Ujumine (0)

1. RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE
Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine , tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav . Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all.
Kõige tähtsamad neist on:

• õige rütm
  
• käelabade õige asend
  
• käte sirutus ette
  
• jalgade löögitaoline liigutus
  

Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finišiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök.
2.KROOLIUJUMINE EHK VABAUJUMINE
Krooliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda .
Asend peab olema voolujooneline , hingamine õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev (suu ja nina kaudu). Veepiir kulgeb otsmikul, juuste joonel . Jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole. Tavaliselt 6 löögiline, kuid vahel ka 2 ja 4 löögiline. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haarata tuleb kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Küünarnukki tuleb hoida kõrgel, tõmbe lõpus 90 kraadi all. Käelaba peab olema suunatud jalgade poole ja sõrmed peavad olema keha keskjoonel.
Tõuke faasis paindub küünarliiges vastu külge ja käsi sirutub. Käelaba tuleb suruda kiirendavalt taha, küünarnukk vastu külge ja sirutada käsivars.
Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba tuleb pöörata sisse. Kui käsivars on peaaegu sirge tuleb tõsta turi ja õlavöö ning alustada sissehingamist.
Käsi tuleb lõdvalt üle viia. Küünarliiges tuleb kõrgele tõsta, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast .
Kõige tähtsam on:

• kõrge küünarnuki asend
  
• pikk tõmme
  
• kiirenev tõuge
  
• lõtv käe etteviimine
  
• õlavöö pöörlemine
  

Vabaltujumise e. krooliujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded.
3. SELILIKROOL EHK SELILIUJUMINE
seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda.
Kehaasend peab olema sirge ning puusad veepinna lähedal. Õlavöö peab hästi pöörlema ja pea paigal püsima. Väljahingamine peab olema tugev, rütm õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ning see peab olema veidi sissepoole surutud, tugev ja terav. Põlved ei tohi rikkuda veepinda, pöiad peavad olema lõdvad. Käsi tuleb vette asetada järsult ja haaret alustada küllalt sügavalt. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel tuleb küünarliiges suruda vastu külge ja käsi sirutada. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Käe üleviimist tuleb teha sirge käega, suunaga üles-taha-alla.
Kõige tähtsam on:

• voolujooneline asend
  
• käte vastassuunaline liikumine
  
• hästi liikuvad hüppeliigesed
  
• pöörlemine
  

Seliliujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt , vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis.
4. LIBLIKUJUMINE EHK DELFIINIUJUMINE
Liblik - ehk delfiiniujumine toimub kõhuliasendis. Kätega tuleb teha paaristõmbeid. Ka jalad peavad töötama paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt.
Selle stiili ujumine põhineb suuresti jalgade tööl – paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbavad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele.
5.STARDIHÜPE

Lähteasend -võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast . Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all.

Tõuge - vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooga käed ette, tõsta pea ja tõuka.

Õhulend -tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees.

Sukeldumine -mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult.
Ujumise alustamine vabaujumises:

• Löö vähemalt 2 väga kiiret jalgadelööki
  
• tule käetõmbega veepinnale
  
• 2 esimest tõmmet soorita ilma hingamata
  

Ujumise alustamine rinnuliujumises:

• sukeldu veidi sügavamale
  
• tõmba kätega taha
  
• soorita jalgade löök
  
• tule veepinnale