Mürgid meie organismis (0)

MÜRGID MEIE ORGANISMIS
Mürk on selline aine, mis teatud koguses sattudes organismi põhjustab häiritud elutegevust või surma. Neid võimalusi on palju, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid ( tavalised arstirohud, narkootikumid ), alkohol , toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid ( pesemis - ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod ).
Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused:

• mürgiste gaaside sissehingamine
  
• mürgi imendumine naha kaudu
  
• mürgiste ainete söömine
  
• mürgiste ainete süstimine
  

Mürkide toimeviisid:

• ärritavad mürgid, näiteks happed , leelised, kloor ja ammoniaak ; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes
  
• üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas , vesiniktsüaniid ja väävelvesinik
  
• elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin , seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium , antimon, arseen , fosfor ja närvigaasid
  
• ülitundlikkust põhjustavad mürgid kutsuvad allergilistel inimestel esile ägeda allergilise reaktsiooni e anafülaktilise šoki
  

Aine mürgisus e toksilisus on suhteline ja oleneb paljudest asjaoludest. Olulised on nii aine keemilised ja füüsikalised omadused kui ka aine kogus. Oma osa etendab ka väliskeskkond, milles toimub aine ja organismi kokkupuude , samuti on tähtis organismi seisund ning reageerimine aine suhtes. Mürgi toime sõltub sellest, kas ta on sattunud organismi suu, naha, hingamisteede kaudu või süstimise teel. Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid.
Levinumad mürkained:
Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas . Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi.
Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel.
Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele.
Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites.
Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises ( termomeetrid ), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall . Aurud äärmiselt mürgised.
Ennetamine:
*Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest!
*Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad!
*Mürgiste ainete peitmine juhuslikesse kohtadesse võib põhjustada kurvalt lõppevaid eksitusi!
*Mürgiste ainete hoidmiseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud pakendeid, näiteks toiduainete taarat jne! See on vajalik selleks, et ei tekiks eksimuse tõttu mürgitusi.
Kokkuvõte:
Mürkidega tuleb käia ümber väga ettevaatlikult täpseid ettevaatusabinõusid kasutades, et ennetada mürkide sattumist meie organismi. Kõik mürgid ei ole sama mürgised, vaid on erineva mürgisusastmega, sellest ka erinevad ettevaatusabinõud. Me puutume nendega igapäevaelus pidevalt kokku, oskus on neid aga edukalt osata kasutada.