elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise hapnikupuuduse tõttu. Merevee taseme tõus Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni. Merevee pealetungist maismaale tungib soolane merevesi mageveevarudesse(jõed,järved) ja rikub mageveekogu elustiku. Merevee pealetung hävitab ka rannikualadel elupaigad(rannaniidud). Veetaseme tõusuga muutub veealustel liikidel elutingimused(valgus, soojus). Veereostuse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele Veekogude reostuse tulemusena võivad veekogud kinni kasvada, loomastik ja taimestik hävida. Puhta vee varud vähenevad mis suurendab veepuudust. Põhjavee kvaliteet langeb , levivad haigused. Reostus on riigipiire ületav
Ta avastas ka kõik teised leelismuldmetallid. Kaltsium on tähtis mineraalaineallikas. Täiskasvanu organismis on seda kokku kilo kuni poolteist. 99 % kaltsiumist paikneb luudes ja hammastes ning määrab nende tugevuse. Ülejäänud 1 % on veres ja kudedes. Aga just see sajandik koguhulgast osaleb lihaste töös, vere hüübimises, stimuleerib rakkude kasvu ja hormoonide teket. Kaltsiumipuudust soodustavad:. vähene liikumine, päikesevalguse toimel tekkiva D- vitamiini puudus, liiga soolane toit. Kaltsiumirikast toitu vajavad kõik. Keskmisest rohkem peavad kaltsiumi saama lapsed, rasedad ja imetavad emad, sest see läheb kasvavate luude ehitamiseks. Küllaldane kaltsium lapseeas vähendab hilisemat luudehõrenemise ohtu. Rohkesti kaltsiumi peavad saama ka üleminekueas naised ja vanurid. Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused. Kaltsiumil on tähtis roll luustiku ja hammaste moodustamisel, aitab vahendada närvisignaale
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav
Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu.
suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas toon · 210-330cm · 105-310kg · Toitub enamasti kaladest. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. · Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Söödav rannakarp · Tarvitatakse söögina
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda haistmisnärve kanduvad need edasi peaaju piirkonda, kus lõhnu eristatakse. KOMPIMINE- Võime kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms.
korraldada reklaamikampaania. Et vererõhku korrigeeriv bakter võiks olla müügiargument kogu maailmas, siis esitati paberid ka Euroopa Toiduohutusametie. Nende meelest aga polnud piisavalt tõendatud bakteri ja juustu kasulik koosmõju. Vegemite on austraallaste tumepruun kõige kuulsam paljudest pärmiekstrakti määretest sealsel turul, mida kasutatakse röstsaia, küpsiste, võileibade peal. See on üks suuremaid B vitamiini allikaid, ning väga soolane. Vegemite sisaldab 3,45% naatriumkloriidi ning 2,3% kaaliumi. 2006. aasta oktoobris teatasid Austraalia uudised, et Vegemite on Ameerika Ühendriikides keelatud, kuna see sisaldab foolhapet, ning tollis otsitakse kõik inimesed läbi. Lugu pärines reisija poolt anekdoodina, kes väitis, et teda otsiti läbi. USA toiduamet väitis hiljem, et neil ei olnud plaanis keelata Vegemite importi ega kõrvaldada toodet poelettidelt. 2011. septembris väitis Austraalia peaminister, et USA tolliametnikud
all, on Eufrat ja Tigris. Eufrat saab alguse Armeenia mägismaalt. Jõe pikkus on 2815 km. Jõgikonna ala on 673 000 ruutkilomeetrine. Jõgi voolab lläbi Mesopotaamia, kus tema vett kasutatakse suurel hulgal niisutamiseks. Seega kulub suur osa veest juba poolel teel Pärsia lahte. Keskmine vooluhulk Eufrati suudmes on 458 m3/s. Tigris algab Türgi kaguosa mägesedest 1150 meetri kõrgusel asuvast Hazari järvest. Jõe pikkuseks on 1900 meetrit. Pärsia laht on väga soolane võrreldes ookeaniga. Maailmamere keskmine soolsustase on kuni 35 promilli, siis Pärsia lahe soolsustase on kuni 40 promilli. Kuna aurustumine on palju suurem kui sademete või juurdevoolava magevee hulk, siis soolsustase aina suureneb. Elustik Pärsia lahe elustik on mitmekesine ja unikaalne oma geograafilise jaotuvuse tõttu. See on rahvusvahelistest vetest peaaegu täielikult eraldatud. Ainukeseks sidemeks teistesse veekogudesse on kitsas Hormuze väin.
Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983. Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada. Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks, aga vask muutub jälle punakaks. Vasknõudel on ka oma miinus. Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese. Messingist täring Tuhatoosid (messingist) Kaelakett (valgevasest) Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis
kagupassaadid K K Laskuv kuiv õhk. läänetuulte vöönd M Kerkiv niiske õhk, sademed. Kliima mõju looduskompnentidele ja inimtegevusele- kalandus, taimekasvatus, põllumajandus, turism, lennundus, laevandus HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal- 97% soolane (mered, ookeanid), 3% magevesi (liustikud, põhjavesi, järved, muld jne) EHK Maailmameri- ookeanid, lahed, mered, väinad JA siseveed- jõed, järved, sood, rabad.. Veeringe: Veeringe lülid üle 3000 mm/a ekvaatori ümbrus (Bengali lahe põhja- ja idarannik) valitsevad madalrõhkkonnad, aasta ringselt kõrge temp., mussoon kliima. Üle 2000 mm/a P-Ameerika looderannik, sest möödub soealaskahoovus, mis toob rannikule sooja
võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Palju keelenäsasi, külgedel on maitsmispungad, miles on tunderakud ehk retseptorid. Kuiva keele ja vähese süljeerituse korral maitset ei taju. Inimene tajub nelja põhimaitset: soolane, magus, kibe ja hapu, ülejäänud on nende segunemisel. Haistmine: lõhnade tajumine ja eristamine, õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närvi impulsse. Lõhna tajumine sõltub ka lõhnaaine kogusest, need pääsevad haistmiselunditesse ka suust läbi tagasõõrmete. Naharetseptorid tagavad kompimistundlikkuse: kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms
Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit, pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km. Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22°C. Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Baikal Baikal asub Venemaal. Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Pindala 31 500 km² Suurim sügavus 1637 m Kõrgus merepinnast 456 m Järve pikkus on 636 km Laius kuni 80 km Soolajärved Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega Suure soolsuse põhjus on äravoolu puudumine. Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid ( NaCl ).
Emotsionaalne pinge Suhkurtõbi Tüsedus Vähene liikumine Kõrge vererõhk Rasvarikas toit Pärilik eelsoodumus Hüpertensioon Hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõve korral on häiritud arteriaalse rõhu kontrollmehhanism ehk on püsivalt kõrgem arteriaalne vererõhk Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis ületab normaalse piiri süstoolne 140 ja diastoolne 90 Hüpertentsiooni riskitegurid Riskiteguriteks on: Soolane toit Vähene füüsiline aktiivsus Liigne kehakaal Diabeet Kõrge kollesterooli tase veres Suitsetamine Pärilikkus Hüpertentsiooni sümptomid Sümptomid on: Hommikused peavalud Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks
Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Atacama kõrbes on väga soolane. Taimedel on seega raske toime tulla. On leitud ka taim, mis suudab kasvada soola peal. Atacama kõrbes on palju kaktuseid eri liiki kõrbelilli ja palju muidki taimi. Loodus rahvusparkides Altiplano Põhja-Tsiilis on väga rikas ja huvitav. Seal võib leida loomi nagu vikunja(teatud laama), viskacha(tsintsilja pikka sabaga), selles piirkonnas elab 120 eriliiki linde. Kõrb on kuulus enam, kui 160 eriliigiga kaktuseid, 90 neist kasvab ainult Atacama kõrbes.
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Gluteeni talumatus (Tsöliaakia) K208 Liisi Vaasa Juhendaja: Arno Ratas Tartu 2011 Gluteeni talumatus Me oleme harjunud hommikuks sööma kausitäie hommikuhelbeid või paar-kolm võileiba. Sai ja leib on meie söögilaual igapäevategelased. Me röstime neid, määrime sinna peale võid, lisame juustu ja vorsti. Tarbime hommikuhelbeid koos piimaga, mõne lemmikud on sokolaadi, teisele meeldivad nad kaneelimaitsega. Tööle minnes möödume mõnest kohvikust, kus müüakse saiakesi ka kaasa. Me peatume seal, et võtta kaasa paar sooja suussulavat ja pehmet pontsikut või õunapommi, ja kindlasti mitu, sest äkki keegi tahab töö juures veel. Lõunasööki lõpetades leiame ennast mõtlemast, et kas peaks pärastlõunaks midagi veel kaasa võtma. Mis see on, mida me selle midagi all mõtleme? Loomulikult saiake, kas siis magus v...
· Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret kõige rohkem, temp vähenemine. Kuumaret temp suurenemine- Puudutusret Surveret. Kõige tundlikumad on huuled, käelabad ja jalatallad.
saastumine ning masinate raskusest tingitud kokkusurumine. Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4]. Teiseks suurimaks probleemiks võiks nimetada magevee puudust. Maailmas on 1,4 triljonit liitrit vett. 97,5 protsenti maailma veest on soolane ja 2,5 protsenti mage. Sellest vaid üks protsent on kõlblik inimtarbimiseks. Arenenud maailmas kulub inimese kohta 220 ning arengumaades kolm liitrit vett ööpäevas. Iga kaheksandal maailma elanikul puudub juurdepääs ohutule veetagavarale, mistõttu iga päev sureb umbkaudu 4500 last. Kõige rohkem vett maailmas kulub põllumajanduses, seejärel tööstuses ja koduses majapidamises. Vee saastumist soodustavad nafta, väetiste ning tõrjevahendite kasutamine [4].
Lääne Negevis sajab 250 mm vihma aastas, seal on kerge ja osaliselt liivane pinnas. Liivaluited võivad kohati olla 30 meetrit. Ber sheva, asub Kesk Negevis ja seal on aastane sademete hulk 200 mm ningseda paika iseloomustab veekindel pinnas, mis võimaldab minimaalselt veel tungida pinnasesse. Kõrge platoo ala Ramat HaNegev asub 370 meetrit ja 520 meetrit üle merepinna koos ekstreemsete temperatuuridega suvel ja talvel. Seal sajab 100 mm vihma aastas, seal on väheväärtuslik ja osaliselt soolane muld.Arabah Lagendik koos Jordaania piiriga ulatub 180 km-ni alates Eilatiga lõunast ja ulatudes Surnumerega põhjas. Arabah lagendikul on väga põuane seal sajab vaevalt 50 mm vihma aastas. Seal on hea muld, kus taimed võivad kasvada ilma niisutamise ja spetsiaalsete lisaaineteta. Kasutatud allikas; http://www.goisrael.com/Tourism_Eng/Tourist+Information/Discover+Israel/Geographic+Re gions/The+Negev+Desert.htm Negevi kõrb katab 4700 ruut miili väikses Iisraelis
Liigutan käsi ja jalgu. Olen seesama väike tüdruk, kes kunagi ammu lumeinglit tegi. Nüüd aga olümpiavõitjana. Tänan endamisi maailma ja taevast ja kõiksust. Kristina unistus on viimaks täitunud.“ Tippsport on väljakutse, oma võimete proovilepanek ning eneseteostuse üks vorme. Tippsport on asi, mis ei ole tavalisele inimesele kättesaadav ning milleni jõuavad väga vähesed treenides inimvõimete piiril. Ühegi sportlase elu ei koosne kunagi ainult võitudest. Tippsport on kui soolane ja magustoit koos ühel taldrikul, kus soolast toitu ehk valu on rohkem ja magusat võlu vähem. Inimesed söövad vähemalt õhtusöögiks alati magusat ja soolast, üks ei ole kunagi teiseta. Nii on ka tippspordiga, võlu ja valu käivad alati käsikäes, igal inimesel erinevas vahekorras.
retseptorid? 1. Suhu pandud toiduained lahustuvad süljes 2. lahustunud ained ärritavad maitsmispungade 94. kuidas tekib maitsmisaisting? meelerakke 3. erutus liigub maitsmiskeskusesse suuraju oimusagaras, tekivad maitsmisaistingud ja käivituvad seederefleksid, tunneme maitset 95. nimeta 4 erinevat maitset, mida 1. magus 2. hapu 3. soolane 4. mõru keel tajub? 96. kus asub maitsetundlik keskus Posttsentraalkääru piirkonnas suuraju koores? 97. milliseid reflekse vallandavad Seederefleksid, maitseaistingud maitse- ja lõhnataju? 98. nimeta 6 erinevat tüüpi tundlikkuse taju retseptoreid 1. puute- 2. surve- 3. külma- 4. sooja- 5. valu- 6. kaitseretseptorid nahas! 99. millised retseptorid kuuluvad 1
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Juuksed.................................................................................................................................3 Juuste hooldus......................................................................................................................4 Juuste pesemine................................................................................................................... 5 Tuntumad palsamid..............................................................................................................5 Kokkuvõte...............................................................................................................................
Vanem kiviaeg- asustuse jälgi pole leitud Arktiline tundrataimestik kanarbikuga. Sõralised Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Subarktiline kliimaperiood Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik kase ja männi osatähtsuse suurenemise. Rohttaimdest leidus nt angervaksi, palderjani, ubalehti jt. Avamaastike asustasid suured karjaselavad ungulaadid (sõralised ja kabjalised) põhjapõded ja iison, Veetase ühtlustus maailmamerega, (Kesk-Rootsi väin) SOOLANE! Pleistotseeb (jääaeg) ja Holosteen (praeguseni kestev jäävaheaeg) Preboreaalne kliimaperiood Kliima jahe ja niiske Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud Metsasus suurenes!- põhjapõder rändas põhja poole. Ürgpiison suri välja, metsahobune või taanduda stepialadele. Pruunkaru, ilves, rebane, hunt, valgejänes, kobras Tekkis maakoore kerkimise tulemusena Veetase kerkis Väljavool Taani väinade kaudu Boreaalne kliimaperiood
peenestatud pähkleid traditsiooniliselt kondiitritoodete, šokolaadide ja jäätiste koostises Avokaado Avokaado on pirni kujuga, 7–20 cm pikk ning vilja sees on suur kõva seeme Avokaado viljaliha on õlirohke (kuni 30%) ning vitamiinirikas Kasvab ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Öökülmade ajal võivad viljad, sealhulgas ka toored, puu otsast alla kukkuda. Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane, sest see vähendab saaki Avokaadole on omane järelvalmimine: vili kasvab suureks puus, kuid küpseda võib ka pärast korjamist Riikidest on maailma suurimad avokaadokasvatajad Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia, Brasiilia ja Tšiili Jalapeno Jalapeno on hariliku paprika kibedaviljaline sort Pärit on Mehhikost. Samuti kasvatatakse ka Texases, New Mexicos, Hispaanias, Indias jne Jalapeno on valgusnõudlik
kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis on muutunud viljatuks, võib käsitleda kui kõrbestumise alaliiki. 1/5 maailma elanikest ei ole võimalik toota vajalikku toitu kuivade muldade ja sagenevate põuaperioodide tõttu. Kuiva kliimaga piirkondade jõevesi on suhteliselt soolane ja sellega niisutamine ei ole efektiivne, kuna niisutus vesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Nõos asuvatel niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine on sageli raskendatud, sest niisutuskraavi ja jõevee pind on samal tasemel. Parim lahendus oleks niisutamine põhjaveega kuivas kliimas vihmutamise teel, kuid ka siis püsib mõningane sooldumisoht,sest mullalahuse ja mulla vaheline keemiline tasakaal muutub
Roomlastele oli see tuntud maitseaine "garum" nime all. Tänapäeval on üks tuntumaid analooge "Colatura". · Garum tegu oli fermenteeritud kalakastmega. Oli nn ,,ülim" maitseaine. Roomlastele oli see üheks põhitoiduseguks ja jõukuse sümboliks. Toidus oli sool tihtilugu asendatud garumiga. Garum´it valmistati väikeste kalade sisikondadest, mida leotati soolas ja valmitati päikese käes 1-3 kuud. · Colatura soolane kaste ansoovistest. Püütud kalad pannakse puidust tõrtesse, ladudes kihid üksteise peale, misjärel kaetakse kaanega ning lisaraskus antakse sobiva kiviga. Mõne kuu möödudes on fermenteerimise käigus tekkinud merevaigukollane mahl. Seejärel puuritakse tõrre põhja auk ja Colatural lastakse välja voolata. · Nuoc Mam kalakastme üldnimetus Vietnamis. Nuoc mam pha (kalakastme segu) on kõige tuntum Vietnami dipikaste
E339, säilitusaine kaaliumsorbaat. 4 ostaks, 6 mitte + Maitse on intensiivne, veidi mõrkjas kuid seda meeldivalt. Tõhus kraam, ilmselt ka väga toitev. - Konsistents kõvavõitu. 46 punkti Miriami määrdejuust, toodetud Eestis 180grammine tops maksab 14 kr 50 s, kilo hind 80 kr 55 s Koostis: juustud (max 60%), vesi, emulgeerivad soolad (E452, E339), stabilisaator (E407), maitsetugevdaja. 4 ostaks, 6 mitte + Annab hästi saiale määrida. - Väga soolane. Lõhnatu. Parem paljas võisai kui sellise juustuga. 4 Tulemused näitasid, et lemmikuks juustutooteks osutus Tere Asi sulatatud juust Merevaik. Merevaik on naturaalsetest juustudest valmistatud kõrge toiteväärtusega toode, mille valmistamist alustati Eestis enam kui 50 aastat tagasi. Mul on heameel, et valituks osutus Eesti toode Tere Asi sulatatud juust Merevaik see on ka üks minu lemmikuid.
Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Põhjavesi saab täiendust: soodest, jõgedest, järvedest. Põhjavett kasutatakse joogiks, tööstustes, põllumajanduses. Tööstused, prügi, transpordireostus reostavad põhjavett. Põhjavesi sisaladab ka mineraale. Nt Värskas saab mineraalvett. Põhjavett saab kaevude kaudu kätte. 7. Pinnavesi. JUTUSTA 10 lausega. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii mage kui ka soolane vesi. See vesi võib olla tahke kui ka vedel. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud jne. Pikka aega on pinnavee seisundit mõjutanud inimtegevus. Pinnavee seisund sõltub reostusest. Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel. Pinnaveekogud jagunevad voolu- ja seisuveteks. Vooluveed on jõed,
hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal maailmameres ühesugune? - Kui vihmavesi imbub läbi pinnase ja kivimite, lahustab see väikeses koguses mineraale, kaasa arvatud soolasid ja nende keemilisi komponente. Jõed kannavad maismaalt vett ookeani. Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid. 6. Millest sõltub merevee temperatuur? - Merevee temperatuur sõltub saadud päikesekiirguse hulgast, polaaraladel ei sula jää kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 7
Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi mureneda, peab olema ühtlaselt segatud. Sisaldab ettenähtud suurusega pekitükke. Pekk on valge, roosa varjundiga. Täidise värvus heleroosa. Maitse meeldiv ja parajalt soolane. Lõhn aromaatne, vürtsine. Keeduvorsti säilitatakse kiles või spetsiaalses pakendis temperatuuril 8 kraadi. Vorstilatti, mille ümbris ei ole täiesti terve (st otsast juba müüdud), tohib etteantud temperatuuril hoides müüa 24 tundi. 2. Lihaleivad neid todetakse samast toorainest kui vastavate nimetustega keeduvorstegi, kuid erinevad keeduvorstidest selle poolest, et neil puudub kest
13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi Eristuslävi (aistingulävi)- ärritaja füüsilise intensiivsuse väikseim tajutava erinevuse väärtus. Ärritajalävi- sensoorse ärritaja minimaalväärtus, mis on vajalik aistingu tekkimiseks, aistingu identifitseerimine pole vajalik. Tundlikkuselävi (äratundmislävi)- sensoorse ärritaja minimaalväärtus, mis võimaldab aistingut identifitseerida. 14. Põhimaitsed · magus, · hapu, · soolane, · mõru. 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid Põhimaitsetestiks kasutatavad ained: Hapu sidrunhape kontsentratsioon 0,4 ja 0,7 g/l. Mõru kofeiin 0,4 ja 0,7 Soolane naatriumkloriid 1,0 ja 2,0 Magus sahharoos 10 ja 20. Põhimaitsete tundlikkuselävede määramiseks valmistatakse maitselahused tõusvas kontsentratsioonis. Maitsmist alustatakse kõige madalamast kontsentratsioonist.
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs
pikk. Kreembrülee (Creme Brulee) vanilline jahutatud keedukreem, krõbeda karamellikoorikuga. Muna-koore segu küpsetatakse ahjus väikestes portsionvormides, siis jahuta ja hoida külmikus. Enne 7 L M Mousse soolane või magus vaht, milles vahustamisel õhumullid Lavas hapendamata ümmargune õhuke nisuleib. Küpsetatakse annavad kerge ja õhulise tekstuuri. Vaht võib olla ka kõva või kõrgel kuumusel lühikest aega, moodustub õhutasku leiva sisse, kreemine, olenevalt valmistamise tehnikast. Magustoiduvahud on
Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain teada palju huvitavaid fakte, mida ennem ei teadnud! Läänemeri oli enne minu jaoks täiesti võõras ning, kui sellest juttu tehti ei osanud ma midagi kaasa rääkida, aga nüüd on teisiti, sain teada palju kasulikku ja huvitavat! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Vaata_ka http://www
Mg2+ 4-50 mg/l. k veejuhtivus H langus (kõrguste vahe) Na+ ja K+ 5-25(30) mg/l. L - teepikkus Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse II: Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse III: soolane põhjavesi enne intensiivset pumpamist intensiivse pumpamise korral depressioonilehter Eesti hüdrogeloogia I: geoloogiline ehitus Eesti hüdrogeloogia II: geoloogiline ehitus Vend Kambrium Kambrium
11 Millised veekogud avaldavad Eesti kliimale olulist mõju? (2) 12 Kuidas need veekogud mõjutavad meie talve ja suve? 13 Millised tuuled on Eestis valdavad? Mida nad endaga kaasa toovad? 14 Kui kaugele sisemaale suudavad puhuda meretuuled? 15 Kui suur on Eestis keskmine sademetehulk aastas? 16 Miks ei ole Lääne-Eesti saarestikes eriti vihmasid? 9.4. Keskkonnatingimused Läänemeres 1 Mis on riimvesi? 2 Kust tuleb soolane vesi Läänemerre? 3 Kust tuleb mage vesi Läänemerre? 4 Mis on soolsus? 5 Millistes Läänemere osades on soolsus suurem? 6 Millistes Läänemere osades on soolsus väiksem? 7 Kui suur võib olla soolsuse erinevus 5 kordne soolasema ja magedama Läänemere vee vahel? 8 Kuidas muutub soolasus sügavusega? 9 Kirjelda hapniku tingimusi Läänemeres 10 Kirjelda valguse tingimusi Läänemeres 11 Kirjelda toitainete tingimusi Läänemeres 9.5. Taimed
Infraheli on alla 16 Hz. Ultraheli on üle 20 000 Hz. Kuulmisteravus sõltub suures osas vanusest, vanemas eas kuulmisteravus langeb. Valuaistingu tekitab heli, mis on umbes 120 dB. Kuulmishäired: illusioonid (kuuleme midagi valesti) ja hallutsinatsioonid (kuuleme midagi, mida tegelikult pole. Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel ja haistmisrakud ninakoopas. Aisting kujuneb lõplikult välja oimusagaras. Maitsmine eristatakse nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane ja mõru. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pärast mõru maitset, soolast maitset tunneb kõige rohkem keele otsas ja servades. Maitsmine on oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmismeele abil saab hinnata peale toidu ja joogi kvaliteedi ka sissehingatava õhu kvaliteeti. Lõhnadel spetsiaalseid nimetusi pole. Eristatakse 6 lõhnaklassi : lillelõhnad, eeterlikud lõhnad, muskuslõhnad, kamprilaadsed lõhnad,
Pärast munaraku viljastumist, areneb sellest esmalt vastne, kes peagi merepõhjale kinnitub ja polüübiks muutub. Kuna see polüüp on karika kujuline, siis nimetatakse meririste ka karikmeduusiks. Peale pikaajalist kasvamist moodustub kähivastne. Kähivastne jaguneb omakorda veel tähtvastseks, kellest kasvavad uued meduusid. Meriroos Meriroos on peamiselt troopika meredes elav polüüp. Nende välimus meenutab lilleõisi. Nad elavad vaid seal, kus vesi on piisavalt soolane. Enamik meriroose on väikesed, kuni mõnekümne sentrimeetri pikkused loomad. Kuid on ka väga suuri meriroose, kelle suuketta läbimõõt võib ulatuda kuni 1.5 meetrini. Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Nende keha on lihaseline ja kogukas ning sageli värvikirev ümber suuava on tal kümneid ja isegi sadu kõrverakkudega varustatud kombitsaid. Komitsatega püüab ta saaki. Kelleks on tavaliselt väiksemad kalad. Kõrverakkudega uimastab
Keemilised elemendid jagunevad: I Makroelemendid: C, H, O, N, P ja S, mis moodustavad 98.99% elementaarkoostisest C- süsinik- orgaaniliste ühendite keskne element. a) kahe C aatomi vahel võivad tekkida väga erinevad sidemed (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) C baasil saab ehitada väga erinevaid molekulstruktuure * sirged (lineaarsed) * hargnevad * tsüklilised c) C aatomite vahelised üksiksidemed võivad oma ruumpaigutust muuta( valkude, nukleiinhapete struktuuride muutus [denaturatsioon]) H- vesinik a) H osaleb vesiniksidemete tekkes (H...O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks. b) mida rohkem on lõhustatavas ühendis H-d, seda suurem on tema energeetiline väärtus. · 1g süsivesikuid ~4kcal · 1g lipiide ~9kcal. Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- h...
inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. NIITUDE LIIGID Eestis on mitmeid erinevaid niite nagu näiteks; - rannaniit, asub mere ääres,vähe taimi, väga palju kive, tamestikku mõjutab soolane merevesi - puisniit, väga liigirikas, pargitaoline, rorkem levinud Lääne-Eestis lubjarikastel,niisketel muldadel - aruniit kõige levinumad, kuivadel muldadel - looniidud ehk alvarid asuvad paestel aladel, väga vähe Eestis,muld õhuke,palju kadakaid, kivine, kuiv - lammi ehk luhaniidud suuremate jõgede ääres asuvad rohumaad , mis suurvete perioodi pikemaks või lühemaks ajaks üle ujutatakse, luhaniite on väga vähe säilinud, Läänemaa
Luteri usk Katre Vendel EKK-2 Click to edit Master text styles Second level Luterlus Third level Fourth level Fifth level Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri...
- ja 16 taksonit punavetiktaimi.Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada omaette kooslusi.Punavetiktaimedest on tuntuim agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud zelatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikarp jpt.Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. 5 Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti
Tegemist on räimega, mis kõigepealt puhastatakse, soolatakse ning siis lastakse hapenduda. Tema enda ensüümid koos bakteritega moodustavad kala sahhariididest tugeva lõhnaga happe. Seejärel pannakse kala konservidesse edasi hapnema. Usutakse, et surströmming on väga vana roog, mida sealne rahvas on sadu aastaid valmistanud. Selle pikk säilivusaeg oli põhjuseks, miks surströmming ja hernesupp said sõjaväes klassikalisteks toitudeks. Kuna toidul on väga tugev roiskumislõhn ja soolane maitse, süüakse seda võileival või rullina, kindlasti mitte paljalt. Kõrvale on soovitatud juua õlut või kangemat alkoholi. Teised rasvased kalad, mida maailma eri paikades konserveeritakse on forell, särg, rai, karpkala ning hai. Kalakonservidel oli kindlasti suur roll kriisiolukordades, kui toidud pidid kaua säilima ning toitu oli raske kätte saada. Pikk säilivusiga ning hea maitse on teinud kalakonservidest rahva suure lemmiku.
aeglane veevahetus ülejäänud maailmamerega. Nagu mainitud, on Läänemeri Põhjamerega ühenduses Taani väinade kaudu, mis on üsna kitsad ja madalad. Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C ...-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus
Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Punane meri on sooja vee ja kõrge soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele. Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³ · Suurim sügavus 1637 m · Keskmine sügavus 758 m · Kõrgus merepinnast 456 m · Valgla pindala 560 000 km² · Soolsus 0 · Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma
Nüüd ei jää õnnetul vargal muud üle, kui saak maha jätta ja lahkuda, kuna sügavalt juurdunud komme ei luba varastada sellelt, kelle soola on maitstud. Soola roll roogades. Isegi toidus pole sool pelgalt maitseaine. Näiteks juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ei ole ükski juust enam lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal. Kuulus sinihallitusega Roquefort'i juust on eriti soolane just sellepärast, et eripärase maitse andev hallitusbakter jääb ellu ka suurema kui 3,5% soolasisalduse puhul ehk siis, kui kõik muud bakterid hävivad. Samalaadne lugu on vorstiga. Kui vorsti soolasisaldus jääb alla 1,75%, on tulemuseks mitte mahlane elastne keeduvorst, vaid pudrutaoline mass, milles vesi, liha ja rasv on igaüks omaette. Ülesoolatud roa päästmine. Roale oleks arukas soola lisada alles vahetult enne valmimist või isegi serveerimisel
Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast, ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklazaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit. Sushi (jaapani keeles 'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi. Täiteks sobivad mereannid ning seened. Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent. Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet
eraldamise teel saadud toode, milles vadakuvalkude ja kaseiini suhe ei ületa nende suhet piimas. 2. Juustude liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi. Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-60%); poolrasvane (25-44%); madalrasvane (10-24%); lahja (alla 10%). Soolasuse järgi: soolane (soolasisaldus üle 1,4%); mõõdukalt soolane (0,7- 1,4%); vähesoolane (alla 0,7%). 3. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? Kerajuustud, kettakujulised juustud, leibjuustud, silindrilised juustud. Väiksed, suured, keskmised. 4. Mida hinnatakse juustude sensoorsel hindamisel? Hinnatakse välimust, konsistentsi, augustust ja värvust ning maitset ja lõhna. 5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid.
See on aluseks otseselt või kaudselt paljudele tervisehädadele, nagu kõhukinnisus, seedehäired, hemorroidid, koormus liigestele ja luudele suureneb jne.Toitumisteadlased on leidnud, et südamehaigustel ja kolesteroolitasemel veres on seos tärklise ja kiudainete vähese hulgaga toidus. Nendel, kes söövad rohkem rukkileiba saia asemel, on kolesteroolitase veres madalam. Leiva kordumatu maitse annab meie kodumaine rukis ning meie leivatootjate oskused leiva valmistamisel. Maitselt on leib soolane, suuremas koguses tarbides on see oluline kõrgvererõhu ja neeruhaiguste korral. Leiva tervislikkuse tõstmiseks on viimasel ajal hakatud tootma ka selliseid leivasorte, kus tavaline keedusool (naatriumkloriid) on asendatud mineraalsoolaga (magneesiumi- ja kaaliumisooladega, näiteks Pansoolaga). Värske, otse ahjust tulnud leib on küll ahvatlev, kuid seedimiseks vajab ta suuremat hulka seedefermente kui tahke leib. Seetõttu teatud mao-sooletrakti haiguste korral on eelistatum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
