslik suurenemine. Anaboolsete steroidide kasutamisel eriti murdeeas on sagedaseks probleemiks naha rasuseks muutumine ja mädase lööbe tekkimine. Reeglina hakkavad väljastpoolt organismi viidud suguhormoonid ja nende sünteetilised analoogid vähendama organismi poolt toodetavate suguhormoonide hulka ning pärssima sugunäärmete talitust. Sellised muutused kujunevad välja umbes 2-4 kuu jooksul. Juhul kui jätkata nende hormoonide manustamist, taandareneb meessuguhormoone produtseeriv näärmekude, seemnevedelikust kaovad elujõulised spermatosoidid ning mehel kujunevad välja impotentsus ja sigimatus ("medikamentoosne kastratsioon"). Suure riskina võib nimetada esmasteks haiguslikeks
võimalikult tagasihoidlikult. ERINEVAD RASVAINED JA SINU TERVIS Loomseid rasvu tuleks südame-veresoonkonna tervise heaks ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides tarbida mõõdukalt. Kolesteroolirikkad toiduained on munakollane, rupsid, rasvased liha- ja piimatooted. Vältida tuleks ka kananaha ja seakamara söömist. Taimsetes rasvades kolesterooli ei esine. Samas on kolesterool elutegevuseks vajalik, et organismis tekiksid sapphapped, suguhormoonid ja D-vitamiin. Samuti on kolesterool rakukoostises hädavajalik komponent. Toiduga on vaja saada 150–200 mg kolesterooli päevas. Soovitatav oleks, et päevane toiduga saadav kolesterool ei ületaks 300 mg. Lühiajaline toidust saadav liigne kolesterool pole ohtlik, aga pidev kolesterooli ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine on kindlasti tervisele kahjulik. Vere üldkolesterooli hulka mõjutab liigne toiduenergia, toidu kõrge küllastunud rasvhapete sisaldus, vähene letsitiini
b) Annab voolujoonelise keha (nt hüljestele ja vaaladele) c) Kaitseülesanne (kaitseb keha temp. muutuste eest nt polaaralade loomad; kaitseb inimeste siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades) e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin) NÄITED 14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18
pooridessse, musta täpikese ümber tekib punetus, koht on valulik ja peagi tekib ka kollakas mädakorgike. Kehal on kohti, kuhu vinnid armastavad kõige enam tekkida. Need kohad on nägu, eriti otsaesine, nina ümbrus ja lõug, aga ka rind ja selg. Nüüd on eriti oluline pöörata tähelepanu keha hügieenile üldiselt, naha eest hoolitsemisele ja ka õige ning just sulle sobiva higistamisvastase toote leidmisele. Rinnad armsalt salajane Rindade arengu käivitavad taaskord suguhormoonid. Umbes 10-11-aastasel tüdrukul muutuvad nibud senisest natuke tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, ning nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole. Tiheneb ka nibu ise, nibuvälja ümber võivad ilmuda mõned karvad. Rinnanibu alla koguneb rasvkude ning arenema hakkavad piimanäärmed, millest väljuvad piimajuhad, mis avanevad nibu pinnal asuvate augukestena. Tagantpoolt toetab rindu suur rinnalihas. Veidi lihaskiude on piimanäärme sagarike
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust kontrollivad metaboolseid protsesse Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool) vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs
See on traditsioon. Androloog meestearst Poisslapse murdeiga Tunnused: · 1.kiire kasv; · 2.tujude vaheldumine, solvumised; · 3.muutlik käitumine; · 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.); · 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad Umbes 1315 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem. · Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas. · Suguhormoonide pärast muutubki poisi käitumine, välimus, kasv, kiireneb karvakasv ja tekib suurem huvi tüdrukute suhtes. · Suguhormoonide töö tõttu tekib suguti eesnaha alla kreemjas võitaoline aine, mida nimetatakse smegmaks. · Vähemalt igal õhtul peaks seda kohta pesema leige veega ja õige pesuvahendiga, sest juba
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
6. Bioregulatoorne. Kuuluvad hormoonide koostisesse. Riboos ja desoksüriboos. Kuuluvad pärilikusaine koostisesse. Lipiidid. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid ehk rasvad. Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. 2. Lihtlipiidid moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. 3. Steroidid on tsüklilised ühendid. Suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D. Lipiidide funktsioonid ehk ülesanded. Rasvad on organismides energia varuained (38,9 Kj/g). Kaitseülesanne, nala alune rasvkude kaitseb temperatuuri muutuste eest. Neerupealsete hormoon adrenaliin. Vitamiin D nahas, päikesekiirguse toimel. Valgud. Inimese organismis on ~50 000, eluslooduses ~10 astmes 12 erinevat valku. Valgud ehk proteiinid oon biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid
Looduslikud polüsahhariidid on tärklis,tselluloos,glükogeen Lipiidide ehitus ja nende ülesanne?-lipiidid on org ühendite klass kuhu kuuluvad rasvad,õlid, Vahad,steroidid jt vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiallikaks. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on Teiste lipiidega võrreldes teistsuguse ehitusega.nad on madalmolekulaarsed ühendid mis vees Ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul
Rasunäärmed (glandulae sebaceae) moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja vett tõrjuvaks. Rasunääre paikneb sageli karva ja püstitajalihase vahelises nurgas. Rasunäärmeid ei ole peopesades ega jalataldadel. Eriti palju on rasunäärmeid näol ja seljal. Naha näärmed on ka 9 piimanäärmed, mis on arenenud apokriinsetest higinäärmetest. Kõikide nahanäärmete talitlust reguleerivad suguhormoonid (Nienstedt 2001:97). 10 Kasutatud kirjandus: 1) Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001) Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina. 2) Roosalu, M. (2006) Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 3) Silm, H. (2010) Nahahaigused. Tallinn: Medicina. 11
ja lihastes Süsivesikute ülessanded: energeetiline - kõige kiiremini kasutatav energiaallikas. struktuurne- taime ja seeneraku kestas, selgrootute välistoese koostises varuaine- (taimedes tärklis, loomades glükogeen) LIPIIDID a) RASVAD- Kõige energiarikkamad b)ÕLID- taimsed õlid(rapsiõli), loomsed õlid(kalamaksaõli) c)VAHAD- Kaitseülessanne d)STEROIDID- Suguhormoonid, D-Vitamiin, Kolesterool-hea ja halb kolesterool, halb põhjustab ateroskeroosi) EI LAHUSTU VEES! Lipiidide ülessanded: a) energia varuained b) Temperatuuri säilitamine c)siseelundite kaitse(neerud Fosfolipiidid- on liitlipiidid, mida leidub meie rakumembraanides VALGUD e. PROTEIINID On on biopolümeerid,mille monomeerideks on aminohapped. Biopolümeerid- leidub elusorganismides, mitu, Monomeerid-üks (Valgu molekul on pm nagu pärlikee, pärlid ongi aminohapped
3. Vahad a. Teine alkohol a.i. Nt. Mesilas vaha a.ii. Taimsed vahad 4. Steroidid a. Sugu hormoonid b. Kolesterool (põhjustab infarkti) Ülesanded: 1. Energeetiline ülesanne ja energia varu a. nt: Lihtlipiidid (õlid, rasvadrasvkude) 2. ehituslik ülesanne ja kaitse ül a. nt: fosforlipiid (raku kudedes) kaitseb vee aurustumise eest taimedel 3. bioregulatsioorne ülesanne a. nt: suguhormoonid b. vitamiinid valgu struktuurid 1. järku struktuur primaar struktuur a. kõikides molekulides b. on aminohappete jääkide järjekord molekulis 2. järku struktuur sekundaaene struktuur (pepiidside) a. keerdub või voltub (vesinik sidemed) b. nt. Ämbliku võrgu niit, siidi niit, juuksed 3. järku struktuur tertsiaarstruktuur, tekib kui II molekul ,,kägardub" kokku a. kerajas e. Gloobu
piimanäärmete funktsioonide säilitamine Testosteroon munandid; mehe sugutunnused, seemnerakkude teke 26. Mille poolest erineb rasv- ja vesilahustuvate hormoonide töö? Nimeta esindajaid. Vesilahustuvad hormoonid ei saa rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad Vesilahustuvad enamik hormoone; liiguvad veres või koevedelikus lahtununa Rasvlahustuvad suguhormoonid, kilpnäärmehormoonid, A-vitamiinist tekkivad hormoonid; ringlevad veres valkudega seotult (sünteesitakse maksas); enne mõjutamist peavad transportvalkudest eralduma 27.Veresuhkur, selle regulatsioon. Veresuhkur vere glükoosisisaldus; energia saamiseks; norm 5.0 mmol/l Glükoos jõuab verre toidust leiduvate süsivesikute lagundamisel ja glükogeeni lagundamisel; sünteesitakse mittesüsivesikutest nt aminohapetest
ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. 3. Millised omadused on iseloomulikud hormoonidele? Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti
Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped. 5. Nukleiinhapped. Nukleotiidid kui nukleiinhapete ehitusplokid, nende keemiline struktuur -
Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt. Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e. kaltsrioodiks ja selle mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin D3 1. tekib organismi kolesterool
o Sünnitamine 26.Mille pooelst erineb rasv- ja vesilahustuvate hormoonide töö? Nimeta esindajaid. VESILAHUSTUVAD HORMOONID (Koosnevad valkudest) ei saa läbi membraani, kinnituvad membraanil olevatele retseptoritele, mis muudavad kuju ja vallandavad teisese reaktsiooni, mis muudab raku talitlust RASVLAHUSTUVAD HORMOONID ringlevad veres transport-valkudega seotult. Jätavad transport valgu maha, läbivad membraani ja kinnituvad tuumale, muutes geeni avaldumist. Suguhormoonid, kilpnäärmehormoonid 23.Iseloomista inimese sisenõrenäärmete töö ja asukohta. 25.Tea nende hormoonide tekkekohta ja mõju organismis: Liberiinid stimuleerivad, tekivad hüpotalamuses Satiinid takistavad, tekivad hüpotalamuses? Oksütotsiin Hüpotalamuses, mõjutab sünnitust, piimaga toitmist. N.ö armuhormoon Prolaktiin ajuripatsis, aitab kaasa rinnapiima tekkele pärast sünnitust Somatotropiin Ajuripatsis, mõjutab kõigi rakkude kasvu, ainevahetust
Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti: 1) sõmerraku kiht - kõige välimine - ehk zona glomerulosa. See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. See hormoon mõjub mineraalainete ainevahetusele. 2) zona fasciculata - tema produtseerib glükokortikoide. Need on hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Esindajaks on kortisool. 3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise. säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni. Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon käib aga RAAS süsteemi aktivatsiooni teel. Aldosteroon toimib nefronis henlelingue ja suurendab henlelingus naatriumi ja vee tagasiimendumist. Kuidas aktiveeritakse RAAS süsteem? · reniin on ensüüm, mis vabaneb neerukoe endokriinsetes rakkudes ehk jukstaglomerulaarrakud
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomusta...
ilmuvad juba luustumispunktid. Vastsündinutel on toruluude diafüüsid juba luustunud ning pärast sündi luustumisprotsess jätkub. 1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale (rahhiit) Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad: 1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5. Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar 6. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool 7. Kõrvalkilpnäärmehormoon (PTH-paratüreoidhormoon) Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Kui Ca sisaldus langeb alla normi, siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt toodetud PTH produktsioon ning PTH mõjul hakkab Ca minema luudest verre. PTH aktiveerib osteoklastide tegevust, vähendab Ca eritumist neerukanalites ning mõjutab vitamiin D3. Nimelt muudetakse
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja to...
rasvad > organismis energia varuained, enamasti tahked, enamasti loomades, üksiksidemetega vahad > nii küllastunud kui küllastumata, erinevad alkoholid, enamasti taimedel õlid > enamasti taimedes, 2 ja 3sidemed 2) Liitlipiidid moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega, nt fosfolipiid (koosnevad rakumembraanid). Asendub mõni rasvhappejääk. 3) Steroidid on tsüklilised lipiidid, nt suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D, kolesterool, vees peaaegu ei lahustu Lipiidide ülesanded: 1) Ehituslik ülesanne, nt rakumembraan 2) Kaitseülesanne 3) Energeetiline varuaine 4) Regulatoorne ülesanne (hormoonid) · SAHHARIIDID ehk süsivesinikud Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik organismides enamasti polümeeridena
2.1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) o...
jaotumist naise organismis. (Breusenko 2012: 47, 49) PUBERTEETI AEGSED MUUTUSED TÜTARLAPSEL. Puberteet see on ealine ajavahemik, kus toimuvad füsioloogilised, hormonaalsed ja psühholoogilised muutused. Sellel perioodil organism valmistub ette viljakuseks. (Kumar jt 2008: 111). Tüdrukutel puberteedi eas (11-15 a.) toimub kasv ja kehakuju muutmine. Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16) Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon. Peamine regulaator on insuliini laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv. Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2) Hoormoonide abil pikkuse kasv suureneb intensiivselt. Sellist kiiret kasvu nimetatakse kasvuspurdiks. Keha kasvamise ajal tüdrukutel väheneb nahaalune rasv, eriti kätel ning jalgadel. Kiireneb kätte ja jalalaba kasv
Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: 1. MEMBRAANRETSEPTORID paiknevad efektorraku membraani pinnal. 2. RAKUSISESED e INTRATSELLULAARSED RETSEPTORID kaks alarühma: a) tsütoplasma retseptorid ja b) tuumaretseptorid. Nende kaudu toimivad näiteks steroidhormoonid, need on need hormoonid, mille lähteaineks on kolesterool. Steroidhormoonid on nt. suguhormoonid, neerupealiste koore hormoonid, kaltsitriool. Kui hormoon on retseptoriga seondunud, käivitub rakus rakusisene intratsellulaarne toimemehhanism. Intratsellulaarseid erutusmehhanisme on mitmeid: kui hormoon toimib membraanretseptorile, siis käivitunud raku erutusmehhanismi tulemusel vabaneb raku sees aine, mida kutsutakse teisaseks virgatsaineks e sekundaarne Messenger, mis käivitab selle raku jaoks spetsiifilise iseloomuliku protsessi.
hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis- vaheaju Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre Harkelund
ning seksuaalse mõõdupuu järgi. Alates kas või sellest, et mees armastab rohkem silmadega ja visuaalselt, naine aga kõrvadega ja verbaalselt. Naist erutab rohkem erootiline armuromaan, meest seevastu pigem otsene pornofilm. Mees ei paku naisele piisavalt mõistmist, romantikat, ilustiütlemist, küünlavalgusõhtuid, jalutuskäike, hellust ja turvatunnet, pikki eelmänge- ja vahekordi, mida viimane vajaks. Naise peamised suguhormoonid östrogeenid muudavad ta seksuaalselt vastupidavaks ja stabiilseks. Naine suudab kauem ilma seksita elada ja seks on tema jaoks üldjuhul seotud tunnetega kellegi konkreetse inimese vastu. Naise seksuaalsus saab tagasilööke raseduse, sünnituse ja laste kasvatamisega. Seda põhjustavad hormonaalsed muudatused, mis pärsivad libiidot ja sunnivad naisi rohkem järelkasvule kui seksile keskenduma. Meeste sugutung on aga teravam ja enamasti üldisem ega ole sageli seotud konkreetse naise,
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
KOODON kolm järjestikust nukleotiidi, mis kodeerivad ühte aminohapet Algus ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin. Pärast molekuli sünteesi see aminohape tavaliselt eemaldatakse. Stoppkoodoniteks on UGA, UAA ja UAG neile ei vasta aminohape. Geenide jagunemine avaldumise järgi · kogu aeg kõigis rakkudes ainevahetusensüümid, rRNA, tRNA · avalduvad kindla koe rakkudes insuliin · avalduvad kindlal ajahetkel suguhormoonid · ei avaldu kunagi atavism STRUKTUURGEEN määrab raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi REGULAATORGEEN kontrollib struktuurigeenide avaldumist TRANSLATSIOON TRANSLATSIOON RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel Translatsiooniks vajalik · ribosoomid toimub valgu biosüntees · mRNA, tRNA rRNA on juba ribosoomis olemas · aminohapped · energia (ATP, GTP)
desoksüriboos nukleiinhapetes; süsivesikutest lipiidide süntees RASVAD EHK LIPIIDID - - orgaanilised ühendid, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt; vees mittelahustuvad; lahustuvad orgaanilistes lahustites; fibrinogeen, fibriin, histoon, lipaas, insuliin LIPIIDIDE JAOTUS: 1. HORMOONID - tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust SUGUHORMOONID - testosteroon ja östrogeen *östrogeen osaleb munarakkude küpsemisel INSULIIN e. neerupealise hormoon 2. RASVHAPPED KÜLLASTUNUD o -rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid. o esinevad peamiselt loomsetes rasvades o toatempil tahked KÜLLASTUMATA o -rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed.
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Irma Mäss SPSin2 EREKTIILNE DÜSFUNKTSIOON e. EREKTSIOONIHÄIRE Referaat Õppeaine: Tervisepsühholoogia Juhendaja: Kristiina Uriko Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Normaalne erekteerumine Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4 Neurogeenne põhjus Vaskulaarne põhjus Hormonaalne põhjus Põletikuline põhjus Psühhogeenne põhjus Ravimitest tingitud põhjused Diureetikumid Antidepressan...
REM uni kergendab kinnistumist mälust üleliigse kõrvaldamise teel. Unustamine on passiivne protsess, mis öösel toimub aeglasemalt kui päeval. 56. Hormooni mõiste. Kus produtseeritakse organismis hormoone.? Hormoonid on keemilised infokandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes näärmerakkudes ja saadetakse verre ning vere kaudu sihtelundisse. 57. Hormoonid saadetakse otse verre, mille abil jõuavad nad sihtelundisse. 58. Suguhormoonid kuuluvad: steroidhormoonide hulka ning jagunevad: 1. androgeenid -meessuguhormoonid 2. östrogeenid naissuguhormoonid 59. Androgeenide füsioloogiline toime. 60. Puberteediperioodi olemus. Sigimisvõime väljakujunemise periood. 61. Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid: 8-9 kuni 14-15 aastat. 62. Poiste puberteediperioodi vanusepiirid: 11-12 kuni 16-18 aastat. 63. Tüdrukute puberteediperioodi kõrgpunkti iseloomustab menstruatsiooni algus, selle tekke vanusepiirid: 12-13 aastat 64
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui rasunäärmete tööd reguleerivad närvisüsteem, suguhormoonid, harknääre ja neerupealiste koor. Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudega on see küll väike, 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi veeauru, mis on 2 3 korda suurem kopsude kaudu erituvast veeaurust. Kortsude tekkimine. Üks silmatorkavamaid vananemise tundemärke on näo-, kaela- ja silmaümbrusnaha kortsude teke. Kortse põhjustavad peamiselt järgmised tegurid: · Vananemine-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
