Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnri...
lossid kindlustamata, linnad lossid kindlustatud linnu polnud seintel naiste ja pidustuste pildid korrapärased seintemaalid mittesõjaline ühiskond sõjaline ühiskond lineaarkiri Tume ajajärk kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele Arhailine ajajärk linnriigid, seadused, kolooniate rajamine, om Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi
Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast) Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. 4. Kaart 5
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega.
Endale kindlaks jäänud ketserid anti surmanuhtluse täideviimiseks ilmaliku kohtu kätte. 3.2. Klassikaline Kreeka tsivilisatsioon Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.) Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena, Sparta, Korintos, Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e
märkidest, kuid kreeka keele kirjutamine ilma vokaalideta olnuks mõeldamatu. Seetõttu muutsid kreeklased osa foiniikia kaashäälikumärke vokaalideks, mõeldes mõne puuduva hääliku jaoks ka ise märgid välja. Ühtlustumisel tekkis 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Klassikalisel perioodil peeti Ateenas kirja elemntaarset tundmist kodanike puhul üsna esesestmõistetavaks. Vana-Kreeka linnriigid - lk 102-105 konspekt Ateena Sparta Kodanikud Spartiaadid Metoigid e. Mittekodanikud Perioigid Orjad (oli keelatud põliselanikke orjaks Heroodid pidada) Kodanikud: alates 20.a meessoost Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle täiskasvanud põlisasukad esivanemad olid spartiaadid Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge,
Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant. Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate
Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning valitseda tahte kaugu kirge. Sama käsitluse laiendas Platon ka ideaalühiskonnale - tema arvates oli ideaalilähedane Sparta (korravalvurite mass peab ohjeldama masse, saades filosoofidelt juhtnööre). Platoni põhiteoseks oli dialoog ,,Riik". Aristoteles - Platon´i õpilane, kuid eitas ideede-ja meeltemaailma erinevust. Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena
*Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor on pime laulik Homeros Trooja sõda puhkes esmalt ,,tänu" jumalatele, kes pidasid pidustusi, kuhu nad tülijumalannat ei kutsunud. Vihastunud jumalanna viskas piduliste hulka kuldse õune kirjaga ,,Kõige kaunimale", jumalannade seas puhkes tüli nind abi paluti Trooja prints Pariselt. Paris valis Aphrodite kes kinkis talle kauni Helena armastuse. Prints röövis Helena Sparta kuningas Menelaose käest. Viimane kuulutaski Troojale seetõttu sõja. Homeros valis eepose sündmustikuks Trooja linna vallutamise, kuna tolleaegseid sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid.
4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks
titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto. Ares (kreeka sõjajumal) oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos (sepakunsti jumal) oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles (kreeka kangelane) oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes (kreeka jumalate käskjalg) oli Zeusi ja Maia poeg. Minos (Kreeta kuningas) oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Klubi: Oti Spordiklubi Olümpiapronks Salt Lake City-st. Viiendat korda olümpiamängudel. Mae on osalenud maailmakarikasarja etappidel 146 korda, millest on poodiumile jõudnud 6 korral. 30. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. 8 Aivar Rehemaa Sünniaeg: 28.09.1982 Pikkus: 194 cm Treener: Anatoli Smigun Klubi: Sparta Rehemaa on osalenud maailmakarikasarja etappidel 77 korda. Lisaks on ta osalenud ka Torino olümpiamängudel ning kolmel maailmameistrivõistlustel. Ta on juuniorite maailma- meister aastast 2002. 34. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 37. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus. 51. koht (95 võistlejat) 15 km vabatehnikasõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Algo Kärp Sünniaeg: 13.04.1985 Pikkus: 192 cm
Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr.Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine.8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Tollest ajast peale toimusid mängud iga nelja aasta tagant.Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose
29,4 (kaotus võitjale 1.45,5) Karel Tammjärv M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 Foto: Hendrik Osula võistkonda) 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Tammjärv, Raido Ränkel) Tammjärve sõidu aeg: 22.06,5 (6.koht) Võistkonna tulemus: 1:38.21,7 (kaotus võitjatele: 5.16,8) Andreas Veerpalu Sünniaeg: 24.05.1994 Treener: Andrus Veerpalu, Stig Rune Kveen Klubi: Sparta Spordiklubi M 15x15 km suusavahetustega sõit 11.02.2018 (kokku osalejaid: 68) 47.koht, 15km klassika aeg- 43.03,9 (47. koht), suusavahetus- 33,9, 15 km vaba 38.33,6 (47.koht) Tulemus: 1:22.11,4 M 15 km vabatehnikas 16.02.2018 (kokku osalejaid: 118) 58.koht, aeg: 37.16,2 (kaotus võitjale: 3.32,3) Andreas Veerpalu
Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite, Eros ja Pan Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena Ares on vanakreeka sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema sümboliks on kiiver ja kilp.Ta oli hirmus tegelane, kes tundis konfliktist mõnu, nautis verevalamist ja rõõmustas enda põhjustatud hävingu üle. Metsik ja isemeelne,käitua ta harva väärikalt ja ei mõelnud oma tegude õigustatusele,või tagajärgedele. Poeet
valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik
Kogu poleemika algas kolme jumalanna- Hera, Athena ja Aphrodite vahelisest tülist selle üle, et kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama kumb neist on kõige ilusam. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas teda kingitustega ära osta. Lõpuks pakkus Aphrodite talle maailma ilusamat naist- Helenat, kes oli juba abileus Sparta kuningaga. Aphrodite lasi oma Pojal Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale kuulutas Helena abikaasa sõja Trooja vastu. Võimuka naise üks ilmekamaid näiteid on vana Egiptuse valitseja Kleopatra, kes suutis Rooma valitsejad oma naiselike võludega osavalt ümber sõrme keerata. Seda selleks, et säilitada enda ja oma riigi positsiooni. Tema käitumine
sest too olek ta muidu troonilt tõuganud. Ohu vältimiseks pani ta Thetise paari Peleusega. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris. See vihastas, ja viskas rahvasekka õuna kirjaga kõige kaunimale. Selle peale läksid tülli Athena, Aprhrodite ja Hera. Nende kohtunikuks tuli Paris ( trooja kuninga Priamose poeg). Tema valis võitijaks Aphrodite. (lubadus saada endale kõige kaunim naine. Kõige kaunim naine Helena oli siis juba abielus Sparta kunnga Menelaosega. Paris röövis Helena ja sellepärast kuulutatigi Trooja vastu sõda. Trooja hävis tänu trooja hobusele. Eepos: Agamemnon läks tülli Achilleusega kuna, Achilleus ei saanud seda mida ta tahtis. Kõik teadsid, et ilma Achilleuseta on kreeklastel väga raske võita. Achilleus annab oma sõbrale Patroklesele oam võimsa rüü.. Hektori jätab jumalaga Andromachega.. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse
"Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas,
Sokrates Valisin arutluseks just selle teema,sest olen korduvalt kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad käsitlesid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sok...
neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti.Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet.Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks . Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid koosnevad mitmest skulptuurist Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks: kõrgklassika 5. saj eKr iluklassika 4. saj eKr Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadus. 4 Elust - olust Sparta linnriik oli Kreekes üks suuremaid ja tugevamaid. Sealseid orje rõhuti enam, kui kusagil mujal. Vastsündinutest jäeti ellu üksnes täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati. Otsuse viis täide vastsündinu isa. Kasvatuse eesmärgiks oli füüsiliselt tugevate ja osavate sõjameeste ning julmade orjapidajate kujundamine. Sparta noorukid võeti 7.eluaastast ja vanemate juurest ära ja paigutati riiklikesse koolidesse, kus nad viibisid 20. eluaastani.Õpetus
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka skulptuur on maailmale kindlasti üsnagi tuntud, sest Kreeka skulptorid on andnud maailmale palju imetlusväärseid töid. Samuti on Kreeka skupltuur mõjutanud hilisemat Euroopat. Peale selle peetakse Kreeka üheks suurimaks ehituskunsti saavutuseks templeid.Põhiline Kreeka skulptuuri õitseaeg oli klassikalisel ajastul ehk 5.-4.saj eKr. Mitte ainult tänapäeva inimesed ei imetle Vana-Kreeka võimsaid ning omanäolisi skulptuure, vaid ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad kindlasti arhailisest ajastust. Arhailine ajastu Arhailise ajastu skulptuurid on küllalt algelised: jäik sirge asend, külgedele surutud käed ning otsevaate määras ära püstine kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kuroseku...
· õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon"
Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada: Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Alguse sai Trooja sõda. PILT- HERA NIMI- Hera ehk Juno KELLE JUMAL- Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna KEDA KAITSEB- Abielu ja abielunaisi PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea tütar, Kronos neelas vastsündinu alla, kuid tänu Zeusile pääses ta vabaks. LAPSED- Ares, Hephaistos, Hebe, Eileithyia ISELOOMUOMADUSED- Armukade, kaval, uhke, raevukas SÜMBOLID- Paabulind, lehm
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika ...
Mägine ala, põlluharimiseks sobivat maad vähe. Seepärast oli majanduses suur tähtsus karjandusel. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Kuna Vana-Kreeka oli suhteliselt mägine, siis ei saanud tekkida ühist riiki(raske oli luua ühist riiki). Mägistel aladel kasvatati oliive ja viinamarju. Kreeklased olid ka tuntud meresõitjad kuna omal maal nad vilja kasvatada ei saanud, seetõttu ostsid nad seda egiptlastelt. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Raua kasutuselevõtt ARHAILINE AJAJÄRK (VIII-VI) ja selle kultuur (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 480 eKr. Üldiseks sai paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid). Kreeka alfabeedi loomine kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest edasi arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike- Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linn riigid olid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus)
7 kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule.. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel
ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal. Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)- SPARTA ARISTOKRAATIA ATEENA DEMOKRAATIA
Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend
ajasid vee sogaseks. Vaene lapsi süles hoidev naine hüüdis appi Zeusi, kes südametud mehed otsemaid konnadeks muutis. Seda stseeni saame imetleda Versailles' pargi peaallee alguses, kus kerkib imekaunis LA FONTAINE DE LATONE - LETO PUSRSKKAEV (autoriteks on skulptoritest vennad perekonnanimega Marsy). Suurtest maalikunstnikest on sama stseeni kujutanud belglane Rubens. Leto purskkaev. Versailles' pargi peaallee. 4.Kõigi aegade kunstnike meelisteemaks on olnud Zeusi armuvahekord Sparta kuninga Tyndareose abikaasa LEDAga. Zeus ilmus Leda juurde luigena ja võrgutas ta. Leonardo da Vinci. Leda ja luik. (Kaks 16. saj. koopiat kaduma läinud orginaalist.) Leda tõi ilmale kaks muna, millest koorusid kaks tüdrukut, HELENA, kelle röövimisest saab hiljem Trooja sõja ajend ja Klytaimestra, ning kaks poissi, keda hüüti DIOSKUURIDeks. Tuntuima Ledat kujutava maali autor on Leonardo da Vinci (1452 - 1519). Leda seisab siin rüütult hiigelluige kaitsva tiiva taustal
ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide
pensionärid Tartu Ülikooli staadionil spordipäeva pidasid (5). Kuna Eesti on e-riik, siis on ilmselge, et räägitakse palju ka sellest, kuidas vanemapoolsed inimesed arvuti- ja internetikasutusega hakkama saavad ning kui suur osa see nende elust on (6). Veebiajalehes Tervis kajastatakse eakamatele suunatud artikleid tunduvalt rohkem ning just sealt leiab tihti positiivsema alatooniga lugusid. Näiteks ütleb hiljuti ajakirjas Tervis ilmunud artiklis Sparta spordiklubi treener Anne Tipner-Torn, et pole olemas ühtegi haigust, mille puhul liikumine oleks ebasoovitatav ning sisemist rõõmu valmistab see inimestele sõltumata nende east (7). Neid artikleid analüüsides tuli välja kaks eakatele inimestele omistatud stereotüüpi: leebed/aktiivsed vanuritest ühiskonna liikmed ning kurjad pensionärid. Kurjade pensinäride stereotüüp on ilmselt kõigile teada ning ka meedia ei ole jätnud seda kajastamata. On nii
Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi trieeri, 3 sõudjatereaga kiire sõjalaeva, mis vahetas välja Homerose-aegse pentekonteeri (50 sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti
1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. (Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad Castor ja Pollux röövivad Leukippose kauneid tütreid). Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides
Kujunduse autor on Ivan ehák. Kahekordse risti tähendust tõlgendatakse erinevalt. Ühed usuvad, et esimene horisontaalne joon sümboliseerib ilmalikku võimu ja teine kiriklikku võimu. Teine tähendus aga, et esimene rist tähendab surma ja teine rist Jeesus Kristuse ülestõusu. Mäed esindavad kolme sümboolset mäestiku: Tatra, Fatra ja Mátra (viimane on Põhja- Ungaris) Kreeka 2-eurose münti tagaküljel kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt , kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Zeus on Vana- Kreeka peajumal Europe on printsess Siionist, kelle Zeus endale tahtis ja ka kelle järgi Euroopa nimetati. 1-eurose mündi tagaküljel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania Hispaania kahesel ja ühesel euromündil on kujutatud
· Rahvakoosolekul avaldasid rikkad klientidega mõju · valdavalt talupojaühiskond, maa omajad kogukonna täisväärtuslik liige · maavara majandus- & isiku sõltumatus Jõukusastmelt 1)ratsanikud 2)relvastuses jalavägi 3)vabastatud · Vaesemate (proletaaride) ainus varandus nende lapsed · Roomas elati talupoeglikult karmi elu (põlluharimine ja sõdimine) kodumaa-armastus, traditsioonide ja riigivõimu austamine (võrreldav Sparta omaga) patriitsid ülemkiht Plebeid lihtrahvas Vabariigi periood (510 265) Rooma võimu ülemvõim Itaalia üle · Sõjavägi leegion (5000 meest) · Roomlased vallutavad Samniidid (Latiinide sugulased) sõjad Kreeka polistega Kreeka polised kutsuvad appi Pyrrhose (Epeirose kuningas) (Suurte kaotustega võit) Võitlus kartaago vastu (265 133 eKr) · I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia
Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. Paris röövib Helena ja viib ta koos kalliskividega Troojasse. Eelnevalt oli jumalanna Aphrodite süüdanud Helena südames armastuse leegi Parise vastu. Kui kuningas Menelaos lõpuks koju jõudis ja Helenat eest ei leidnud, tekkis tal kättemaksuiha
hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad.
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend
Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender). Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed. 776 eKr olümpiamängud. Aktiivne kolonisatsioon Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus. Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid. Hellenistlik- (323-100eKr) Kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Valitseja tugines armeele. Polised kaotasid tähtsuse. Tekis valitsejakultus. Kreeka keel sai
Ta oli julge, vooruslik ja uhke ning sellepärast tema sümboliteks olid vibu ja nool, kuid loomade valitsejananna seostati teda sageli hirve ja karuga. Artemise saatjateks olid nümfid. Teda peetakse sageli ka amatsoonide jumalannaks ja tema auks oli püstitatud Ephesoses tempel, mida peeti üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Tema vasteks oli Diana. Zeusil oli veel kaks tütart ja kaks poega Helena ja Klytaimestra ning Kastor ja Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda. Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusi välja tüdrukud ja teisest poisid. Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma
Apollon- valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- armastus- ja ilujumalanna, Trooja kaitsja Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte maksta; kuldõun ,,kõige ilusamale"; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena abielus Sparta kuninga pojaga Menelaosega; Paris viis Helena Trooja linna; Menelaos naist päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon, Achilleus ja Odysseus; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos: Agamemnoni ja Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab
1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
