· Riskide väljaselgitamine(ohutuskaardid) · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine · Meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine Organismi sattumise teed · Sissehingamine · Naha kaudu · Silmade kaudu · Söömisega suu kaudu Võimalikud toimed · Mürgine · Kahjulik · Ärritav · Sööbiv · Kantserogeenne · Reproduktsiooniorganitele mõjuv · Lootekahjustusi tekitav · Organismi sensibiliseeriv Kahjuliku mõju vältimine · Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid, riskianalüüs, töötajate koolitus) · Hästi korraldatud tööprotsess
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i
NH4OH- ammooniumhüdroksiid e, nuuskpiiritus; alus; Ammooniumhüdroksiid ise ei ole põle. Aga ainest eralduvad gaasilise ammoniaagi tekitavad aine pinnale plahvatusohtliku segu õhuga. Reaktsioonil metallidega eraldub plahvatusohtlik gaas: vesinik. Moodustab paljude sooladega (nt. KNO3) plahvatusohtlike segusid. Aine on sööbiv. Põhjustab hingamisteede ärritust ja keemilist põletust: pipitustunne, köha, pinnapealne hingamine, neelu haavandid. Auru sissehingamine võib esile kutsuda tõsise tervisekahjustuse. Allaneelates põhjustab seedetrakti söövitust, valu, krambid, iiveldus, oksendamine. Kokkupuutel nahaga on söövitava toimega: punetus, põletus, valu, villid. Aine ja aine aurud põhjustab silmade ärritust ja põletust: punetus, valu, nägemise hägusus. Võib põhjustada siladele sügavaid põletust kuni nägemise kaotuseni. Aine on keskkonnaohtlik. Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist
testivad end ise, jääb see meil esialgu veel spordiarstide, teadlaste ja treenerite pärusmaaks. Erinevate pulsikellade kasutamine aitab meil harjutada õige koormusega ja kontrollida koormuse intensiivsust. Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta annab ka õige hingamise jälgimine. - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse
ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1. imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2. silmaterad kas laienevad või ahenevad 3. laps laenab raha, müüb asju 4. tekivad uued sõbrad, vanad põlatakse 5. ei tunne huvi hobide vastu 6. tahab palju magusat ja tihti juua 7. teeb koolist poppi Uimastikahjustused:
Sooritada kere väljumine tundega, nagu läbiks pea, kere, puusad ja jalad ühte väljumispunkti, mitte nagu allveelaev Vältida kere uuesti sügavale vajumist päras väljumistõmmete sooritmaist 10 Valida väljumisliigutuste kiirus, tempo ja samm vastavalt distantsi alustamise kiirusele- soorita need täpselt samamoodi. Ajastada esimene sissehingamine teise väljatõmbe algusega ja hiljem. ( R. Haljand 2007: 150) 2.1.3 Rinnulikrooli pöördetehnika mudel Pöördesse sisseujumise periood: 1) Ujumine enne pööret, 2) Pöördeseinale lähenemise faas, Pöörlemise periood: 3) Pöörelmisfaas, 4) äratõukefaas, 5) libisiemisfaas, 6) veealuste jalalöökide faas, 7) väljumistõmmete faas, 8) ujumine pärast pööret. ( R. Haljand 2007: 155) Üldised liigutustegevuste mõtestusülesanded:
Neid võimalusi on palju, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat
Vana-Kreekas kasutati kaneeli juba 400 eKr. 16.–18. sajandi Euroopas oli kaneel üks eriti kallihinnalistest vürtsidest. 1765 hakati kaneeli esimest korda kultuurtaimena kasvatama. PIPAR Kasutatakse. Pipar on maailma populaarseim ja levinuim maitseaine, seda lisatakse kastmetele, köögiviljadele, lihale, kalale, sobib ka mõnele magustoidule ja salatile. Hea lauamaitseaine. Ta kuulub marinaadide koostisesse. Pipra sissehingamine paneb aevastama. Sel põhjusel valmistatakse pipragaasi, mille peamine koostisosa on jahvatatud pipar. Seda kasutatakse enesekaitseks, pihustades seda vastasele näkku. Kasvatatakse. Kasvatatakse peamiselt Vietnamis, Indias, Brasiilias, Indoneesias, Tais, Sri Lankal, Malaisias. Ajalugu. Pipraterad on olnud inimkonna ajaloos tähtsad. Neid on kasutatud nii ohvriannina kui maksevahendina. Hea musta pipra tera kaal peab on üsna täpselt 460 mg. Seepärast kasutati
väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja
roidenurkadest kuni rinnakuni. Kulgevad põiki alla-ette ja kinnituvad naaberroide Välimised Algavad roide alumiselt ülemisele servale. Roiete tõstmine, s.o roietevahelised servalt. Täidavad roietevahemikke sissehingamine. lihased lülisambast kuni roidekõhredeni. Ülemine osa tõmbab abaluud ette-küljele, alumine osa tõmbab Kinnitub abaluu abaluu alumist nurka ette,
Globaalne soojenemie ise põhjustab aga suuri ja kohati lausa katastroofilisi muutusi looduses ja kliimas. Näite saab isegi siitsamast Eestist tuua. Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline suvi, siis globaalne soojenemine on põhjustanud sooja talve ja jaheda suve. CO2 on ise õhust raskem, seepärast ongi kinnises ja inimestega täidetud ruumis kõrgemal rohkem hapnikku kui põranda ligidal. Süsihappegaasi sissehingamine pole kahjulik, aga suurema kontsentratsiooni korral võib põhjustada lämbumist. CO2-st saadud kuiva jääd kasutatakse toiduainete säilitamiseks. Vedelat CO2-e kasutatakse tulekustutusvahendites. CO ehk vingugaas on väga mürgine gaas, mis tekib mittetäielikul põlemisel, st. hapnikku on liiga vähe. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse. Ta seob end hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda
kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. TSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EES e kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib a poolt allaneelamisel või sissehingamisel muutuda sisemiseks allikaks. kiirgusallikaid tuleb võimaluse korral ümbrises hoida ja kasutada, hoida radioaktiivse aine väljapääs. Kui allikat pole võimalik sulgeda, ellega töötavaid isikuid kaitsta järgmiste ohtude eest: aktiivse aine sissehingamine aktiivse aine allaneelamine aktiivse aine imendumine läbi naha KAITSE UL TRA VIOLETTKIIRGUSE (UV) EEST Ultraviolettkiirguse eest kaitsmiseks kasutatakse sarnaseid meetodeid kui ioniseeriva kiirguse puhul, ja nad on siin toodud selleks, et neid võrrelda. Naha kiiritamine päikese ultraviolettkiirgusega (päevitamine) võib esile kutsuda nii koheseid! Ägedaid kui ka hilisemaid kahjustusi ning nahka on vaja kaitsta. Kui meie nahk saab mitme tunni vältel tugevat
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
punkti sõrmed ees. - Krooliujumises aitavad käed teineteist: ühe käe tõukefaasi lõpus alustab teine käsi tõmbefaasi. 6 Hingamine: - Kätetöö ja hingamine on omavahel seotud. - Parema käe tõuke lõpuosas keerab pea paremale nii, et nägu tuleb veepinnale (lõug on - kaenlaaugus ja kukal on vastu vasakut käsivart). - Järgneb kiire ja sügav sissehingamine. - Käe etteviimise algmomendist algab näo vettekeeramine. Nägu on vees, kui käelaba jõuab peaga ühele joonele. Väljahingamine toimub kohe suu ja nina kaudu vette, nägu suunatud basseini põhja (5). Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse
HINGAMINE Karin Baskin Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinna Ülikool 2006 www.astma.ee/kopsud/ Hingamisprotsess jaguneb · VENTILATSIOON (väline hingamine) · GAASIVAHETUS KOPSUDES · GAASIDE TRANSPORT VERES · GAASIVAHETUS KUDEDES 1 VENTILATSIOON · Sissehingamine Välimised roietevahelised lihased Sisemised kõhrevahelised lihased Diafragma e. vahelihas · Väljahingamine Seesmised roietevahelised lihased Kõhulihased Kopsude ventilatsioon VE = VT x f Rahuolek 6 - 10 l/min Kehaline töö 120 ja enam l/min · Hingamise sügavus · Hingamissagedus e. hingamismahust Rahuolek 10 -18 Sissehingamismaht · Lastel 20 -30
Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad *Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. *alkaanide keemistemperatuur sõltub molekulmassist ehk süsinikahela Pikkusest-molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek ...
Ohtlikud Tööd Ehituses Referaat OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Ohtlikuks tööks loetakse töö: mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilisedohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli.Näiteks, keemiline tööstus (keemilise aine sissehingamine või nahalesattumine), loomakasvatus (bakterid, mis võivad esile kutsuda töötajahaigestumist) jms; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas siia võib kuuluda ka raviosakond,mis tegeleb ultraviolettkiirgusega; kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses palju õnnetusi on juhtunudjust selle tõttu, et töötaja ignoreerib ohutusnõudeid. Elekter on selline ala,kus õnnetus võib juhtuda inimesega ainult üks kord tema elus, sestsellised elektri õnnetused lõpevad tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult pingestatud e...
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põl...
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr ...
Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atsetüleeni kestev sissehingamine põhjustab iiveldust, peapööritust ning isegi mürgistust. Atsetüleeni plahvatamisel tõusevad rõhk ja temperatuur väga järsku, mis võib esile kutsuda suuri purustusi ning raskeid õnnetusi. Atsetüleeni segud vahekordades õhuga 2,3...84% ja hapnikuga 2,3...93% võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Peale atsetüleeni kasutatakse metallide keevitamisel ning lõikamisel ka teisi, odavamaid ja vähem defitsiitseid põlevgaase ning aure.
Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et
· esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Allikas. Rein Jalak. Tervise treening. 2006, Tarvo Kiudma materjalide põhjal
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageeri...
Alkaanid on hüdrofoobsed (tõrjuvad vett), vees peaaegu lahustumatud, aine ei märgu ning alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulitega (alkaanid veega ei segune ega märgu). Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Olek - tahke, gaas, vedelik; veest väiksema tihedusega (kergem veest). Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad)
Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad............................
Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult ...
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad. Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, ...
Keemia praktikum I Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: ...
· Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid. · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine, meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine 3.1 Kemikaalide organismi sattumise teed · Sissehingamine · Naha kaudu · Silmade kaudu · Suu kaudu 6 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 3.2 Kemikaalide võimalikud toimed organismile · Mürgine · Väga mürgine · Kahjulik · Ärritav · Sööbiv · Kantserogeenne · Reproduktsiooniorganitele mõjuv
füsiograafi UT9201 üks kanal. Kui reguleerida sõrmele asetatud mansetis rõhku iga südametsükli järel nii, et sealt registreeritud rõhukõvera ostsillatsioonid oleksid maksimaalsed, siis võrduks vasturõhk mansetis antud südametsüklile vastava keskmise rõhuga arteris. 6. Vererõhu I järku laineid põhjustab südame tsükliline töö. II järku lained on seotud hingamisega, kus normaalse hingamissageduse korral langeb sissehingamine kokku rõhu languse ning "laineoruga", väljahingamine rõhu tõusufaasi ning "laineharjaga". III järku lained e Mayeri lained on põhjustatud perifeersete veresoonte toonuse kõikumisest ja sellega kaasuvatest takistuse muutustest.
· Ei riku suitsetaja ega teda ümbritsevate inimeste tervist · Võib suitsetada lennukis, baaris, klubis jne · Pole vaja tulemasinat ega tikke · Sädemed ei kõrveta auke lemmikrõivastele · Ei teki ebameeldivat suitsuhaisu Eesti Ravimiameti nõudel on Eestis müüdavad e-sigarettide padrunid nikotiinivabad. Passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel
spetsiaalse "toruga" või "sondiga", ning hingamisfunktsiooni uurimine spetsiaalse seadeldise, spirograafi, abil, mis võimaldab väljahingatud õhu koguste ja väljahingamise kiiruse järgi leida bronhide ahenemisele viitavaid muutusi. RAVIVÕIMALUSED Äge bronhiit: Vajadusel palavikku alandavad ravimid -aspiriin, paratsetamool, rögalahtistid - atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi. Krooniline bronhiit: Riskifaktorite kõrvaldamine - suitsetamisest loobumine, töötingimuste parandamine. Ülemiste hingamisteede haiguste ravimine. Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid (teofülliinipreparaadid,
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätet...
*Dokumenteerimiseks ei eksisteeri ühtset vormi ega juhendit. Kontoritöö ohutegurid: *arvutiga töötamine vähemalt pool tööajast, *üld- ja kohtvalgustus, *õhu kuivus või niiskus, *ventilatsioon, *õhu liikumise kiirus, *temperatuur, *elektromagnetväli *laua-tooli ergonoomia Ohutegurid ja riskid ehitusel: *kõrgelt kukkumine *liiklusõnnetus *elektrilöök *kaevetöödel pinnase alla mattumine *kukkuvatelt esemetelt löögi saamine *asbestikiudude sissehingamine *selja vigastamine raskeid materjale tõstes *kokkupuude ohtlike ainetega *valjust mürast tekkinud kuulmiskahjustus Ohutegurid toiduainetöötluses: *mikrobioloogilised *füüsikalised *keemilised Ohutegurid puidutöötluses: *puidukoores ja selle all olevad seened ja nende eosed *hallitusseened, *puidutolmus elavad lestalise, *õietolm *ühetaoliste liigutuste tegemine *raskuste käsitsi tõstmine *töötamine pikka aega jalgadel ja sundasendis viibimine
POSITIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB. ENERGIA VAJADUS SÕLTUB VANUSEST, AKTIIVUSEST, KEHAMASSIST JA PÄRILIKKUSEST. HINGAMISE REGULATSIOON HINGAMISKESKUS ASUB PIKLIKAJUS. PIKLIKAJUST TULEB IMPULSS RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASTESSE, MIS HAKKAVAD KOKKU TÕMBUMA. ALGAB SISSEHINGAMINE. KOPSUD TÄITUVAD ÕHUGA NING KUI KOPSUDES ON PIISAVALT ÕHKU, SIIS IMPULSSIDE SAATMINE PEATUB, RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASED LÕTVUVAD NING JÄRGNEB VÄLJAHINGAMINE. VERERINGE REGULATSIOON HINGAMISE REGULATSIOONI ALUSEKS ON VERE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS. KUI VERES ON SÜSIHAPPEGAASI JA PIIMHAPPE HULK SUUR, HAKKAB PH LANGEMA. SEEJÄREL NÄRVIRETSEPTORID SAADAVAD IMPULSI HINGAMISKESKUSSE, MILLE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD KOPSUD INTENSIIVSEMALT TÖÖLE, NING SÜDAME TÖÖD REGULEERIVASSE
Reageerib ägedalt oksüdeerijad ja kloor põhjustab tule- ja plahvatusohtu TÖÖKESKKONNA PIIRNORMID: TLV ei ole määratud TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. aurude sissehingamise kaudu naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Aine ärritab silmad ja hingamisteed auru sissehingamine võib põhjustada kopsuturset (vt Märkused) Arstlik kontroll on vajalik. PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Aine kahjustab südame lihast tulemusena kudede kahjustus. Füüsilised ja keemilised omadused Keemistemperatuur: 55-58°C Sulamistemperatuur -88°C Suhteline tihedus (vesi = 1): 0.76 Vees lahustuv: segunev Auru rõhk, kPa 20°C: 25.7 Auru suhteline tihedus (õhk = 1): 2.0 Leekpunkt -29°C c.c. Isesüttimistemperatuur : 371°C Plahvatuspiir, mahu% õhus: 2.2-22 Tihedus 763 kg/m³
Narkootikumid ja nende ohtlikus Eestis on viimase kümne aasta jooksul kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob päevakorda kerkinud uus probleem. Selleks on isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, narkootikumid ja nende tarvitamine. Eri langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, valdkondade spetsialistid panid tähele, et võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite ühiskonnas on toimumas ohtlik muutus, kuid siduda halvatus ning inimene võib hukkuda. Selleks et seda teiste valdkondadega ei osanud siis veel keegi. narkootikume endale juurde muretseda on vaja raha Nii näiteks politsei täheldas noorte kuritegevuse ja selleks, et raha saada peab niigi räsitud kasvu, kiirabi ohtlike allergiliste reaktsioonide ja narkomaan selle varastama. Sellega tõuseb ka narkootikumide süstimisega seotud nakkuste, eriti kuritegevus nin...
töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse inimesel siberi katku naha-, kopsu- ja soolevormina. Nahavorm selle puhul tekib teisel või kolmandal päeval pärast nakatumist käele, näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb paiseks: keskel on must, sütt meenutav katt ja ümberringi tugev põletikuline turse. Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine. Soolevorm tekib pärast haige looma liha söömist; nähud on verine roe, tugev valu, kõhulahtisus ja oksendamine. Loomad põevad siberi katku naha- ja soolevormi, neil kulgeb haigus raskelt. Nähud: kõrge kehatemperatuur, nahal tursed ja põletikukolded, veriroe, põrn on suur ja must. Ravi: antibiootikumide ja gammaglobuliini süstimine. Profülaktika: haikete loomade hävitamine, korjuste põletamine, desinfektsioon, haigusest ohustatud inimeste ja loomade vaktsineerimine. Ajalugu
kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid. · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine · Meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine 6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED · Sissehingamine · Naha kaudu · Silmade kaudu · Söömisega suu kaudu 2.6. KEMIKAALIDE VÕMALIKUD TOIMED ORGANISMILE · Mürgine · Väga mürgine · Kahjulik · Ärritav · Sööbiv · Kantserogeenne · Reproduktsiooniorganitele mõjuv · Lootekahjustusi tekitav · Organismi sensibiliseeriv 7 2.7. KEMIKAALIDE KAHJULIKU MÕJU VÄLTIMINE
akumuleerub.Vajama nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanss. E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) see valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse sedasi suureneb südametöö sagedus ja vereringe kannab rohkem hapniku organismi. 9
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (line...
tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Passiivne ehk kaudne suitsetamine Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 3045% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa
takistab hapniku vabanemist hemoglobiinist. Mõju tervisele sõltub lenduvate tahkete osakeste suurusest ja kontsentratsioonist. Pikaajalise kokkupuute järel CO sissehingamine suitsetamisel või saastatud keskkonnas töötades (nt liikluskorraldajad, automehhaanikud) põhjustab südame-veresoonkonna haigusi või surma. Tõusnud
nibujätkele), pea pööramine ja kallutus kuklasse Sisemised roietevahelihased(roide ülemiselt servalt naaberroide alumisele servale), langetab roideid ja väljahingamine Välimised roietevahelihased(roide Õlavöötme lihased alumiselt servalt naaberroide ülemisele servale), tõstab roideid ja sissehingamine Eesmine saaglihas(roietelt abaluu mediaalsele servale), toob abaluud külgedele Väike rinnalihas(3-5 roidelt kaarnajätkele), viib abaluu nurka ette ja alla Suur rinnalihas(rangluult ja rinnakult õlavarreluu suurkõbrukese harjale), tõmbab õlavart ette ja keerab
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses...
See moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Pleuraõõs Kopsukelme lestade vaheline ruum Pleuraõõnes a. on õhku b. ei ole õhku Mediastiinum ehk kahe pneumaõõne vahele jääv ruum Bronhiaalpuu Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 9. Selgitage, mis on inspiirium ehk korduv rütmiline sissehingamine 10. Selgitage, mis on ekspiirium ehk korduv rütmiline väljahingamine 11. Selgitage mõisted: Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis
k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised lihased, rind tõuseb ülespoole,diafragma kontraheerub, rindkere õõs suureneb rõhk on kopsudes negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
