11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurdude võnkumine tekitab hääle põhisagedust. Võnked annavad energiat, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. 12. Milline on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? · Hingamine häälekurrud on hingamisel üksteisest eemal ja tõmbuvad kas kokku või lahku. - Sissehingamine paarse tagumise laiendajalihase kokkutõmme tõmbab häälejätked külgede suunas, siis lahutab ja pikendab ja jäigendab häälekurde. Tekib avar 5-nurkne häälepilu. - Väljahingamine pilkkõhred tõmbuvad oma aluselt eemale, moodustavad 3-nurkse häälepilu. Kuna kurrupilu on avatud, ei saa häälekurrud võnkuda. · Sosistamine külgmise ahendajalihase kokkutõmme sulgeb kurrupilu, mille puhul pilkkõhred eemalduvad teineteisest
meditsiiniajalugu dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi. Naerugaas ei ole praegu üldlevinud nauteaine, kuid ka mitte täiesti unustatud. Bensiininuusutamine. Uimastavat gaasi on vaja sügavamale ahmida. Eeskätt lapseeas tarbijad. Üks levinud liik lahustipreparaate on liimid. Tüüpiliseks uimastavaks solvendiks võib pidada tolueeni, mis imendub sissehingamisel kiiresti verre ja tungib eriti hästi rasvkoesse ning seetõttu kiiresti ka ajju. Sissehingamine on manustamisviis, mis aitab tekkida kiirel eufoorial. Nuusutaja tunneb end erutatuna ja õhevil, pidurdamatu ja kõikvõimsana. Ülim uim kestab vaid mõne minuti, kerge peapööritus käib asja juurd, samuti südamepekslemine. Lahustiaurud ärritavad hingamisteid ja võivad panna köhima, aevastama ja pisaraid valama. Suur lahustikontsentratsioon toob kaasa unisuse, segasuse või teadvusekaotuse. Vaimu doping. Psühhostimulaatorid e närviergutid- kõige tugevatoimelisemad ja ohtlikumad
ja pronks (Cu+Sn) valmistamiseks. 7. Hõbe. Hõbevalge värvusega pehme metall. Hõbe on kõige parema peegeldusvõimega metall. · Kasutusel elektroonikas, katalüsaatorina, juveelitoodetes ja esemete hõbetamisel. Hõbehalogeniide (AgCl, AgBr) kasutatakse fotograafias. 8. Elavhõbe. Toatemperatuuril vedel metall. Elavhõbe on mürgine ja raskeim vedelik. · Hg aurustub kergesti, tema mürgiste aurude sissehingamine kahjustab tervist. · Termomeetrites ja hambaplommides. 9. Kuld. Kollane, looduses ehedalt leiduv metall. Kuld on väga pehme ja suure tihedusega. · Kuld on tähtsaim ehete- ja valuutametall. 10. Kroom. Hõbevalge ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Suurima kõvadusega metall, mis kriimustab klaasi. · Kroomi kasutatakse terasesemete katmiseks (kaitse korrosiooni ehk roostetamise eest). Kroomitud pinnad on autoosadel, nugadel, kahvlitel ning lusikatel.
Rühma juhendaja kasutab siin struktureeritud aruandluse kontrollnimekirja (tülide päevik), et tugevdada selles tunnis omandatavaid oskusi. Moraalse arutluse treeningu eesmärk on tõsta osalejate teadlikkust teiste seisukohast ja õpetada noorukeid maailma vaatama rohkem õiglaselt ja erapooletult. Agressiivse käitumise vähendamiseks on viha kontrollimise programmides sellised harjutused nagu oskuste omandamine, mis kontrollib psühholoogilist reaktsiooni viha ajal (näiteks sügav sissehingamine ja lihaste lõõgastus); oskused, mis kontrollivad kognitiivset reaktsiooni vihastumise korral (näiteks, kuidas mõelda rahustavaid mõtteid ja kasutada sisekõnet) ja käitumiseoskusi (näiteks minema kõndimine või asjade lahti rääkimine eakaaslaste ja täiskasvanuga). Selle kursuse lõpuks peaks osalenutel vähenema agressiivne käitumine ja suurenema prosotsiaalne käitumine. Põhikooli õpilastele tehtud uuringus
vaegusi, kuna parandab kudedes verevarustust. Samuti on infrapunasaun tõhus tselluliidi vähendaja ja naha toonuse tõstja, aidates oma mõjuga mitmel füsioloogilisel viisil kudedest välja viia rasva, vett ja jääkaineid. Ühe 30 min seansiga põletab inimene 600 kalorit. Seda on rohkem, kui kulub energiat sama kaua joostes. Inimesed, kellel on terviseprobleeme, peaksid enne sauna konsulteerima arstiga. Ei sobi rasedatele. Inhalatsioon - on ravimite sissehingamine aerosoolina. Patsient hingab maski või huuliku kaudu sisse aparaadiga peeneteks osakesteks pihustatud ravimit. Vajadusel võib ravim olla rögalahtistava, bronhide spasmi lõõgastava ning niisutav-rahustava toimega. Kasutusel erineva toimega inhalatsioonid. Intraceuticals näohooldus - lähtub naha individuaalsetest vajadustest. Spetsialist aitab valida sobiva seerumi naha probleemide (kortsud, pigmentatsioon, vistrikud, naha kuivus, jne) leevendamiseks.
Paljud muud ained, nagu 8 mitmesugused ravimid, ravimiteks liigitavad uimastid ja tervist kahjustavad ained võivad esile kutsuda narkojoobega sarnase seisundi. (Oiseth 1999: 3) 5.NARKOOTILISE AINE MANUSTAMISE VIISID Joobe tekitamiseks peab inimene uimastit manustama võrdlemisi suures koguses. Seda on võimalik teha mitmel moel. Väärkasutamise korral tavaliselt kasutatavad viisid on: suitsetamine või sissehingamine, veresoonde või lihasesse süstimine, allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine, nuusutamine. (Oiseth 1999: 3) 7.FÜÜSILISED KAHJUSTUSED Uimastite kuritarvitamine võib lõppeda raske kehalise haiguse või kahjustusega. Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht
(suureneb sümpaatikuse toonus) ja aeglustamine väljahingemisel (suureneb parasümpaatikuse toonus). Hingamise regulatsiooni täiendus: Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism: vastsündinul katkeb vereringe ema organismiga (raseduse ajal sai hapnikku ema verega, nüüd see võimalus kadunud). Pärast nabaväädi läbilõikamist hakkab kiiresti veres kuhjuma CO2, mis ärritab vastsündinu hingamiskeskust. Sellest üha suurenemast hingamiskeskuse erutusest tekib esimene sissehingamine. Stimuleerimiseks pritsida pisut vett kehale või anda kerge laks vastu tuharat. Kui see aita, siis tehakse süstid – süstitakse veeni stimuleerivaid lahuseid (nabaveeni). ------------------------------------------------------------- ---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon) Küümus jõuab jämesoolde peensoolest ileotsökaalsulguri kaudu (sulgurlihase kaudu)
2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC). (Jääkmaht + väljahingamise reservmaht) 5. Vitaalkapatsiteet e
Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas, karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud ke...
vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
...........................................21 14. KÕHUÕÕNE ORGANITE VIGASTUSED .........................................................21 15. MÜRGITUSED .....................................................................................................22 15.1. SÖÖBEAINED ...............................................................................................22 15.2. ORGAANILISED LAHUSTID......................................................................23 15.3. MÜRGI SISSEHINGAMINE.........................................................................23 15.4. NARKOMAAN ..............................................................................................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...........................................................
Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 8. Missugused on meie hingamiselundid? Elundid: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud 9. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: 1) Sissehingamine aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad> rinnaõõnes madalam rõhk > õhk kopsudesse. Vahelihas tõmbub kokku. 2) Hingamispaus 3) Väljahingamine passiivne tegevus, lihased lõtvuvad, diafragma samuti, õhk voolab välja Liigid: 1) Jõudehingamine kui ei kõnele, vahetame välja 0,5 1 liiter õhku, toimub tavaliselt nina kaudu.. Sisse-väljahingamise faasid on ühepikkused. Faase minuti jooksul umbes 15. Tavaliselt me jõudehingamist ei kuule.
· esimestes treeningtundides sõita aeglaselt · söömata või haiglasena mitte sõitma minna · enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi. Külma õhu sissehingamine võib ärritada hingamisteid, seepärast peaksid just astmahaiged ettevaatlikud olema. Kukkumisel võib esineda õlaliigese, käepiirkonna ja hüppeliigese vigastusi. Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Varustus 5 Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida
Teatud mikrobioloogilistes metabolismiprotsessides võib looduses anorgaanilisest elavhõbedast moodustuda äärmiselt mürgine dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg ja metüülelavhõbeioon CH3Hg+. Lahustuvate Hg-ühendite surmav annus inimesele (ühekordsel sissevõtmisel) on orienteeruvalt 200 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel kokkupuutel suhteliselt ohutu; ohtlik on aurude regulaarne (eriti pikaajaline) sissehingamine. 6.2 Elavhõbeda saaste allikad Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt: 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette
voolava veega umbes 15 minuti jooksul. Nahale sattunud sööbeaine uhutakse ära leige veega. ORGAANILISED LAHUSTID Juhul kui kannatanu on alla neelanud orgaanilist lahustit, näiteks tärpentini, bensiini või petrooleumi, anna talle õli, margariini või võid. Vältida oksendamist, kuna orgaaniline lahusti võib sattuda kopsu ning põhjustada eluohtliku kopsuturse. 14 MÜRGI SISSEHINGAMINE Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb ta viia ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või ta on teadvuseta. KRAMBID Tegutsemine krampide korral: 1) Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. 2) Krampides inimesele ei panda midagi suhu. 3) Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse.
Näiteks opioidide tarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud terviseprobleemid. Eri uimastitel võivad võõrutusnähud olla erinevad: tekkida võivad ka näiteks paanikahäired, tugev depressioon, rängad unehäired ja palju muud ebameeldivat. (1) 1. Legaalsed uimastid 1.1 Toksilised ained Toksilisi aineid sisaldavad liimid, tulemasina süütevedelik, värvid, aerosool ja bensiin. Nende ainete sissehingamine mõjutab hingamisteede tööd ja südame rütmi, võib põhjustada orientatsioonihäireid ja teadvusekaotust. Toksilise aine mõju all olev inimene võib kaotada enesekontrolli, muutuda hulljulgeks ja järelemõtlematuks. Ühtlasi väheneb tema võime endaga toime tulla. Toksiliste ainete sissehingamise korral võivad surma põhjustada lämbumine ja hirmust või liigsest jõupingutusest tekkinud südamehäired. Inimesel, kes jätkab
3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine (hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid
töödeldud liha lihakonservid lihakastmed viinerid puljongikuubikud pastatooted supi ja supisegud sojakastmed (See tundmatu allergia 1992:24) (Allergia ja toit 2004:27). KALAD allergeen võib olla nii magevee-kui ka merekala ning kalamari. Tuleb meeles pidada, et allergilist reaktsiooni võib anda ka praadimisel, keetmisel ja hautamisel tekkivate kalaaurude sissehingamine. Väga allergeensed on koorikulised (nt krevetid, krabid), mis sisaldavad kolme temperatuurile vastupidavat valku. Ülitundlikkust võib põhjustada nii nende liha kui isegi keeduvesi. Molluskid (nt jõekrabid, austrid) tekitavad allergiat harva. Sagedamini on nende söömise tagajärjel ilmnenud kaebuste põhjuseks toidutalumutus või mürgistus. LIHA ka sealiha tekitab harva allergiat. Kui vaevused tekivad, on need tingitud tavaliselt
tekitades positiivse vibratsiooni. Lõpeta koputamine kui haige hakkab köhima. Puhastavat hingamisharjutust võib haigele õpetada ka hingates välja läbi kokteilikõrre või peenikese vooliku. Asetades kõrre vette võime muuta hingamise efektiivsemaks. Hingatakse läbi nina sisse ning seejärel läbi kõrre välja. 2.5.2. Köhimisharjutused. Hingatakse sügavalt sisse ja siis välja. Seejärel lühike sissehingamine ning köhimine. Rindkere ja kõhuhaavadega patsiendid peavad kasutama haava toetamiseks patja, et vähendada pinget ja valu haavapiirkonnas. Patja surutakse tugevasti köhimise ajal vastu haava. Köhimis- ja hingamisharjutused aitavad eemaldada hingamisteedesse kogunenud lima ning väldivad kopsuatelektaasi ning pneumooniat postoperatiivselt. 2.5.3. Haigel õpetatakse voodis pööramist iga 1-2 tunni möödumisel. Kui haigel on
Soojas ruumis läheb paremaks. Ipecacuanha - lopsakas, lahtine köha koos rögaga ja oksendamise tundega. Võib ka oksendada. Pikali asi hullemaks. Tüüpiline astmaatiline köha. Rinnas palju lima, ei suuda välja köhida. (Drosera - kuiv, ibec.- lopsakas). Kalium carbonicum - ei ole mitte kunagi mitte millegagi rahul. Köhides terav, pistev valu rinnus. Kõige hullem kella kolme ajal öösel. Köhahoog läheb paremaks kui kallutab keha ettepoole. Sissehingamine vinguv. Soojas ja päevapoole paremaks. Dulcamara - köha kuiv, hommikul lahtisem, seotud ilmastiku muutusega. Phosphorus - hääl läheb kähedaks, neeluosa tundub hell. Tunne nagu kurgu peal oleks väike sügelus. Rääkimisega köhahoog. Asi hullemaks toast õue minnes. Köhides tuleb seest nagu magusat õhu maitset Rinnas pisted ja survetunne. Pulsatilla - kuiv köha õhtul ja öösel, hommikul läheb lahtisemaks. Siis tuleb ka palju lima. Sageli kollast röga
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele
teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk
Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu asbestoos, mesotelioom või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eelsümptomiks. [3] 1.5.4. Asbestoos Asbestoos on progresseeruv hingamisteede haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude sidekoestumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on
antiseptikumid kombineeritult haava kaitsega); patsiendi rahalistest võimalustest. 5.7. Põletushaige statsionaarse hospitaliseerimise kriteeriumid Põletushaige statsionaarse hospitaliseerimise kriteeriumid täiskasvanutel: täiskasvanul pindmised põletused üle 10% - 20% kehapinnast ( I ja II aste); vanuritel pindmised põletused üle 5%; jäsemete põletus kogu ümbermõõdus; kuuma gaasi või suitsu sissehingamine (hingamisteede põletus); elektripõletus. Põletushaige hospitaliseerimise kriteeriumid lastel: põletuspind üle 5% näo, kaela põletus, labakäte, jalgade, suurte liigeste piirkonna põletused, sügav põletus, śokk, keemiline- või elektripõletus, hingamisteede põletus, sotsiaalne olukord. 5.8. Haava paranemise ajalised faktorid IIA astme põletushaav paraneb 7-10 (14) päevaga.
Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul. (Alasoo, 12.09.2004) 7 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks
Risttolerantsus kui ühe uimasti suhtes sõltuvus juba tekkinud, siis teinest ainest kujuneb kiiremini Eufooria põhjendamatu heaolutunne, lõbusus. Enesekontrolli kaotus. Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5
Olulisemad kõneorganid on kopsud, kõri, pehme suulagi, keel ja huuled. Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame: - Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine) - Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones). Hingamise faasid: - sissehingamine (aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale) - hingamispaus - väljahingamine (passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid:
Nagu juba öeldud, on see eriti oluline imiku esimestel elukuudel. Siiski ei aita see alati ning igaühe juures. Seepärast ei tohi imikut kunagi jätta pärast söötmist üksi. 3.1.4 Toit Ka toidu(tükikeste) sattumist hingamisteedesse tuleb vältida. Seda ei juhtu, kui toit on eakohane ja lapsel on kujunenud õiged söömisharjumused. On oluline, et söömise ajal oleks rahulikümbruskond. Väikelapsele tuleks õpetada, et ei ole ilus rääkida, kui toit on suus. Järsk sissehingamine seoses üllatuse, ehmatuse või naermise ja rääkimisega on see, mis kergesti viib suus oleva toidu lapse kitsasse hingekõrri. Loomulikult on äärmiselt ohtlik hoida kommi või nätsu suus jooksmise või liikumisega seotud mängu ajal. Lapse jaoks võib muutuda ohtlikuks ka joomine jooksmise või intensiivse rääkimise vahepeal. Lapsel võib tekkida neelu ärritusest lihaste kramplik kokkutõmme ning koos sellega lämbumisoht. 3.1.5 Vann ja veekogud
hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit). o Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. 10 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.4 PASSIIVNE SUITSETAMISE MÕJU Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed,
Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et
kopsu ja koguni otse verre tungida.Jonathan Grigg Leicesteri ülikooli laste astmakeskusest on varem avastanud, et suurte maanteede ääres elavatel lastel esineb enam köhahoogusid.Ta lisas, et muud uuringud viitavad võimalusele, et õhusaaste võib kahjustada hingamisteedes leiduvate 7 rakkude geneetilist materjali.Griggi arvates võib pikaaegne autode heitgaaside sissehingamine põhjustada kopsuvähki. http://www.postimees.ee/1466185/autode-heitgaasid-voivad-dnad-kahjustada) 23.03.05 Artikkel Fortest 19.02.2010. Maanteede ääres elanevatel inimestel suureneb areroskleroosi risk kaks korda. Seda kinnitab taas värske uuring, mis viidi läbi Los Angeleses maanteede ääres resideerivate kodanike tervist jälgides. Väidetavalt on see esimene otsene tõestus, et südame veresoonkonna paksenemise ja sõidukite heitgaaside vahel on otsene seos
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...
Sellisel juhul võib võõrkeha sissehingmine jääda alguses lapsevanemale märkamatuks ja probleemid avalduvad alles mõne aja möödudes. 16 Võõrkeha sattumisel hingamisteedesse tekib järsku söömise või lapse mängimise ajal tugev köha- või lämbumishoog. Hingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks. Tunnused: Järsult algav tugev köhahoog. Pikenenud vilisev sissehingamine Kannatanu ei saa hingata. Nägu muutub sinakaks. Tegevusjuhend: Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehaga ise hakkama. Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed. Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, proovi Haemlichi võtet. (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
Kõnekunsti (= retoorika) õpetamine Hääleravi Kohtufoneetikas kõnetuvastamiseks helilindilt Kõnetehnoloogias kõnesüntees, -tuvastus ja kõnelejatuvastus Kõneelundid Kõneelundeid (= kõneaparaat) on vaja kõne loomiseks. Hingamiselundid – hääle tekitamine ja vajaliku õhuvoolu tagamine. Nina, hingetoru ehk trahhea, 2 kopsutoru ehk bronhi, 2 kopsu, vahelihas ehk diafragma Hingamise3 faasi: sissehingamine (aktiivne hingamisfaas; vahelihas tõmbub kokku, roided tõusevad, mis laiendav rinnaõõnt, mille abil õhk saab kopsudesse voolata) väljahingamine (passiivne hingamisfaas; kopsumaht väheneb, õhk liigub kopsudest välja) hingamispaus Jõudehingamine – õhuvoolu ei kasutata kõnelemiseks. Hingamisfaasid on ühepikkused, rahulikus rütmis vahetatakse kopsudest sisse-välja õhku. Vahetatakse välja 0,5–1 l õhku. Jõudehingamine
palavik, rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes. Hingamisteede infektsioon on kestnud rohkem kui 10 päeva. Lisanduvad halb hingeõhk, peavalu, näopiirkonna valu, harvem hommikune silmade turse. Paks kollane sekreet. Areneb tüsistusena 5-10 % lastest. Antibakteriaalne ravi. Kõripõletik e. Larüngiit- Põhilised tekitajad on viirused. Öösel örkab laps hödise nutuga, haukuva köhaga, palavikku ei ole. Sissehingamine raskendatud. Raviks kasutatakse jahedat auru. Ravi haiglas. 0,5-4a. lapsed, poisid-tüdrukud- 7:1 Bronhiit e. Larüagotrahheiit- lapsel on palavik, puristav lima ja sülge, viriseb, unetu. Sagedamini vanuses enne 4 a. Nohu, köha. Kopsudes rohkesti räginaid ja vilinaid. AB ei aita. Paranemine vähemalt 1 ndl. Antipüreetikumid vähendavad lihas-ja peavalu. Läkaköha e. Pertussis- Hiinas nimetati 100 päeva köhaks. Levib piisknakkuse
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisalda...
Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises. Laboratoorselt saadakse alkoholide dehüdraatimisel (vee eraldumisel): k. H2SO4 CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): Kat. CH3 CH2 CH3 H2 + CH3 CH = CH2 (propeen) IV KASUTAMINE Eteeni kasutatakse etanooli, polüetüleeni ja kloroeteeni tootmiseks. Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE
Võib juhtuda, et pärast suitsetamise mahajätmist tunned end pidevalt näljasena, kannatad tugeva köha ja unepuuduse all, näed imelikke unenägusid, ei suuda keskenduda, oled hajameelne, masendunud ja puhked kergesti nutma, sageli on halb tuju. Samal ajal tunned vajadust sigareti järele ja ilma selleta oled ebakindel. Sellest harjumusest vabanemine võtab aega ja suurt tahtejõudu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti
k. H2SO4 CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): Kat. CH3 CH2 CH3 H2 + CH3 CH = CH2 (propeen) IV KASUTAMINE Created by Riho Rosin 16 13666324649407.doc.doc Eteeni kasutatakse etanooli, polüetüleeni ja kloroeteeni tootmiseks. Eteeni ja õhuhapniku sissehingamine kutsub esile narkoosi. Õhus, mis sisaldab eteeni valmivad puuviljad kiiremini. Tetrafluoroeteeni (CF2 = CF2) polümerisatsiooni toodetakse väärtuslikku plastmassi teflonit, millesse ei toimi keev lämmastikhape, sulatatud leelised ega kontsentreeritud väävelhape isegi 300°C juures. Alkadieenid ALKADIEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on 2 kaksiksidet. Tähtsaim esindaja on butadieen. I LEIDUMINE JA KASUTAMINE
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemner...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on ki...
kahjustusega, mis mõnel juhul võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. Tubakas Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Tubaksuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed e vähkitekitavad. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine. See põhjustab 35% haigusjuhtudest. Radoon Kopsuvähi üheks tekitajaks mittesuitsetajail võib olla radoon. See on värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu ka hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele oht- liku kontsentratsiooni. Asbest Kopsuvähki põhjustavaks loetakse ka kokkupuutumist asbestiga, mida 5060 aastat tagasi kasutati laialdaselt ehituses
millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine.(ibid.) 8 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti
väljanägemist ning tarbimisel puudub ealine keeld. Infarpunasaun on tõhusaks tselluliidi lammutajaks. Saunaline põletab 30 - minutilise seansiga üle 600 kcal. Infrapunasauna ei soovita võtta nendel, kel südamega või nahaga probleeme, sarnaselt leilisauna puhul. Soolasaun Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga ülehõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub teie nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Kuna õhu temperatuur saunas on ligilähedane toatemperatuurile, võib ühekordne viibimine soolasaunas kesta isegi kuni 60 minutit. 3 Massaaz Masaazi eesmärk on: parandada inimese enesetunnet, turgutada immuunsussüsteemi, tasakaalustada närvisüsteemi, viia kehast välja jääkaineid, parandada ainevahetust ja vähendada lihaspinget ning selle läbi ka valusid.
Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. 3.1.1 Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks
peavalu, unehäired; mõõdukas terviserisk – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enamik töötajatest; märkimisväärne, kuid lubatav risk koos kontrollimisega – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enamik töötajaid suuremosa tööajast; lubamatu terviserisk – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enmik töötajaid suure osa tööajast 43. Eterniidi keemiline oht? Eterniit sisaldab asbesti mis on inimesele väga ohtlik ühend. Asbesti sissehingamine on ohuks tervisele. Kui kive, mulda või tooteid, mis sisaldavad asbesti, on lõhutud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja need satuvad kopsudesse, kuhu nad võivad jääda terveks inimese eluks. Asbest pole ohtlik, kui selle kiude materjali lagundamisel õhku ei paisata. 44. Tervisliku seisundi määramine ja hindamise kriteeriumid 45. Kuidas on bioloogilised ohutegurid jaotatud
• Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem Kopsuvähk Riskitegurid: •Kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel. •Kantserogeenid: o Tubakas - 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine - 3–5% juhtudest. o Radoon - värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni. o Asbest - üliväikesed teravad kiud, mis sisse hingates kahjustavad kopse. •10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega. Rinnavähk Riskitegurid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
