Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristluse tekkelugu ja kujunemine riigiusuks (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee

Esitatud küsimused

  • Miks levis ristiusk?
Kristluse tekkelugu ja kujunemine riigiusuks
Igas riigis on alati inimesed midagi uskunud. Inimestele meeldib midagi uskuda , midagi millele saab siin elus toetuda ja tõde otsida. Inimesed justkui peavad usku enda eluviisiks ja kutsumuseks. Paljud leiavad, et usk ongi midagi, millega nad tahavadki terve elu tegeleda ja see hoiabki neid elus. Mõned inimesed aga ei usu millessegi. Mõned kardavad usku ja usklike ning pigem usuvad iseendasse. Meie esivanemad uskusid midagi ja nii ka tänapäeval, samuti ka Roomas usuti midagi või kedagi.
Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas . Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama , et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust.
Usk hakkas aina levima ja levima. Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma . Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne.
Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380.aastal kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks religiooniks.
Usk. Asi millest ka tänapäeval räägitakse väga palju. See on ja jääb alatiseks mõjutama maailma. Ka tänapäeval mõnel pool taunitakse uske, nii oli ka alguses Roomas. Kristlasi kiusati ja piinati, kuid ikkagi levis see edasi. Selle sõnum oli lihtne ja mõtlemapanev. Lõpuks saigi sellest riigi ametlik religioon ja kristlasi ei kiusatud enam.
Kristluse tekkelugu ja kujunemine riigiusuks #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretesalu Õppematerjali autor
Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas. Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama, et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust.

Sarnased õppematerjalid

Ristiusu teke ja areng
8
doc

Ristiusu teke ja areng

Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja

Ajalugu
Kristluse teke
2
doc

Kristluse teke

Peetrus: Jeesuse jünger juba tema eluajal, rändas pärast Jeesuse surma Rooma, pani aluse kritslikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus: pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, mõjukaim krisluse levitaja Rooma riigis; rändas Süürias, Väike-Aasias, Kreekas, seletas Jeesuse õpetust, võitis pooldajaid; rõhutas, et see on mõeldud kõigile rahvastele, aitas kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosas. Kristlased ja Rooma riik: Kristlus oli monteistlik, neil polnud võimalik tuua ohverid Rooma keisrite altaritele, keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu, selles nähti allumatust Rooma riigile. Usuti, et põlgus jumalate vastu toob kaasa karistuse suurtes piirkondades, kristlasi süüdistati õnnetustes, neist usuti halba. Rooma riigis oli nende usk keelatud. Pühakirja kujunemine: kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati pärimust kirjalikult talletama. Algselt oli Jeesuse sõnum mõistetav

Ajalugu
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
8
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli

Ajalugu
19-RISTIUSU MÕJU KUNSTILE-KATAKOMBID-SARKOFAAGID
2
odt

19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID.

§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest.

Kunstiajalugu
Kristluse teke-Piibel-Vana Testament-Uus Testament
3
docx

Kristluse teke (Piibel, Vana Testament, Uus Testament)

· Roomlased austasid paljusid jumalaid, sh keisreid, kristlased keeldusid neile ohverdamast · Lihtrahvas süüdistas kristlasi sageli kuritegudes ja õnnetuste põhjustamises · Kristlasi kiusati taga Tooma riigis hooti taga kuni 313. a. pKr Kristluse teket ja arengut mõjutasid I sajandi Palestiinas ja Rooma impeeriumis üldiselt toiminud usulised, poliitilised, majanduslikud, üldkultuurilised jne mõjutegurid. Kristluse tähtsaim alusdokument on koguteos Uus Testament. Ühtlasi on see tähtsaim allikas kristluse algusaegade kohta. Uue Testamendi distsipliinid vaatlevad kristluse algust ja sellega seotud nähtusi. Nad kajastavad kristluse teket ning tingimusi selleks, samuti kristluse kujunemist, seoseid juutluse ja muu religioosse maailmaga. Nad käsitlevad algkristlikku õpetust ja praktikat, algkristlike teoste (eelkõige Uue Testamendi) vormilist ja sisulist külge. Annavad keelelised vahendid

Ajalugu
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
16
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

.......................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Muude Vahemere idaranniku maade hulgas allutati 1. sajandil eKr Rooma ülemvõimule ka Palestiina

Ajalugu
Ristiusu teke ja areng
9
docx

Ristiusu teke ja areng

Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus

Ajalugu
Vana-Rooma kokkuvõte
14
doc

Vana-Rooma kokkuvõte

Selline õpetus leidis kiire vastukaja ühiskonna alamkihtides, tekitades umbusku ülemkihis. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamisy surnust üles ärganud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalariigi peatset saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poolt ette kuulutatud messias ehk Kristus. Jeesus Kristlus tekkis juutide usust. Usk Jeesuse kuulutusse levis ka teistes Rooma impeeriumi rahvaste seas. Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, nimetati kristlasteks. Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seal olid tähtsamad Peetrus ja Paulus. Peetrus oli jeesuse lähikaaslane ­ jünger ­ juba õpetaja eluajal

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun