Kiirguskaitse - presentatsioon (2)

Kiirguskaitse
KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD
öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks
ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad.
vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu,
id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika
hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid
mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära).
eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas,
allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa.
aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud
anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi,
hjustades sisemist kiiritust.
NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM
riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud
fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist
enemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb
eseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud
a ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel
ektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi.
mpulsid registreeritakse ja need võidakse
davaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga,
saabumise sagedus aga doosikiirusega.
el sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken,
treerida veel ka alfa ja beetakiirgust.
Geiger-Mülleri
loendaja
ITSE SULETUD ALLIKATE PUHUL
Suletud kiirgusallikaid võib ohutult kasutada, kui rakendatakse
järgnevaid kaitsemeetodeid:
1.Kiiritamise aeg
Kiiritamine lõpeb siis, kui allikas eemaldatakse, ja piirates sel viisil
allika läheduses viibimise aega, saab doosi madalal hoida. Saadud
doosi võib arvutada korrutades inimese kiiritamise aja doosikiirusega
( doosi suurus ajaühikus). Lühike kiiritamise aeg tagab väiksema
doosi.
2. Kaugus allikast
Kui doosikiirus allika lähedal on liiga suur, peab allikat kasutav inimene
sellest eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast.
Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus
nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga.
3. Kiirguse varjestamine
Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses
paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure
läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva
kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse
betoonseinaga.
TSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EES
e kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib
a poolt allaneelamisel või sissehingamisel muutuda sisemiseks
allikaks.
kiirgusallikaid tuleb võimaluse korral ümbrises hoida ja kasutada,
hoida radioaktiivse aine väljapääs. Kui allikat pole võimalik sulgeda,
ellega töötavaid isikuid kaitsta järgmiste ohtude eest:
aktiivse aine sissehingamine
aktiivse aine allaneelamine
aktiivse aine imendumine läbi naha
KAITSE UL TRA
VIOLETTKIIRGUSE (UV) EEST
Ultraviolettkiirguse eest kaitsmiseks kasutatakse sarnaseid meetodeid
kui ioniseeriva kiirguse puhul, ja nad on siin toodud selleks, et neid
võrrelda.
Naha kiiritamine päikese ultraviolettkiirgusega (päevitamine) võib
esile kutsuda nii koheseid! Ägedaid kui ka hilisemaid kahjustusi ning
nahka on vaja kaitsta. Kui meie nahk saab mitme tunni vältel tugevat
päikesekiirgust, muutub see punaseks, tekib nahapõletus ja mõne
tunni pärast ilmuvad villid. Seega kaasnevad naha tugeva
kiiritamisega kohesed kahjustused, mis on seda tugevamad, mida
intensiivsem on kiirgus. Juhul kui see doos jaotada mitmele päevale,
siis tavaliselt ei ilmne akuutseid kahjustusi, sest naharakud
paranevad. Peale selle on meil võimalik lühendada kiirituse kestvust,
saame end kaitsta ka sellega, et jääme varju, katame end riietusega
ja kasutame päevituskreemi. Oma silmi saame kaitsta, kandes mütsi
või päikeseprille.
KOKKUVÕTE
Radioaktiivse kiirituse ohud on arvesse võetud ja elanikkonnal ei ole nendest tingitu
ski.
Kiirgustöötajate aastased riskid võivad küll olla võrdsed kaluritöö ohtudega,
uid tegelikkuses hoitakse kiirgusdoose väga madalal.
Ohutuse seisukohast on olulised ioniseeriva kiirguse detektorid ja hoiatusmärgid.
On olemas ohutud meetodid tööks nii suletud kui lahtiste radioaktiivsete allikatega.