Süsinik ja räni (0)

Keemilised elemendid minus ja minu ümber
Süsinik ja räni
Süsinik
Süsinik on meie elu aluseks siin Maal. Ta on mittemetalliline element ja suudab kõige rohkem ühendeid moodustada. Süsinikuühenditest koosnevad kõik elusorganismid , kütused ja ka õhk, mida pidevalt hingame.
Süsiniku üks tuntumaid ühendeid on CO2 ehk süsihappegaas. Seda leidub õhus ning selle hulk on viimasel ajal kiiresti suurenenud, põhjustades globaalset soojenemist ehk kavuhoone efekti. Süsihappegaasi suurenemise õhu koostises on põhjustanud autode massiline kasutamine. Samuti ka teised masinad , mis paiskavad õhtu CO2-e, sest see on põlemisel üks eralduvatest ühenditest. Globaalne soojenemie ise põhjustab aga suuri ja kohati lausa katastroofilisi muutusi looduses ja kliimas. Näite saab isegi siitsamast Eestist tuua. Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline suvi, siis globaalne soojenemine on põhjustanud sooja talve ja jaheda suve. CO2 on ise õhust raskem, seepärast ongi kinnises ja inimestega täidetud ruumis kõrgemal rohkem hapnikku kui põranda ligidal. Süsihappegaasi sissehingamine pole kahjulik, aga suurema kontsentratsiooni korral võib põhjustada lämbumist. CO2-st saadud kuiva jääd kasutatakse toiduainete säilitamiseks. Vedelat CO2-e kasutatakse tulekustutusvahendites.
CO ehk vingugaas on väga mürgine gaas , mis tekib mittetäielikul põlemisel, st. hapnikku on liiga vähe. Sissehingamisel tekitab vingugaas tugeva mürgistuse. Ta seob end hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Seepärast ei saa organism piisavalt hapnikku. Vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtiv piklikaju , siis saabubki surm.
Süsinik moodustab veel süsihappe ning hulgaliselt karbonaate. Süsihape ise on väga nõrk hape , mis laguneb kohe CO2 ja H2O-ks.
Süsinikku eraldub õhku rohkem, kui seda kasutatakse. Peaaegu ainsad süsinihappegaasi kasutajad on taimed. Nad vajavad fotosünteesiks CO2 ja päikeseenergiat, et toota hapnikku.
Räni
Räni on paljude poolt alahinnatud element. Tema tähtsus ja esinemise looduses on küllaltki suur. Ilma selleta ei saaks taimed kasvada just nii nagu nad seda teevad. Palju elusorganismid ei saaks toimida.
Taimede struktuurne tugevus sõltub sellest ainest ja see on maakoores hulga poolest teisel kohal. Seda leidub looduses igal pool, kus on vajalik tugevus, elastsus ja painduvus. Paljude loomade ja taimede jaoks on see hädavajalik aine, mis tagab nende stabiilse kuju.
Räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, kuid leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes.
Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (29,5%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Ta kattub kohe õhukese SiO2 kihiga ning on üsna vastupidav.
Põhiliselt esineb räni looduses ränidioksiidina, SiO2. Ränidioksiidi kristallidest koosneb põhiliselt liiv ning seda leidub ka kivimites .
Räni põhiline kasutusala on klaasi valmistamisel. Klaas saadakse Na2CO3, CaCO3 ja SiO2 kokku sulatamisel.
Paljudest räni sisaldavatest materjalidest valmistatakse keraamikatooteid.
Räni on tihti ka sulamite komponent, mis reguleerib korrosioonikindlust ja valatavust.
Räni lihtainena on väga vähe aktiivne ning teda ei esine puhtal kujul peaaegu üldse. Ometi on ta meie organismis ja ümbritsevas elus väga tähtis element.
Liina Olesk
10B klass