tagatud põhiõigust töökoha vaba valikut. Põhjendamatu ja ebaselge piirangu seadmine võib kaasa tuua piirangu kehtetuse ja soovitud eesmärk ei täitu. Kokkuleppe rikkumisel saab tööandja nõuda töötajale makstud eritasu tagasi vaid siis, kui see tuleneb poolte kokkuleppest või seadusest. Seadus selles küsimuses aga vaikib, jättes kõik poolte kokkuleppe lahendada. Probleem tekib juhul, kui töötaja rikub konkurentsikeeldu ja keelu klausel on puudulikult sõnastatud. Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest. Tsiviilõiguse üldpõhimõtte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist, v.a siis, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud(moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on:
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul. 16. Maa- ja halduskohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Maakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Maakohtud on:
Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist. Taani Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas (praegu kuninganna Margrethe II),
asjaõigus,võlaõigus Eesti alused paika pandud 1992.eesti kohtusüsteem on kolme astmeline maa linna ja halduskohtud.M ja L Tsiviil ja kriminalõiguslike asju. L kolmes suuremas linnas M igas maakonnas.halduskohtud kaitsevad eraisi Omavoli eest.kohtud jagunevad kohtuasjad ehk kaasused,krimi tsiv.krim- kuritegu,prokurör,advokat.tsiv 2 isi Vahel vaidlus.kohtuS teise astme moodustuvad ringkonnakohtud.ül vaadata I astme kohtu otsuseid.viiman KA riigikohus,tartus.loakogu.põhiseaduslik järelvalve.õiguskantsler,usaldusmees-valvad et riigi kohaliku Omavalitsuse õigusaktid vastaksid põhiseadusele.tema juurde saab pöörduda kui riik tegi sinu vastu halba
Avaliku võimu kontroll - üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Põhiseaduslikkuse järelevalve - põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle, et seadused jm õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks PS § 152. Vaidluste lahendamine eraisikute vahel - kui inimese õigusi on rikutud teise inimese poolt on kohtute kohustus see õiguserikkumine tuvastada ning kohustus fikseerida. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - ainult kohtud saavad mõista kellegi kuriteos süüdi, seda ei saa teha politsei või prokuratuur.
Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine. Täidesaatva võimu ülesanne : *viia ellu parlamendi otsuseid. Kohtuvõimu institutsiooni ülesanne : *seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. SKEEM. Täidesaatev võim. Seadusandlik võim. Kohtuvõim NIMETAB President Riigikohus Peaministri kandidaat V NIMETAB A PRESIDENDI MOODUSTAB L Õiguskantsler Valitsuse. I ETTEPANEKUL B AMETISSE. HÄÄLETAB AMETISSE Riigikontrolör
korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus. on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. II. Kostage skeem, mis iseloomustaks Eesti kohtusüsteemi struktuuri. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud. III. Selgitage mõisted: Hagi.... kohtule esitatud avaldus. Hageja... osapool, kes esitas kohtule avalduse. Kostja... peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Prokurör... Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaat... juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. Süütuse presumptsioon..
Konverentsi programm Neljapäev, 29. mai 2008 10.30-11.00 Saabumine ja hommikukohv, osalejate registreerimine Päeva juhatavad Ülle Madise ja Anvar Samost 11.00-11.30 Tervitussõnavõtud 11.30-12.15 Riigikohus kui (enese)kolonisaator Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus?
Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus. Juri Lotmani mälestusmärk Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Lev tolstoi tänav On tänav Tartus Karlovas. On saanud nime vene kirjaniku Lev Tolstoi järgi. Tänava pikkus on 335 meetrit. Vassilissa Oli abielus Ivan IV-ga 1580-ndal aastal. 2015-dast aastast tegutseb Tartu Raekoja platsi nurgal vene restoraan Valissa Riigikohus Asub Tartus Lossi 17 On Eesti kõrgeim kohus. Barclay de Tolly Oli vene väejuht. 1761-1818 Tartu ülikooli juures on tema mälestuseks tehtud monument. Lossi34 On maja Tartus Lossi tänaval
(ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja
põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru, milline on nõutav häälteenamus? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru, milline on nõutav häälteenamus? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
Valitsusele. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigust mõistab ainult kohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus. opositsioon - erakonnad, kes ei kuulu valitsusse (praegu keskerakond, vabaerakond ja EKRE) koalitsioon – erakonnad, mis kuuluvad valitsusse (praegu IRL, Reform, SDE) õigusakt – ametlik juriidiline dokument (õigusaktid jagunevad üldaktideks ja üksikaktideks) erakond – kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille
• Kui lõpphääletusel on poolt riigikogu liikmete häälteenamus, siis võetakse seadus vastu ning saadetakse presidendile. • President saadab selle muudatusteks riigikogusse tagasi või kuulutab selle välja. Peale seda avaldatakse seadus Riigi Teatajas. • Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui riigikohus rahuldab presidendi taotluse, jääb seadus jõustumata. Kui riigikohus jätab taotluse rahuldamata, peab president seaduse välja kuulutama. 6. Valitsuse moodustamine: • Kaheparteisüsteem – riigipea kinnitab kahekordse valiku tulemused, peaministriks saab valimised võitnud erakonna liider ja valitsuse moodustab võitnud partei • Mitmeparteisüsteem – rahvahääletusel üle poolte riigikogu kohtadest saanud partei moodustab valitsuse üksi
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust
Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted (PS § 152). Õigusemõistmise funktsioon Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
seda või mitte. Sellisteks tegevusteks võib nimetada kunstilise, sportliku, majandusliku, vaimse tegevuse, kui ka lepingute sõlmimisega seotud vabaduse. Erinevate eesmärkide nimel võib riik siiski neid õigusi piirata, kui piirang on kehtestatud seadusega ning kui antud tegevus on demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Samuti võib piirata vabadus-ja isiksusõiguste kaitseks kõiki teisi põhiõigusi. Näiteks on Riigikohus hinnanud, kas tähtajalise elamisloaga välismaalasele relvaloa saamiseks kehtestatud tingimused õigustavad välismaalasele vaba eneseteostuse piiramist. Riigikohus leidis, et antud piirang on õigustatud kodanike elu ja tervise ennetamise ning riigi avaliku korra ja julgeoleku tõttu. Teiseks väga oluliseks vabadusõiguseks võib nimetada elu puutumatuse, mis kujutab endas igaühe õigust elule ning paneb riigile kohustuse elu mitte võtta. Riik peab elu, kui väärtust aktiivselt kaitsma.
I Maa(4)- ja halduskohtud(2) kohtud, mis arutavad absoluutselt kõiki kohtuasju nii tsiviil- kui kriminaalasju. II Ringkonnakohtud(2) vaatab läbi apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendeid. Ringkonnakohtud ei algata ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib esimese astme otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. III Riigikohus(1) tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras ehk kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Riigikohus tegeleb kohtuasjadega, mille otsusega apellant nõus pole. Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded?
Miks peab ametnikke kontrollima? - Nad tegutseksid avalikes huvides. - Tõsta valitsemine tõhusust. - Vältida korruptsiooni. Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi. Kohtul on kolm astet maakohtud ehk halduskohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Kohtunikel peab olema vastav kõrgharidus. Kas sinu arvates on maavalitsusi vaja või mitte? On vaja, sest sedasi on riigivõim kodanikule lähemal. Nemad tegelevad avaliku halduse korraldamisega, transpordi, arstiabi ja veel paljude muude probleemidega. Mida on vaja EL-i astumiseks
Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur
Kov: · korraldada sots. abi, teenuseid · korraldada elamu-, kommunaalmajandust · tagada heakorda, keskkonna planeerimist · organiseerida ühistransporti · koolide, lasteaedada, muuseumide, rahvaraamatute ülalpidamist. 5. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi 3 astet. I. Haldus ja maakohtud - tsiviilasjad, kriminaalasjad (probleemi korral sinna) II. Ringonnakohus - vaatab läbi appelatsiooni (kohtu lahend) III. Riigikohus - kassatsioon (kohtuotsuse läbivaatamine dokumentide ja materjalide põhjal).
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub to...
Riigikohtu üldkogu märgib, et Eesti kehtiv õigus ei erista seadust materiaalses ja formaalses mõttes. Riigikohtu üldkogu leiab, et seadus «Riigi 1999. aasta lisaeelarve» on seaduse «1999.aasta riigieelarve» täiendus. Lisaeelarve seadusele õigusliku hinnangu andmine pole võimalik ilma 1999.aasta eelarve seadust käsitlemata. Seadust, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, käsitab Riigikohus õigustloova aktina. Seetõttu Riigikohtu üldkogu leiab, et õiguskantsleril on õigus teostada Põhiseaduse § 139 lg 1 alusel järelevalvet nii riigi aastaeelarve kui ka lisaeelarve Põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, ning menetleb õiguskantsleri taotlust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et allub küll. Üld- või üksikakt? Põhiseadus lähtub sellest, et õigusaktid koostatakse normitehniliselt korrektselt. See tähendab, et üldaktis (seaduses, seadluses,
( TLS § 104 lg 2). Kõik töökohustuste rikkumised, mis võivad põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes, peavad olema seotud tööandjale varalise kahju tekitamise või tema vara ohtu seadmisega, seda isegi juhul, kui on tegemist tarbijate, klientide või ripartnerite usaldamatuse tekitamisega tööandja vastu. Usaldamatus halvab ärisuhteid ning see avaldab paratamatult mõju tööandja varalisele seisundile. Riigikohus on asunud seisukohale, et usalduse kaotuse tõttu võib töötaja töölepingu lõpetada, kui ta on tekitanud tööandjale kahju otsese varalise kahjna kui ka saamata jäänud tuluna. TLS § 104 ei seo usalduse kaotuse võimalust omastatud vara väärtusega või muul viisil tekitatud kahju suurusega. Põhimõtteliselt võib töölepingu lõpetada ka suhteliselt väikeste puudujääkide pärast või vara riknemise, hävimise ja kaotsimineku põhjustamises.
· Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjad · Suuremad linnad: · Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohus Tallinn 406 000 elanikku · Tallinna ja Tartu halduskohus Tartu 98 000 elanikku II ringkonnakohtud Narva 66 000 elanikku · Apellatsioonikohtud · Suuremad vallad: · Tallinna ja Tartu ringkonnakohus Viimsi vald 16 000 elanikku III Riigikohus Jõhvi vald 13 000 elanikku Rae vald 12 000 elanikku Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku.
välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu lahend peab olema sõnastatud selgelt nii nagu ka madalama astme kohtulahend. Keskmine mõistlik lugeja, kes konkreetses Riigikohtu lahendi vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei pea aimama, mida Riigikohus oli tegelikult silmas pidanud. Teiseks oluliseks küsimuses antud Riigikohtu lahendis oli, kas maksuotsuse täieliku täitmise peatamise ajal tuleks isikut käsitada maksuvõlglasena või mitte. Riigikohus tõstatas küsimuse, mis ei puudutanud antud kohtulahendis asjaolusid, kuna maksukohustuslane ei vaidlustanud ringkonna kohtu motiive selles küsimuses. Varasema kohtupraktika näitel ei saa isikut pidada ega käsitada maksuvõlglasena, ajal mil maksuotsus on peatatud
· Juhib linnapea/vallavanem · Linnapea/vallavanem valib KOV voli Eesti Vabariigi kohtusüsteem Miks on vaja kohtuid? - Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine - Seaduserikkujatele karistuse määramine Demokraatliku riigikohtusüsteem on mitmeastmeline - kui langetatud kohtuotsus üht või mõlemat osapoolt ei rahulda siis võib ta otsuse edasi kaevata kõrge astme kohtusse - Vähendab kohtu eksimise võimalust III astme Riigikohus (Tartus, toomemäel) II astme Ringkonna kohtud (Tallinna Ringkonna, Tartu Ringkonna) I astme Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru), Halduskohtud (Tallinna, Tartu) Maakohus · Arutab kriminaalasju ja tsiviilasju · Kriminaalasi kohtumõistmine arvatava kurjategija üle · Tsiviilasi eraosaliste vaheline kohtuvaidlus · Advokaat kriminaal menetluses -> Kaitseb süüdistatavat; tsiviil/haldus menetluse -> Esindada klienti
seda. Kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtusüsteemi funktsioonid: · õiguskorra tagaminne ja kodanike õiguste kaitse · täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli -kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea
Nimi · Emmaste vald, Tartu linn, Hea Lootuse neem, · Ida-Euroopa, Kodu-Eesti - mineviku Eesti · tõusva päikese maa · Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn; Emajõe Ateena, Põhjamaa Venezia. Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. · Eesti riigilipp, Tartu murre, Versailles' rahu · E: rakvere raibe, peipsi siig; herefordi siga; eesti keel; läti rahvas Tüübinimi vs juriidiline isik · riigikohus · Riigikohus · Tartu linnavalitsus · Tartu Linnavalitsus · Eesti sotsiaal- · Eesti Sotsiaal-demokraatlik demokraatlik partei Partei · Magdaleena Haigla · Magdaleena haigla · Eesti Pank · Eesti pank · Tallinna Tehnikaülikool · Vabariigi Valitsus · ! Tallinna tehnikaülikool
Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär - Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Praegu on toomemäel muuseumid, kool, kirik, park jpm. Keyyo
tagajärgi. Teoga liituvad sellised mõisted nagu õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime kaasasündinud õigus. Teovõime osalione teovõime alatest 7-st eluaastast (nt. Perekondlik lahutus) Täielik teovõime alates 18-st eluaastast. Vaimsete hälvete korral ei saabugi täielikku teovõimet. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 31. Riigikohtu ülesanded ja osa EV õigusloomes: Riigikohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ning mõttega. Riigikohus ei lahenda aga põhiseaduslikkuse järelevalve korras neid õigusvaidlusi, mis kuuluvad vastavalt seadusele teiste kohtute pädevusse.
3. Islami õigussüsteem Sariaat põhinevad islamiusul, arhailine, hammas-hamba vastu õigus. Eesti kohtusüsteem - 3-astmeline kohtusüsteem. 1) Maakohtud tegeleda tsiviil ja kriminaal asjade esmase läbivaatamisega, õigusemõistmisega. Halduskohtud füüsiliste ja juriidiliste isikute vaidlused riigi või kohaliku omavalitsusega. 2) Ringkonnakohus lahendab neid apellatsioone, mis on maa- või halduskohtutest tulnud. 3) Riigikohus Priit Pikamäe 1. tegeleda kaebustega, mis kaevatakse edasi ringkonnakohtust 2. tegeleda põhiseaduslikkuse järelvalvega. Eesti president - Peamine funktsioon esindamine. Muud ülesanded: 1) Esindab Eesti riiki välissuhtluses otsuseid ja kokkuleppeid sõlmida ei saa 2)Väljakuulutada seadused konrtollib, kas seadused vastavad põhiseadusele 3) Riigikaitse kõrgeim juht sõja olukorras korraldab riigikaitset
Infootsing 1 1.AIS-iga tutvumine: 1.1 Viia läbi lihtotsing.Mitu kirjet leidub? Märksõna: salakuulamine -63 Auhaavamine- 320 KGB 95 Võlaasjad 514 Alimendid 4485 Vapsid 340 1.2 Viia läbi detailotsing kirjeldusüksuse päringu abil: Riigikohus 859 Kihelkonnakoolid - 773 Vallaametnike eksimused seaduse vastu 1 Töölisete kaebused 215 1.3 Detailotsingu abil teostada 2 arhiivmoodustaja otsingut leida eksiilis tegutseva eesti apostliku õigeusu kiriku kirjavahetus maailma kirikute liiduga.Mitu kirjet leidub? - Leida eksiilis tegutseva Eesti Apostliku Õigeusu kiriku kirjavahetus Maiilma kirikute Liiduga.Mitu kirjet leidub? 1) 1 - Leida Eesti jalgpalli Liidu kirjed kirjavahetusega Luksemburgi spordiorganisatsioonidega.Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku...
Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Ühiskond Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte sealhulgas Eesti Vabariigi näitel. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtteks on kolme klassiklise riigivõimu üksteisest eraldatuna hoidmine. Nendeks riigivõimudeks on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Eesti Riigikohus on võimude lahususe põhimõtte kohta öelnud, et võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast õõnestav?
valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus Demokraatia vorm, mida iseloomustavad Kodanikuosaluse raames kujunenud saadikute segased kontaktid valijatega, organisatsioon, millel on püsivaim juriidiline aktiivne kohalik elu ning avalikkuse vorm. Kodanikuühendus võib olla MTÜ,
*Prokuratuur on justiitsministeeriumi haldusalas, kuid üksikküsimuste lahendamisel on prokuratuur iseseisev. *Vanglad on justiitsministeeriumi alluvuses. 17.Kohtusüsteem-(Kolmeastmeline; mis valdkonna vaidlused kohtutes; kohtute seadus jne) Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.
mõlema nõude samaaegne esitamine võimalik, peab esmalt rõhutama, et võlgnikule kohustuse täitmise teate saatmine ei asenda teadet leppetrahvi sissenõudmise kohta - leppetrahvi nõudmise kohta tuleb võlgnikule saata vastav teade. Nimetatud kohustus tuleneb otseselt VÕS § 159 lõikest 2. Iseenesest võivad mõlemad nõuded siiski sisalduda samas dokumendis, kuid need tuleb siiski eraldi välja tuua. Leppetrahvi nõudest teatamise olulisust on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus ning märkinud, et teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt selge ja ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edaspidises käitumises arvestada. Samuti peab võlgnikule olema tagatud selgus oma tulevaste kohustuste osas. Äärmiselt oluline on rõhutada Riigikohtu poolt väljendatud seisukohta, et leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist. Seega piisab sellest, kui võlausaldaja saadab võlgnikule teate,
arengu põhimõtteid võimalikult erinevatest kategooriates, andes muuseas endast parima, et jääda töö juhendaja poolt sätestatud maksimaalse tähemärgi piirangu mahtu. Töö on seega jaotatud kolmeks alapeatükiks, mis käsitlevad vastavas pealkirjas nimetatud kohtusüsteemi arengu põhimõtet. Igas alapeatükis on töö autor spekuleerinud, milliseid võimalikke muudatusi kindel põhimõte ette näeb ning millised võiksid olla hüpoteetilised tagajärjed. 1 Riigikohus. 2007. Kohtunike täiskogu otsus: kohtusüsteemi arengu põhimõtted. Ptk. 1, p. 1-4. http://www.riigikohus.ee/?id=749 (18.05.2015) 3 2. Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne Kohtusüsteemi poolt elluviidava õigusemõistmise paremaks täitmiseks tuleb kohtunike üldkogu hinnangul vabastada õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud
Enamik seaduseelnõud valitsuse algatatud. Parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Olulised on : - häälte arv - valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni ühtsus, hääletamiseks ühtne positsioon. Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku tööst moodustavad läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Mõisted lobby, lobism, lobigrupid pärinevad
ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III astme kohus - riigikohus ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb eelnevalt läbida esimesed kaks kohtuastet. Kõige üldisemalt võttes on kohtunik õigusemõistja mitte karistaja. Kohtunik peab lähtuma faktidest, mitte oma põhimõtetest ning mõistma kohut seaduse järgi. Kuna kohtunik teeb oma tööd nii nagu see on ette nähtud, siis õigusmõistmisse pole kellegil õigus sekkuda. Kui ei soovita saada karistust siis tuleb elada heade
· Üks vanimaid traditsioone on tants ,,Flamenco" mida tantsitakse baarides, klubides, tänavatel jne https://www.youtube.com/watch?v=XNhfV_53W7A · Talvel korraldatakse jõululaat mis kestab 2-3 päeva ja inimesed on riietunud kostüümidesse Poliitika ja erakonnad · Hispaanias on parlamentaarne monarhia · Seaduseandlik võimuorgan on kahekojaline parlament mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast ning 226 liikmelisest ülemkojast · Kõrgeim kohtuorgan on riigikohus · Linnavolikogu koosneb viiekümne seitsmest liikmest kellest üks on linnapea · Madridis on palju erinevaid erakondi · Erakond Podemos · Erakond Ciudadanos · Sotsialistid · Liberaalid
Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. See tähendab, et määruse andmiseks, peab eksisteerima seaduses delegatsiooni- ehk volitusnorm. Kui määrusandluseks on täidesaatvat võimu volitatud, on peamine nõudmine täidesaatva võimu tegevusele see, et volitusest üle ei astutaks. Riigikohtu poolt seatud küllaltki rangeid nõudmisi pehmendavad mitmed asjaolud: 1. Volituse umbmäärasus ei too iseenesest kaasa selle põhiseadusevastasust. 2. Riigikohus on mõningatel juhtudel pehmendanud nõudeid volitusnormi ulatusele. 3. Ranged nõudmised ei kehti volitusnormidele omavalitsuste puhul. 4. Volitusnormi pole vaja riigisiseste õigusaktide vastuvõtmiseks. 5. Vib arutleda, kas täitevvõim võib õigusakte ilma volitusnormita vastu võtta mõne teise põhiseadusliku väärtuse kaitseks. 6. Riigikohus on pidanud võimalikuks kohaldada isikuid soodustavaid volitusnormita
Anglo-Ameerika õigussüsteemi iseloomustab: primaarne on kohtupretsedent. Kohus. Eesti kohtusüsteem Kohus on riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Kohus teostab kohtuvõimu. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maa-, haldus ja ringkonnakohtud on justiitsministeeriumi haldusalas, ministrile annab haldamisel nõu Riigikohtu esimehe juhitav kohtute haldamise nõukoda. Kuna igapäevase
27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik 29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel 33 advokaat süüaluse kaitsja 34 prokurör süüdistaja 35 kohtunik määrab karistuse
kehtestamine, arengukava kinnitamine, laenude võtmine, vallavanema või linnapea valimine (moodustab valitsuse), volikogu aseesimehe ja esimehe valimine. Valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, esindab valda või linna kohtus, valmistab ette volikogus arutatavaid kõsimusi ning täidab muid ettenähtuid ülesandeid, võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. Kohtud (kolmeastmeline) I maa-, linna- ja halduskohtud, II ringkonnakohtud, III riigikohus. Põhiseadus 1920, 1933, 1938, 1992. Vahi all isik saada teada oma õigused, teavet arusaadavas keelesja viisil, teada saada vabaduse võtmise põhjus, teatada lähetastele oma vabaduse võtmisest, ilma kohtu loata ei tohi keadgi kinni pidada üle 48 tunni. Kuriteos süüdistatav saada teavet arusaadavas keeles ja viisil, kaitsta en ise või valida kaitsja, küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, kutsuda tunnistajad ja neid küsitleda, kasutada tõlgi abi.
Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga · Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade Vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond) · Sotsialism (ühiskondlik)
Täiendõpe USA-s, Saksamaal, Soomes Valik monumentaalteoseid * "Laotuse Kaja" klaas- valgusskulptuur, Tallinna Teletorn, Eesti * "Tee vastu mäge" vitraazid, Tartu tervishoiutöötajate maja, Eesti * "Lind läbi silma" vitraazid, Printest OY, Tallinn, Eesti * "Kriipiv silmapiir" vitraazid, Tallinna Sadama juhtkonnahoone, Eesti * "Dragon R" vitraaz, Tallinna Restoran "Katamaraan",Eesti * "Suund I-IV" vitraazid, Hansapank (endine Tööstuspank),Eesti * "Lend" vitraazid, Eesti Riigikohus,Tartu, Eesti * "Murtud jõgi" vitraaz, Karhinen Oy, Helsinki, Soome * "Reactive River" klaas-valgusskulptuur, Euroopa Parlamendi peahoone, Brüssel, Belgia * "Valgus VII" klaas-valgusskulptuurid, Glaston Corporation, Tampere, Soome Valik valgusskulptuure * "Helijälg" * "Tiib" * "Madalam kui muru" * "Hawai" * "Tuul" * "Fiir" * "Fiir laotusse" * "Sidrunkollase puudutus" Looming Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Meeli_K%C3%B5iv http://joost
,,Eestis toiumib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik" Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eraldussüsteemis tegutseb iga võim suhteliselt iseseisvalt, ega mõjuta otseselt teisi võimuharusid oma funktsioonide täitmisel. Võimuharude kõrgemad organid moodustatakse enamasti autonoomsel alusel. Selline võimude lahususe korraldus on iseloomulik veel väljaarenemata demokraatlike traditsioonidega riikidele. Valdavussüsteemi korral lähtub võim ühest k...
Kodakondsus on antud riigi kodanikuks olemine Ministeeriumid, ministrid Haridus ja teadus Justiits Kaitse Keskkonna Kultuuri Majandus ja kommunikatsiooni Põllumajandus Rahandus Sise Välis Sotsiaal Peaminister Regionaalminister Kohtusüsteem Kohtuvõim on demokraatliks riigis alati mitmeastmeline eh otsuseid on võimalik edasi kaevata. 1. astme kohtud on maa, linna ja halduskohtud 2. astme kohtus on ringkonnakohus, mis asubvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis 3. astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus Riigikohtu kandidaturi esitab president ja kinnitab riigikogu Kohtuniku amet on eluaegne Kaasistuja võib olla 25 kuni 60 aastane EV kodanik Inimene on seni süütu kuni tema süüts on tõestatud Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
