1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7
väita, et Eesti on riik hea reformimaa, kus nende arvastes on hea elada ja kõik on Eesti Vabariigis võrdsed, päris nii see ei ole. Kui kantida riigikassast kümme miljonit dollarit istud järgmised aastad valitsuses või parlamendis, kuid kui varastada poest saia istud järgmised aastad vangis, võibolla on see näide liiga kujundlik, kuid siiski näitab, et ühed on võrdsemad kui teised. Valitsusele meeldib öelda, et Eestit ei saa võrrelda Soome ega Rootsiga, sarnane demagoogia on omane „demokraatlike“ riikide juhtidele, kes õigustavad end sellega, et demokraatia on alles noor. Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiamet on institutsioon, mille järelvalve korraldamise suutmatus ei vasta kindlasti õigusriigi mõistele, näiteks võib tuua Rootsi, kus on kontroll KAPO üle piisavalt suur, et välistada korruptsiooni ja seadustele sülitamist. Kaitsepolitseiameti hetkese pädevuse sean kahtluse
Seda aega iseloomustab ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonna ning kogukonnas, eraomandi kujunemine ja varanduslik kihistumine. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine ning koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Kuna Eestis ei olnud pronksi tootmiseks toorainet, siis metalli sissetoomisega arenes kaubitsemine. Silma pasitavad tihedad sidemed Kesk- Rootsiga, Ojamaaga ja Edela- Soomega.Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi(mõõk) ja ehteid(sõlg)
võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V suri. Peeter Suure esimene iseseisev sõjaretk toimus juba koheselt peale ainuvalitsejaks saamist, 1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et tagada Venemaale pääs Läänemerele. 1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme: sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused; avaliku elu reform, mis seisnes euroopalike kommete juurutamises Venemaal. Pahatihti oli see
eesti.ee/est/riik) v Rahvaarv: 1 318 005 (01.01.2012) v Pindala: 45 227 km² v Rahvastiku tihedus: 28,6 km² kohta v Maakondade arv: 15 v Valdade arv: 193 v Linnade arv: 33 v Telefonikood: 32 Kirjelda oma sõnadega võimalikult põhjalikult Eesti geograafilist asendit. Kasuta võimalikult palju geograafilisi väljendeid. Eesti riik piirneb maismaal Venemaa ja Lätiga Eesti piirneb põhjast Soomega ja läänest Rootsiga, kuid riikide vahele jääb Soome laht Eesti asub põhja-ja idapoolkeral Eesti asub 57.30-59.30 laiuskraadidel Eesti asub 22-28 pikkuskraadidel Eesti asub Euroopa maailmajaos ja Euraasia mandril Tähista kaardil Eesti äärmuspunktid sinise täpiga ning kirjuta juurde nende nimed. Vaindloo saar Purekkari neem
Geograafiline asend. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil. Rootsi pealinnaks on Stockholm, mis asub riigi kagurannikul, seal elab üle miljoni inimese (natuke alla pooleteise miljoni)
väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 15541557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-
Rootsi seisab rohkem üldiste väärtuste eest nagu inimõigused, demokraatia jne(Wilson&Forest, lk 242). Taani see vastu on välispoliitiliselt ülimalt aktiivne ning üritavad olla välispoliitiliselt suur jõud Euroopas. Nad soovivad olla niinimetatult tegijad välispoliitilisel maastikkul. Taani tahab ja on valmis olema oluline välispoliitika mõjutaja ja tegude tegija, et arendada rahvusvahelist süsteemi(Manners&Withman 224). Võrreldes Rootsiga,kes seisab rohkem üldiste huvide eest, siis Taani on selgelt välispoliitikas seismas enda riigi väärtuste ja põhimõtet eest. Taani välispoliitika seisneb Taani huvide kaitsmises väljaspool emamaad(Wilson&Forest, lk 242). Taani osaleb aktiivselt nii EL-i, atlandi-üleses kui ka globaalses välispoliitikas. Edendades see läbi Taani huve ja väärtusi rahvusvahelisel tasandil(Taani valitsuse koduleht). Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Taani välispoliitika on
a. lõpeb ka eestlaste muistne vabadusvõitlus. Eestlaste kaotuse põhjused: 1) Eestisse tehti lühikese perioodi vältel hulganisti sõjaretki, millest pooltele suudeti vastata 2) Sõjaline ülekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sõjamehed, kes olid hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vägesid täiendada. 3) Lisaks sakslastele tuli võidelda ka sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mõjuvõimas rooma-katoliku kirik 4) Vallutajad kasutasid ära alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sõjakäikudele eestlaste vastu 5) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid üksikute sõjakäikude tarvis mitte plaanipärase vallutuse vastu 6) Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma riiki. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, mis halvas vastupanu
loomulikult tuleb kasuks lahinguväljal, kuid mitte pereelus. Napoleon Bonaparte oliinimesena väga otsustusvõimeline. Selle, mida ta pähe võttis tegi ta ka ära. Napoleon oli vaid150 cm pikk ning füüsiliselt üsnagi vastupidav. Selle ehedaks näiteks võib tuua selle, et kui tasoovis end mürgitada sellise koguse mürgiga, mis murraks maha kolm meest, siis see mürk eimõjunud talle. Pärast võidukaidsõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud(Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu.
4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus Tekib koos Eesti asustamisega (kuni 1227) 5 Katoliiklus hakkab koos ristisõjaga (algab 1227) ja lõppeb (1523), kui luterlus linadesse jõuab- 1517 Saksamaal. Pildirüüste- barbaarne kultuuri hävitamine, võimuvõitlus. KATOLIIKLUS- kirik vahendas ristiusku LUTERLUS ehk reformatsioon inimestele
käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. 1688, pärast Forseliuse surma kool suleti, kuna tema oli olnud kooli ainus õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur, sest vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk ja talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus. Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks
km Hellemobotni juures Tysfjordi vallas Nordlandis. Finnmargi idaosas Sør-Varangeri vallas on siiski väiksemad vahemaad merest Venemaa piirini, nimelt Bøkfjordenist Elvenesi juurest, Jarfjordenist Jarfjordbotni juurest ja Langfjordenist Boris Glebi juurest (vastavalt 1,5 või 1,6, 2,6 ja 5,8 km). Sadamalinn Narvik asetseb vaid 8 km kaugusel Rootsi piirist. Piir Norra põhiosa piirneb Rootsiga (1619 km), Soomega (727 km) ja Venemaaga (196 km). Maapiiri kogupikkus on 2542 km. Piir Venemaa ja Soomega asetseb arktilises Põhjas. Piir Rootsiga ulatub Lapimaalt põhjas Skagerrakini lõunas. Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning mõlema riigi hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks. 27. aprillil 2010 kirjutatiVenemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi
MUINASAEG- KAS SÜNGE VÕI SÄRAV? Essee Juhendaja: Tallinn 2010 Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territo...
Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia-Veneetsia. Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa kuurvürstiriik siiski säilis. Preisile anti lisaks mitmeid Saksamaa territooriume. Erladi riigina moodustati Madalmaade kuningriik, kuhu kuulusid hilisemad Holland, Belgia ja Luksemburg. Rootsiga liideti varem Taani võimu all olnud Norra. Nendest faktides järeldub, et Euuropa jagati tegelikult siiski võitjate riikide huvides. 19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Paljude rahvaste võitlus oma vabaduse eest ulatub tagasi keskaega või koguni veelgi varasemasse perioodi, kuid Suur Prantuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise kõrgeim
Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä
Siiani püsib sotsiaalne, poliitiline, kultuuriline ja majanduslik ebavõrdsus. Näiteks võttes palgavahesid ja poliitikat. Õppeasutustes saavad meesõpetajad rohkem palka kui naisterahvad ja ärivaldkondades samuti. Paljudel ametikohtadel on see vahe koguni 15%. Poliitikas on esindatud ainult üksikud naisterahvad ja seda põhjendatakse vastusega, et naised on nõrgem sugupool. Kui võrrelda Eesti poliitikat Soome ja Rootsiga, kus naisi on vähemalt pool, siis Eestis on naiste esindus poliitikas kõigest 13%. Samuti karjääri redelil liiguvad naised aeglasemalt ja tippu jõuavad vähesed, vaatamata sellele, et Eesti naiste haridustase on kõrgem kui meestel. Arvatakse, et naised peaksid olema ainult koduperenaised, kasvatama lapsi, tegema süüa ja hoolitsema kodu eest. Isegi meie klassis kostus eelmine aasta lause ,,Naised kööki", see oli
Tähendas poola respublikat(riik) Opritsnina? oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Eesti ja Venemaa, kutsuti siia Poola ja Rootsi , Taani Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted) hertsog Magnus, pealinn: põltsamaa, Suhted venemaaga olid alguses head, kuni ei hakkatud maksma tartu maksu ja läks sõjaks. Rootsiga olid head suhted. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Sõlmiti vaherahu poola ja vene riigi vahel ja lõpetas liivi sõja Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, poolakate tegevus)? Maad jaotati vojevoodkondadeks(pärnu,Tartu). Huvi taastada katoliiklus. Luuakse üleväina hertsokond jesuiidid? Vastu reformatsiooni teostajad ja juhtijad Gustav II Adolf? Kuulsamaid Rootsi väejuhte Reduktsioon
Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.[6] 1.2Sõja algus Sõda algas 22. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 12. veebruaril) 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik.Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski. Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein-Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa 2.Sõja otsustavad aastad 2.1Sõjategevus Poolas Teate Altranstädti rahu sõlmimisest sai August 15. oktoobril 1706. Vahepeal marssis 20 000
* Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui Hollandi provintside haldur, soovis säilitada Põhja- Euroopas rahu ning asus Rootsi poolele, kuna Taani oli ründaja. Rootsi laevastikul õnnestus läbi sõita Sundi väiksema faarvaatrist, jäädes Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei julgenud Taani enam merelahingut pidada. Nüüd asus Rootsi Kopenhaagenit piirama, kuid nad ei vallutanud seda. Taani tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu. Järgmisena kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased Narvat piirama, kuid Rootsi garnison suutis
viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks. Kokku võtteks eestlased vallutati sellega, et vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Lisaks sakslastele tuli võidelda veel sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud rooma-katoliku kirik. Eestlastel polnud veel riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega.
8.) Eestlaste allajäämise põhjused : - Olid ligi 20. a kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ning rahvast nii nagu suutsid (selle aja jooksul elasid üle poolsada laastavat sõjakäiku ja vastasid neile omalt poolt). - Sõjaline ülekaal vastase poolel. Ordurüütlid - elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.Kasutasid selle ajajärgu kõike täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. - Lisaks sakslastele tuli võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. - Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli osutunud piisavaks, aga plaanipärase vallutuse korral enam mitte. - Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust. - Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad.
Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub
aastal Helsingiga. Järgmisel aastal lülitus Tallinn Stockholmist algavasse rahvusvahelisse lennuliini. Eesti välispoliitika 1920. - 1930. aastate vahetusel Kui 1920.aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitiliselt kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga ja mõneks ajaks tuli arutusele Põhjariikide bloki idee, kuhu kuulunuksid Rootsi, Soome ja Eesti. Riikide lähenemisele aitasid kaasa riigijuhtide vastastikused kõrgetasemelised visiidid. Nii käis Eesti riigivanem Jaan Tõnisson Rootsis ning sealne kuningas Gustav V-es esimese kroonitud riigipeana külastas 1929. aastal Eestit. Lähem liitumine Rootsiga polnud võimalik, sest Rootsi üldsus hindas kõrgelt ranget neutraliteeti. Pealegi
Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed.
põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed.
jätkumist. Samal ajal on Rootsi vaatamata oma passiivsusele Euroopa integratsiooni teemades siiski toetanud Euroopa Liidu idalaienemist. (Ojanen 2000: 20) Kui otsida sellisele käitumisele ajaloolisi põhjuseid, siis kindlasti mõjutab asjade käiku see, et Rootsi on ajaloos olnud oluliselt suurema mõjuvõimuga riik kui Soome. Seetõttu on Rootsi rohkem suunatud oma rahvuslike huvide eest seisemisele. Kuna Soome on võrreldes Rootsiga olnud iseseisev riik lühikest aega ning olles Venemaa naabriks ja kannatanud minevikus idanaabri agressiooni all, on Soome jaoks kindlast olulisem Euroopa Liidu roll turvalisuse tagamisel. Seetõttu on Soome olnud nõus tihedamalt ja kiiremini Euroopa Liiduga integreeruma. Rootsi välispoliitikat on kindlasti mõjutanud ka sealne heaoluriigi mudel. Rootsi on kujundanud välja kõrgetel maksudel ja sotsiaaltoetustel põhineva majandussüsteemi, millega
uue riigikorra. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustegasuurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français) ja alates 1809
riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Piirati kodanikuvabadusi, valitsuse määras president. 1934-ndal aastal hakkas riik sekkuma ka majandusse, eriti kiiresti arenes tööstus, põllumajandussaadusi veeti ohtralt välja. 20-ndate aastate alguses kardeti kõige enam Saksamaad ja Venemaad. Toetust otsiti Lääne suurriikidelt. Sooviti luua Balti liitu. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös. Tihenesid suhted Poola ja Rootsiga. Ohumärkideks olid Inglise- Saksa mereväeleping ning Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kultuurkapitalist sai põhiline kultuuri finantseeriv asutus, mis vajalikud summad sai maksudest. Kultuur professionaliseerus, loodi kutseühinguid. 30-ndate teisel poolel piirati loomevabadust. Loodi ühtluskoolid. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas", Tartu Kõrgem Muusikakool, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool).
Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lpeb ka eestlaste muistne vabadusvitlus. 4) Phjused: a) Eestisse tehti lhikese perioodi vltel hulganisti sjaretki, millest pooltele suudeti vastata; b) Sjaline lekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sjamehed, kes olid hea vljappe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kige paremat ja tiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vgesid tiendada; c) Lisaks sakslastele tuli videlda ka sjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mjuvimas rooma-katoliku kirik; d) Vallutajad kasutasid ra alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sjakikudele eestlaste vastu; e) Eestlaste histegevus, sjave korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid ksikute sjakikude tarvis mitte plaaniprase vallutuse vastu; f) Eestlastel polnud veel vlja kujunenud oma riiki. Sidemed ksikute maakondade vahel olid nrgad, mis halvas vastupanu; g) Nrgaks kljeks oli ka koost puudumine
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne
tõuse nende tarbimise hulk liialt suureks. Seda toetab ka EKI 2010 aasta uuring, milles selgus, et tarbijad eelistavad legaalset alkoholi, sest nende hinnangul on salaalkohol tervisele ohtlik, ollakse põhimõtteliselt salaalkoholi ostmise vastu või arvatakse, et salaalkoholi kvaliteet on halb. Eestlastest 25% leiab, et alkohol on liiga kättesaadav ning 70% inimestest kulub elukohast lähima alkoholimüügikohani jõudmiseks maksimaalselt 10 minutit. Näiteks Rootsiga võrreldes on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode kui seal. Nendest andmetest järeldub, et alkohol on Eestis liiga kättesaadav ning müügiaja vähendamine siinkohal ei aita. Kaaluda tuleks alkoholipoodide arvu piiramist ning üleüldist rangema müügipiirangu seadmist, mille rakendamine ei ole nii lihtne, kui pealtnäha paistab. Eeskuju tasub võtta riikidelt, kes on kõrgest alkoholitarbimisest vabanenud.
· Venelased küll üritasi mitmeid kordi Tallinnat vallutada ja tegid mitmeid piiramisi, kuid see ei õnnestunud neil. Ühel korral oli segajaks katk. Suurest vihast panid nad Pirita kloostri põlema. · Tänu Poola kuningale Stefan Batotyle hakkas Liivi sõda jõudma lõpule. Ta tahtis vallutada ära Moskva ja tikteerida venemaale rahu tingimused. Kuna tal oli hea koostöö Rootsiga, siis nad vallandasid vene vägedele suure pealetungi ja see lõppes Jam Zapolski vaherahuga 1582a, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Ning Venemaa ja rootsi vahel sõlmiti 1583a. Pljussa vaherahu. Seega pidid venelased lahkuma eesti aladelt. · Vaherahu tulemusena jäi Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile. · Eesti alad olid Liivi sõjale küll sõja tallermaaks, aga eestlased otseselt kellegagi ei sõdinud.
on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel.Piirneb idast Venemaaga(1313 km piiri),põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Eesti vabanes Vene võimu alt. Inimestel oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Eestist saigi Vabariik ja selle pealinnaks Tallinn. Kirjutati alla Venemaa rahulepingule,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, ja samuti võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinna majandus arenes, hakkasid sõitma elektrirongid, bussid ja liikumismootortrammid. Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased" esietendus Estonias) ja valiti ka iluduskuningannasid. Hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid, juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi töökodasid. Ehitati ka uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatal...
SOOME Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Helsingi Üldpindala: 338 000 km² Rahvaarv: 5,3 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: soome , rootsi Soome vapp Soome lipp Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolest. Põhja- Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju. 6% elanikkonnast on rootsikeelne, sest seitse sajandit oli Soome Rootsi riigi koosseisus (12. sajandist aastani 1809). Soome sai iseseisvaks Venemaa 1917. aasta revolutsiooni järel. Sellest ajast...
Preisimaale nad tulid ja leedulastelätlaste keelesugulasi muinaspreislasi pole juba sajandeid olemas, nende nimigi kandus üle nende alistajatele. Leedu suurvürstiriik muutus aga ajapikku üheks Euroopa suurimaks ja võimsaimaks riigiks, mis laienes Vene vürstkondade arvel ja ulatus ajuti Läänemerest Musta mereni. d) Idapiir: põhjas elavaid soomlasi ristiti kahelt poolt Lääne- ja Kesk -Soome ristiti katoliku usku ja liideti Rootsiga idapoolsematele hõimudele tõid venelased õigeusu ja nad sattusid Novgorodi võimu alla tänapäeval tunneme neid karjalastena Venemaa oli poliitiliselt killustunud vaenutsevateks vürstiriikideks, mistõttu saadi lüüa mongolitelt ja jäädi nende maksualusteks Novgorodimaa aga oli piisavalt tugev, et peatada nii rootslaste kui sakslaste sissetungikatsed
Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk- Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. · Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga). Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja kolmas 1293. aastal, mil rajati ka Viiburi linnus. Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209 otsustas Rooma paavst anda Taani kuningale Knud Suurele ja Lundi
Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. 4 Taani kaart
lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele
Remonditööde normeerimiseks kasutatavad abivahendid Eestis kasutati remonditööde normeerimiseks B50 norme 1970.aastatel , need normid pidid olema aluseks kõikide kalkulatsioonide koostamisel ning remonditööde maksumuse määramisel. Seoses Eesti iseseisvumisega kaotasid B50 normid oma tähtsuse ja hakati kasutama kogemuslikku meetodit. Peale eesti iseseisvumist suheldi tihedamalt põhjamaadega ( soome ja rootsiga ) kust võeti kasutusele seal kasutatavad normid (VAT/MYSBY) . Laialdaselt hakati nimetatud norme kasutama seoses kohustusliku liikluskindlustuse kehtestamisega. 1998.aastal toodi Eestisse Consulting AB poolt välja töötatud arvutiprogramm Cabas uuendatud versioon WinCABAS , mis leidis kasutust Eesti suuremates remondiettevõtetes ja kindlustusseltsides. Autodata on Eestis kasutusel alates 1995- 1996.a , kui tuli välja arvutitel põhinev demoversioon. Kogemuslik meetod Kogemusliku meetodi puhul hinnata...
Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti. 4.Venemaa tegevus Liivi sõjas Venemaa alustas sõda Vana-Liivimaaga, kus purustas Vana-Liivimaa, mille tagajärjel naaberriigid soovisid ka Vanast-Liivimaast osa ja Venemaa sõdis kõigi naabruses olevate riikidega. Mille tõttu Venemaa vastaste loodud liit nad lõpuks purustas ja Vana-Liivimaa aladelt välja ajas. Venemaa sõdis Leedu-Poolaga, Vana-Liivimaaga ja Rootsiga. Sai peksa Rootsi/Rzeczpospolita ühisel koostööl. 5.Liivi sõja lõpp 1582 aastal sõlmitud Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise vaherahu ja 1583 aastal Rootsi kuningriigi vahelise vaherahuga. Venelaste jaoks lõppes sõda enam vähem kaotusega, sest maad juurde ei võidetud ja Ivan IV surma tõttu 1584 aastal puudus Moskva Tsaaririigil võimalus uuesti proovida järgmistel kümnenditel. Kõige rohkem said kannatada Liivimaa elanikud mitte ainult sõdade
..... 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal ehk temapindalaks on 338 430,53 km². Metsakasvuks on Soomes tingimused üsna erinevad, kuna riigi pikkus põhjast lõunasse on 1100 km ja selle ala peale on kliimatingimused metsakasvuks väga erinevad. Üle 86% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit on kaetud metsaga, mida on teiste
v Rahvastiku tihedus: keskmiselt 129 in/km² v Pealinn: Kopenhaagen v Rahaühik: Taani kroon vELiga ühinemise aasta: 1973 vPoliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia vUsund: luterlus vAjavöönd: Kesk-Euroopa aeg Kuula Taani keelt v Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. vTaani piirneb lõunast Saksamaaga, põhjast Norra ja Rootsiga. · v Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. · v Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. v Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. v Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa.
vähendamise kohta. Eesti osa kliimamuutustes · 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud · Eestis inimese kohta toodetav CO2 hulk väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. · Sellise näitajaga on ,,keskmine eestlane" maailma 15 suurima saastaja hulgas (sh nt USA, Kuveit, Kanada, Tsehhi). · Ka Eesti majandus on väga süsinikuintensiivne, Lätiga võrreldes toodab Eesti ühe SKT ühiku kohta 2 korda ja Rootsiga võrreldes 4 korda rohkem CO2. · Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 2530% rohkem soojust kui Helsingis. 1990. aastal tekkis Eestis inimese kohta ca 20 tonni CO2 2002. aastal 11 tonni CO2 inimese kohta Eestis tekib CO2 inimese kohta 10 korda rohkem kui maailmas keskmiselt Pikaajaliselt säästlikuks
Louis Varssavisse oma saadikuna markii du Héroni. See mees osutus Patkuli suureks vaenlaseks, kes püüdis Poolat Prantsusmaa poole kallutada, kasutades selleks ka riigikantsler von Beichlingeni, talle kena pensioni Prantsusmaa poolt pakkudes. Lõpuks sai August ka oma väe liikuma, jõudis Riia alla ja alustas linna piiramist. Ka rasked kahurid jõudsid kohale, ent kasu neist polnud ikkagi. Laagrisse jõudis teade, et Taani oli pärast üht kaotust Rootsiga rahu teinud. August oli sellest nii löödud, et tahtis Rootsiga separaatrahu sõlmida, ent Karl XII ei võtnud seda vastu nii tige oli ta oma sugulase peale. Lõpuks oli tsaar Peeter türklastega rahu sõlminud ja alustas marssi Narva suunas. Kuid üsna pea kuulis Euroopa rabavat uudist: Karl XII oli oma väikese ja väsinud väega venelasi Narva all löönud. Sellest kohkunud Patkul otsustas mõlemad monarhid Peetri ja Augusti kokku viia, et liitu tugevdada
ümbritsevatesse piirkondadesse. 13. sajandil, kuningas Håkon V valitsemisajal, sai Oslost Norra pealinn. Sõltumatu monarhia 18. novembril 1905 valis Storting Norra kuningaks Taani prints Carli. Prints Carl oli abielus Suurbritannia kuninga Edward VII tütre printsess Maudiga ja tal oli üks poeg. Uus kuninglik perekond saabus Norrasse 25. novembril. Prints Carl võttis endale nimeks Haakon VII ning vandus Stortingi ees truudust Norra põhiseadusele. Kui liit Rootsiga lagunes, oli Norras parajasti majanduskasvu periood. Rahvaarv kasvas jõudsalt ja olukord tööturul paranes. See oli tööstusrevolutsiooni teise etapi tulemus Norras olid sellele iseloomulikud odava hüdroenergia kasutamine ja väliskapitali investeeringud. Ehitati üles elektrokeemia- ja elektrometallurgiatööstus, turule ilmusid uued tooted. Loodi sellised suured kontsernid nagu Norsk Hydro, kerkisid mitmed uued tööstuskeskused. Majanduslik tõus jätkus kuni Teise
riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. Nende vahel valitsesid tihti tülid. Ühe sôja tagajärjel XVII s. keskpaiku oli Taani kaotanud Rootsile suuri maa-alasid: Ojamaa ja Saaremaa saared. Need kolm riiki asutasidki omavahel liidu ja alustasid sôda Rootsiga. Liidu tekkimiseks môjusid kaasa ka Rootsi uuendused meie maal. Môisnikud ei suutnud kuidagi unustada môisade tagastamist ja seda andeks anda Rootsi valitsusele. Üks môisnikest, alatu ja kättemaksuhimuline Johann Reinhold von Patkul astus
Tal oli 2 korda abielus, ning oli 4 poega. Aleksander I Aleksander I(23. dets. 1777 1. dets 1825),oli Paul I ja tema 1. abikaasa poeg. Valitses aastatel 18011825. Keisrina tegi ta mõõdukaid reforme, näiteks kehtestas Salajase komitee ning Eesti ja Liivimaal uued talurahvaseadused. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.Võitles ka Napoleoniga aastal 1805 Austerlitzi lahingus.Pidas sõdu Iraani, Türgi ja Rootsiga. Abiellus Jelizaveta Aleksejevna, lapsi neil polnud. Nikolai I Click to edit Master text styles Nikolai I (6. juuli 179618. veb 1855), Second level Valitses aastal 18251855. Ta oli Third level Paul I ja tema 2. naise poeg ning Fourth level
Taani vapp Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Taani vapi põhjal loodi Eesti vapi kujundus, mille kasutamisõigus saadi Taani kuningatelt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga. Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani meenutab suitsetavat meest. Taani geograafilised koordinaadid on 54°29' N, 09°42' E. Kopenhageni koordinaadid on 55'48N, 012'16E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
