Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb ja kopsudes muutub atmosfäärist rõhk kõrgemaks ja õhk surutakse kopsudest välja on toimunud väljahingamine.
Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad...
Hingamine Hingamine hoiab sind elus. Sa hingad ööpäevas 20 000 korda-seda on üsna palju. Kõik inimesed vajavad eluks gaasi, mida nimetatakse hapnikuks. Seda gaasi sind ümbritsevas õhus. Sisse ja välja Kui sa hingad sisse, tõmbad sa oma kopsud õhku täis. Õhus olev hapnik läheb verre, reisib su kehas ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb. ...
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. ...
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011). · Noorte seas levinuim on kanep, inhalandid, poppers, ecstasy ja amfetamiin . · 19992012 on üledoosi tõttu surnud 1118 inimest, üledoosi surnud isikute keskmine vanus järjepidevalt tõuseb (200...
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
Kõige suurem kõhr on eriti näha meestel. Häälekurrud on kõri alumisesosas.Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahulik sissehingamine. 1. Hingamis lihased, roietevahelised lihased ja vahelihas tõmbuvad kokku. 2. Rinnaõõne maht suureneb. 3. Rõhk rinnaõõnes langeb. 4. Kopsud laienevad. 5. Rõhk kopsudes väheneb. 6. Välisrõhk tungib kopsudesse. 3.Kirjelda, kuidas toimub rahulik väljahingamine 1. Hingamis lihased lõtvuvad. 2. Rinnaõõne maht väheneb. 3. Rõhk rinnaõõnes suureneb. 4. Kopsud surutakse kokku. 5. Rõhk kopsudes suureneb. 6
Hingamiselundkond 1. Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4
Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Bensiin bensiin on aine, millel puudub keemiline valem. bensiini eraldatakse toornaftast temperatuuri tõstmisel. Kasutatakse bensiinimootorite kütteks ja õlide ning rasvade lahustamiseks. Bensiin on mürgine, ärritav, sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Toluool CH3C6H3(NCO)2 Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3 on kollaks tahke lõhkeaine mille detonatsioonikiirus 7000 m/s. vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkida koostisosasna Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust.
b. jagada väikesteks kogusteks c. lasta taheneda d. asetada tulekindlasse kappi e. kallata prügikasti Tagasiside Õiged vastused on järgmised: jagada väikesteks kogusteks, lasta taheneda, asetada tulekindlasse kappi Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Miks tuleb kemikaalidega töötamise alal tagada piisav ventilatsioon? Valige üks või mitu: a. kemikaaliaurude sissehingamine põhjustab söögiisu b. kemikaaliaurude sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust c. tulekahju puhul on suitsu liikumine suunatud d. kemikaaliaurude sissehingamine ei põhjusta uimasust Tagasiside Õiged vastused on järgmised: kemikaaliaurude sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, tulekahju puhul on suitsu liikumine suunatud Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga
Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Arvatavasti kahjustab ka viljakust. Ohud Mürgine veeorganismidele. Pinnase ja põhjavee saastumisoht. Pikaajaline toime. Hoida eemal soojusallikast / sädemetest / leekidest / kuumadest pindadest. ALLANEELAMISE KORRAL: võtta viivitamata ühendust: MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga Muud ohud Kergesti aurustuv
jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurudus, saab väljahingamiskeskuse neuronites tekkida erutus. Nende erifaaside jaoks on olemas erinevad neuronite rühmmad kui üks pidurdatud, teine erutatud. Järgneb väljahingamine. Roietevahelised välised lihased lõtvuvad, bronhidevahelised lihased lõdvestuvad. Kaob pidurdavate impulsside saabumine sissehingamiskeskusele ja
saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid impulsse ei saa ja temas tekib taas erutus ja järgneb uuesti sissehingamine. 2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja vesinikioonid muudavad ph happelises suunas, hapnik aga aluselises suunas. Nende ainete suhtes on organismis refleksogeensed tsoonid, kus paiknevad vastavad tundlikud retseptorid. Üks osa tundlikest retseptoritest (perifeersed) paikneb aordi kaares
tuleks tõsta 20 50 korda, et selle gaasi kogumine ja uuesti kasutamine end ära tasuks. Teadlase arvates ei peaks heeliumit kulutama õhupallide täitmiseks. kuid heelium on tähtis aine teaduses, kus teda kasutatakse mitmel erineval otstarbel. Kuidas mõjub heelium? Puhta heeliumi sissehingamisel võib tekkida teadvusekaotus ning see võib ka surmaga lõppeda. 14. novembril 2010 suri Põhja-Iirimaal 13-aastane tüdruk Jordan McDowell. Surma arvatav põhjus: heeliumi sissehingamine, hapnikupuuduse teke, südame seiskumine. Seejuures võib hapnikupuudus tekkida sekunditega. BBC lisas arsti hoiatuse, mille kohaselt lapsed ei tohiks heeliumiga sel viisil mängida. Eriti ohtlik on otse suhu lasta tugeva surve all olevat heeliumi. Internetiotsing lisab sellele hiljutisele õnnetusele analoogseid surmajuhtumeid. 14. detsembril 2009 leiti Riverside'is (USA, Kalifornia) oma toast surnuna 17-aastane Micah David. Poisi isa rääkis, et Micah ostis Walmartist väikse heeliumikanistri
ESMAABI Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata) keemiline põletus - pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/plet us.html
tõmbele: viimast alustatakse veel enne jalgade löögi lõpetamist. Kuid ka vastand eelmisele on viga- nimelt, kui käte töö pärast jalgade löögi lõpetamist hilineb. Sellisel juhul muutub suhteliselt ühtlane liikumine tõukeliseks. 5.Hingamine rinnuliujumises on hingamine tihedalt seotud käte tööga. Et valmistuda sissehingamiseks, alustab ujuja samaaegselt tõmbe alguseks aeglaselt pea tõstmist. Sissehingamine toimub tõmbefaasi lõpul. Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega. Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina. Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum
lähtematerjalina. Ohutegur Mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Toluool CH3C6H3(NCO)2 Saamine või leidumine Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3 on kollaks tahke lõhkeaine mille detonatsioonikiirus 7000 m/s. vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkide koostisosasna Ohutegurid Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust. Nitrolahusti CH3COCH3 Saamine või leidumine Saadakse toornafta termilisel töötlemisel Kasutusalad: Happeliste lakkide ja värvide lahustamiseks ja vedeldamiseks. nitrolahusti on kaasaegne viiekomponenetne lahusti, mis ei sisalda atsetooni. Ohutegurid (Atsetoon on tervisele eriti kahjulik keemiline aine nii nahale sattumisel kui ka
Butaan on üks alkaanide tuntumaid esindajaid. Teda leidub nii looduslikus gaasis kui ka lahustununa naftas. Ta on värvusetu, lõhnatu, vees lahustumatu, õhust raskem gaas, mis suhteliselt kergesti veeldub. Butaani lisatakse bensiinile lenduvuse tõsmiseks. Ta on ka lähteaineks mitmete polümeeride tootmisel. Butaan on laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Butaan leiab noorte seas tarvitamist rekreatiivsetel eesmärkidel, põhjustades eufooriat. Samas on gaasi sissehingamine ohtlik, takistades tarvitamise järel hapniku normaalset omastamist õhust. Hapnikuvaeguse ja muude kõrvalmõjude tagajärjed võivad olla eluohtlikud. 15. augustil 2013. a. suri Pärnus välgumihkligaasi hinganud 13-aastane poiss. Butaani struktuurvalem? Kus leidub butaani igapäeva elus? Butaani keemistemperatuur?
põhiliselt karude, või ohtlike inimeste eest. Kasutatakse harvem vägivaldsete protestiaktsioonide maha surumiseks. Tagajärjed silmades Paistetus ja punetus silmade limaskestadel viib kohese silmalaugude sulgemiseni umbes 5 kuni 10 minutiks. Kontaktläätsede kandjatele on pipragaasi silma saamine eriti ohtlik, kuna läätse ja silma vahele kogunenud OC aine võib tekitada edasisi keemilisi reaktsioone. Tagajärjed hingamisele Pipragaasi sissehingamine viib ägeda köhani ja tekitab hingamisraskusi. Harva tekitab lämbumist. Astmahaigetele väga ohtlik. Tagajärjed nahal Pipragaasiga kokku puutunud kohad nahal tekitavad põleva tunde ja sügelust 15 kuni 40 minutit. Sõltuvalt kogusest võib mõju lakata 48 tunni vältel. Aitäh kuulamast!
1)Mis on küllastunud süsivesinik? Küllastunud süsivesinikeks nimetatakse ühendeid, milles kõik süsiniku aatomid on omavahel seotud üksiksidemetaga. 2)Mis on nomeklatuur? On aine ja struktuuri siduv reeglite kogum. 3)Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrgel temperatuuril. 4)Kuidas alkaanid mõjutavad inimese tervist? Alkaanidel on tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid on ohutud, sest ei tungi organismi. 5)Selgita: hüdrofoobne ja hüdrofiilne aine. Hüdrofoobne-Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofiilne-Esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. 6)Alkaanide üldvalem ja tunnuse lõpp 7)Kuidas nimetatakse alkaanidest tuletatud rühma? Nimeta rühma tunnuse lõpp. Asendusrühmad ehk alküülrühmad. Tunnuselõpp üül. ...
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe. Piklikud ajus asub hingamiskeskus. ...
Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbi...
Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine. Sissehingamisel toimub kopsukoe venitus, pressoretseptorid erutuvad, info liigub uitnärvi pidi kesknärvisüsteemi ja sissehingamist reguleerivates neuronites tekib pidurdus. Selle tulemusena sissehingamine lakkab ja järgneb väljahingamise faas. Lihased lõtvuvad, pressoretseptorite erutus lakkab, sissehingamiskeskusesse minev pidurdav impulss nõrgeneb, seal tekib uus erutus ja järgneb sissehingamine. Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub
Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt ning loomadele tekitavad nad karvkatte kahjustusi.
5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid ei tungi organismi ning seetõttu on ohtutud. 7.Nomenklatuur ja isomeeria(vihikus) 8. Alkaanide esindajad: Metaan CH4 lõhnatu, värvitu, gaasiline. Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Suur osa kasutatakse kütteks, kuid on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Ohtlikud tööd ehituses Referaat Võru OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Ohtlikuks tööks loetakse töö: mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilisedohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli.Näiteks, keemiline tööstus (keemilise aine sissehingamine või nahalesattumine), loomakasvatus (bakterid, mis võivad esile kutsuda töötajahaigestumist) jms; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas siia võib kuuluda ka raviosakond,mis tegeleb ultraviolettkiirgusega; kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses palju õnnetusi on juhtunudjust selle tõttu, et töötaja ignoreerib ohutusnõudeid. Elekter on selline ala,kus õnnetus võib juhtuda inimesega ainult üks kord tema elus, sestsellised elektri õnnetused lõpevad tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult ...
Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine
Elizaveta Kuliber 12b Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog. Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus 1.Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtliku...
Sookail Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime "päävalurohi". Kuid peavalu on vaid asja väline külg. Tegelikult on selle lõhna kauaaegne sissehingamine tervisele üpris kahjulik ning võib põhjustada ka raskemaid aju töö häireid, isegi teadvuse kadu. Tugev lõhn tekib eeterlikust õlist, mis sookailul on kergemini lenduv kui ilmselt ühelgi teisel meie taimel.Sookail kasvab eelkõige rabades ja rabametsades, kuid ka kõikides teistes metsades, kus vaid leidub piisava niiskusega lohukesi. Kui ta õitseb, on sageli terve metsaalune valge, loomulikult ka sookailu lõhna täis. Sobivatel kasvukohtadel on
· Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb · Inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid · Kujuneb välja nikotiinisõltuvus Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine : Närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud PASSIIVNE SUITSETAMINE Tubakasuitsu sissehingamine Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud ! * Suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse VESIPIIP · Selle kodumaaks peetakse ekslikult Türgit · Tegelikult päris Indiast Iraan, Türgi, Kreeka, Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Liibüa ja Afganistaan =>
seerias on 1020, harjutuste arv 810, seeriate arv 3, puhkepausid 2045 sek, korduste koguarv ühes treeningus 300600, harjutuste sooritamise tempo on kiire. 3. Vastupidavustreeningu ajal intensiivsuse määramine näitude järgi · subjektiivsete tunnuste järgi · hingamise järgi - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. · südame löögisageduse alusel Treeningpulss = 180 vanus · vere laktaadisisalduse (piimhape) järgi. 4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada nii pikalt kui võimalik, soovitatav on seda teha enne treeningut ja pärast treeningut
pruugi üldse gripiga seotud olla, vaid võivad olla tingitud keevitamisel ja sellega seotud protsessidel eralduva metallisuitsu sissehingamisest. Sageli palja silma jaoks nähtamatu metallisuits tekkib lisametalli või põhimetalli aurustumisel mitmesugustel keevitusprotsessidel. Eraldunud suits kondenseerub üliväikeste osakestena. Gripisarnased sümptoomid võivad ilmneda 24 tundi pärast sissehingamist ning on tavaliselt lühiajalised ja organism taastub täielikult, kuid korduv suitsu sissehingamine võib põhjustada pikaajalisi haigusi, nagu bronhiit, kopsuturse ja isegi luude kahjustused. Vase, magneesiumi, tsingi, plii ja osooni toimest põhjustatud kutsehaiguste hulka kuuluvad messingist tingitud metallipalavik, metallisulataja külmavärinad, tsingist tingitud külmavärinad, galvaanikuhaigus, vasepalavik, metallivalaja palavik, esmaspäevapalavik ja lämbumine. B. Teised sageli esinevad ohud hingamisorganitele ja nende toime
Alkaanide füüsikalised omadused: * alkaanid on hüdrofoobsed ained ei lahustu vees; * sõltuvalt süsinikuahelast muutub nende olek (väikseima süsinikuarvuga on gaasid, keskmised on vedelikud, suure süsinikuarvuga on tahked) ; * alkaanid reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt, kuid see ei tähenda, et nad oleks elusorganismile ohutud. Neil on inimestele ja loomadele tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Suurtes kogustes alkaaniaurude sissehingamine on tulemus surmav; * kahjustused sulgedele ja karvadele; * tahke alkaan ei ole kahjulik, seetõttu kasutatakse parafiini toiduainetööstuses ja küünla tootmisel. Tsüklobutaan : Põhiahel: CH2 H H H H / | | | | CH2 CH2 H-C C C C H hargnenud ahel / | | | |
meny=Mittemetallid&lan=EE Huvitavaid fakte Süsinik on orgaanilise keemia aluseks, sest see esineb kõigis elusorganismides Süsinik on mittemetall, mis ühineb iseenda ja paljude teiste keemiliste elementidega, moodustades peaaegu 10 miljonit ühendit Süsinikku saab leida puhtal kujul looduses ning seda tunti juba eelajaloolisel ajal. Nimetus ,,süsinik“ tuleb ladina sõnast carbo, mis tähendab puusütt Puhast süsinikku peetakse mittetoksiliseks, kuid näiteks tahma sissehingamine võib tekitada kopsukoe põletiku Aitäh kuulamast!
Käte töö ja rütmiline hingamine peavad olema ühtlustatud. Liblikujumine Liblikujumine ehk delfiini ujumine on ujumisviisidest kõige noorem ja on välja arenenud rinnuli ujumisest. Põhiline erinevus teistest ujumisviisidest on keha asend, mis töötab aktiivselt kaasa koos jalgadega. Liblikujumisel on käed esialgu taga. Seejärel väljuvad käed veest, väike sõrm ees. Samal ajal kui käed hakkavad veest välja tulema, toimub sissehingamine. Käed tõstetakse läbi õhu kaugele ette ning asetatakse vaikselt vette. Käed asetatakse õlgade laiuselt, sõrmed ees. Peale seda toimub haare ja tõmme. Liblikujumise puhul tuleb meeles pidada, et kehal on laineline liikumine ja pea on see, mis juhib liikumist. Jalalöök algab ülaltpoolt puusa ning jalad on löögi ajal kõrvuti. Välja sirutatud pöiad suunavad löögi alla.
Atleetvõimlemise test Algajate test: 1) Mis on atleetvõimlemise esmane eesmärk? - Lihaste sümmeetriline ja proportsionaalne areng 2) Millest algab treening? - Soojendus- ja venitusharjutustest 3) Kuidas peabharjutuse soorituse ajal hingama? - Lõdvestuse ajal sissehingamine, pingutuse ajal väljahingamine 4) Mitu % atleetvõimleja toiduratsioonis peab olema: süsivesikuid, rasva, valku? - 60% süsivesikuid, 30 % valku, 10% rasva (millest omakorda peab 5% olema taimse päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit?
Analüüs- minu ujumine Koolis ujun ma kõige tihedamalt vabaujumist ehk krooli- me õpime seda, sest sellel ujumisstiilis saab kõige kiiremini edasi, kui õpitut tehnikat kasutada. Kuid igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane e...
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2
Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid on veel peaaegu lahustumatud. Alkaanid on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega ning alkaanid ei segune veega ega märgu. Füsioloogilised omadused Alkaanid on inertsed st. Nad reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt või ei reageeri üldse. Alkaanide aurud ega gaasilised alkaanid pole elusorganismidele ohutud. Neil on tugev narkootiline toime. Suurte koguste sissehingamine võib olla surmav Tahked alkaanid ei tundi organismi. Hüdroofilised ained: 1) esineb vastastikmõju veega 2) märguvad ja lahustuvad vees 3) võivad moodustada vesiniksidemeid Hüdrofoobsed ained: 1)puudub vastastikmõju veega 1) 2) ei märgu ega lahustu vees 2) Ei saa moodustada vesiniksidemeid
keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast · Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal · Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal · Väljahingamine on tugev · Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline · Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda · Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud · Pöiad on lõdvad · Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees · Haare alustatakse küllalt sügavalt
Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse, mis võib lõppeda surmaga. Süsinikoksiid võib käituda nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas on värvuseta, õhust raskem gaas, mis tekib süsiniku ja enamiku orgaaniliste ühendite täielikul põlemisel. Süsihappegaas tekib ka hingamisel ja organismide jäänuste põlemisel. Süsinikdioksiidi molkulid on polaarsed. Väikestes kogustes CO sissehingamine ei ole ohtlik, suurema konsentratsiooni korral võib aga põhjustada lämbumist. Süsinikdioksiid ei põle ja takistab ka enamiku teiste ainete põlemist. Sellepärast kasutatakse vedelat süsinikdioksiidi tulekustutites. Süsinikdioksiid on happeline oksiid. Reageerimisel veega moodustab ta ebapüsiva süsihappe. Süsinikdioksiid reageerib happelise oksiiidina aluste ja alusteliste oksiididega moodustades süsihappes sooli- karbonaate või vesinikkarbonaate.
Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Piip ja tubakasuitsetamise komme jõudsid Eestisse pärast Kolmekümneaastast sõda. Tubakat hakati kasvatama kaheksateistkümnendal sajandil, mil linnadesse asuati tubakamanufaktuurid. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hambad · Rögaeritus · Suitsu lehk · Nägemishäired · Peavalud
Tubakas ja alkohol Referaat Marta Dubova ja Polina Ossipova. 5.a klass Suitsetamine Suitsetamine on mingi aine, tavaliselt tubaka või kanepi põletamisel tekkiva suitsu sissehingamine ja väljapuhumine. Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, piibuga ja vesipiibuga. Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine Ameerika põlisrahvaste rituaal. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga. Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Mirell Vanaaseme MJ112 HINGAMISELUNDKOND Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine O2 osavõtul. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine hapniku toimel. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab j...
BRONHIIT Mairis ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Tegemist on Eesti kliimas sageli Click to edit Master text styles esineva haigusega. Second level Third level Tekib sagedamini külmal Fourth level aastaajal. Fifth level Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib b...
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab,...
allapoole vastu prandat. heaegselt tugeva sissehingamisega, mis toimub lbi nina, tstke les oma pea, hoides luga tugevalt vastu rinda. Vaadates varvaste poole, tstke jalad sirgelt, 90-kraadise nurga all, les. Ka sel ajal peab toimuma sgav sissehingamine nina kaudu. Jlgige, et te puusad ei kerkiks maast les. Harjutus toimub ldvestunud kehaga. Jalalabad jvad taeva poole. Hoidke mne hetke seda asendit, samuti hinge kinni. Tugev sissehingamine peaks toimuma selles jrjekorras: esmalt kht hku tis, seejrel rind, lpuks kopsutipud. Langetage pea ja jalad prandale, samal ajal rahulikult suu vi nina kaudu vlja hingates. Ka selle harjutuse puhul on maksimum kordade arv 21. rge unustage jlgimast, mis toimub harjutuse ajal teie kehas. Kui tunnete kuskil ebamugavust, lpetage harjutus ei ole mtete le pingutada. See vib kasu asemel kahju tuua. Kui te khulihased pole kllalt tugevad, vib harjutus ristluule vsitavalt mjuda
renaalsed, postrenaalsed 18.Subarahnoidaalne (SAH) hematoom tekib: 19.*Pehmekelme ja ämblikvõrkkesta vahele 20.Prerenaalse neerupuudulikkuse põhjuseks võivad olla:vähenenud südame minutimaht, vasodilatatsioon,hüpovoleemia 21.Ägedale seedetrakti verejooksule võib viidata: *Musta värvi väljaheide ning kahvatu ja niiske nahk 22.Nimeta peamised mürkide organismi sattumise teed:söömine, joomine, naha kaudu, sissehingamine, lokaalselt 23.Leia antidoodid: PARATSETAMOOL ETANOOL HEROIIN ACC ETÜLEENGLÜKOOL NALAKSOON 24.Deliruim tremens’i e. joomahulluse klassikalisteks sümptomiteks on: *Teadvuse hägunemine ja segasus, hallutsinatsioonid, silmatorkav treemor 25.Leia antidoodid: METANOOL NALAXON OPIAADID 100% HAPNIK VINGUGAAS ETANOOL 26
D IU M IN m i s- Kee eratuur e m p t all t C , me l a v 0 ° r g l t su 200 is- ke e l t u l a m u r rv u s S ra t u v ä g e p e b e v a l tem °C , h õ 5 6 . 6 , 31 k e 1 s 7 ta h e d u h m e tih 3 pe Mg / m v e e s s tuv l a h u i tt e m IIIA r ü Järje hma ele n men asub umber: t 5 pe 4 9 49 p root rioodis neut ...
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
