Lõvi (nimi) Nõo Reaalgümnaasium 10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas ...
pannakse silmale eriline kontaktlääts ning peanahale kaks nõrkvooluelektroodi, misjärel suunatakse silma eredad valgusimpulsid, millele võrkkest vastab signaalidega, mis mõõdetakse arvuti abil. Terve võrkkest annab vastuseks tugevad signaalid, nõrgenenud signaal viitab haigusele.Kõikidel tõugudel peale siberi husky'de pärandub PRA autosoomse retsessiivse geeni kaudu. Husky'del seevastu on ilmneb PRA soost sõltuva retsessiivse tunnusena. Kuna haiguse avaldumiseks on vaja saada retsessiivne geen mõlemalt vanemalt, on PRA pärilik haigus, mida on raske tõust välja juurida. Paljude sugupõlvede väiltel võib PRA geen jääda varjatuks ning haigus ei ilmne, ent kui aretuspaari satuvad kaks koera, kel mõlemal on olemas retsessiivne PRA geen, selgub julm tõde. Paljude tõugude jaoks ainsaks viisiks välistada kindlalt PRA geeni kandvus on kontrollpaaritus teadvalt PRAd kandva paarilisega ning uurida järglasi. See on
Töö eesmärgiks on dominantse tunnuse ehk tedretähnide esinemine näol ja vaadelda selle tunnuse pärandumist erinevates põlvkondades. Selgitus Isikute fenotüübid on kindlaks määratud küsitluste ja vaatluste abil. Fenotüübid on kantud tabelisse, et saada tunnuse pärandumisest selge ülevaade. Küsitlusest selgus, et emapoolsel vanaisal esinevad näol tedretähnid, mis on dominantne tunnus. Vanaemal esineb ühtlane pigmentatsioon, mis on aga retsessiivne tunnus. Autori emal, tädil ja täditütardel esinevad ka näol dominantsed tunnused ehk tedretähnid, kuid isal ja onul on ühtlane pigmentatisoon, nagu skeemilt võib näha. AA aa aa A A aa a a Aa
paiknevad aga seemne värvust märava geeni erinevad alleelid (Aa). Geenipaari seisundit, mille puhul homoloohilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nim. heterosügootsuseks. Järelikult võime öelda, et F1 põlvkonna hübriidid olid kõik heterosügootsed. Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub, nim. dominantseks ja alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, retsessiivseks. Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootses olekus. Mendeli esimene seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt indentsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Lahknemisseaduse rakendusvõimalused INIMESEL ESINEVAID DOMINANTSEID JA
Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioon=muutus geneetiline muutus Hugo de Vries XX sai, mutant pärilikult muutunud isend Mutatsioonid geen (muutus DNAs), kromosoom (muutus kromosoomis), genoomühe raku kogu DNA (kromos arvu muutused) Geenmutatsioonid muutus DNAs nukleotiidipaari juurdetulek, kadumaminek, ümbervahetumine; ei avaldu muutus geenide väliselt, nukelotiid vahetub aminohape ei vahetu, aminohape vahetub valk ei vahetu, retsessiivne mutatsioon Kromosoommutatsioon kromosoomi pikkuse/kuju muutus; liigid: väljalangemine, kahekordistumine, järjestuse muutus, ümberpaiknemine Geenmuatsioonid kromosoomide arv suureneb (mõni kromosoom juurde Downi sün, kromosoomistik kordistunud meioosi viga 2n+n=3n triplod) Mutatsioonide liike spontaansed (iseeneslikudvead replikatsioonis, ristsiirdes, meioosis) või indutseeritud (mutageenide poolt esile kutsutud); generatiivsed (sugurakkudes) või somaatilised
vastu, mis erütrotsüütide pinnalt puuduvad. Genotüübid ja fenotüübid: Fenotüüp Genotüüp 0 i0i0 A IAi0 või IAIA B IBi0 või IBIB AB IAIB Tabelist on näha, et i0 on retsessiivne alleel, mis avaldub vaid juhul, kui ta esineb 2 alleelina. IA ja IB on dominantsed alleelid. Dominantne tunnus avaldub alati. Kui inimesel on aga nii IA kui ka IB, siis avalduvad mõlemad: need alleelid on kodominantsed.
DNA rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, desoksüribonukleiinhape. GEEN DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. ALLEEL geeni paralleelvorm. MUTATSIOON geenide või kromosoomide ehituses toimuv muutus. MUTAGEEN mutatsioon põhjustav tegur 2. Dominantne alleel alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel see määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. 3. Dominantsed tunnused põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4. Soo määramine. Temperatuur, kromosoomid 5. Esmased sootunnused sünnihetkeks on need juba olemas. Sugunäärmed, suguelundid.
lumbaalpiirkonnas HOBURAUDNEER Kaasneb neerude rotatsioonihäire, enamasti on alumised poolused suunatud mediaalsele ning omavahel ühenduses ERINEVAD SUHTEANOMAALIAD S-kujuline, L-kujuline, vormitu POLÜTSÜSTILISED NEERUD Autosomaalne dominantne (Kujuneb aeglaselt; dialüüsravi, transplantatsioon vajalik keskeas; sünnil sümptomiteta) Autosomaalne retsessiivne (Harv; kujunemine juba enne sündi; küllalt kiiresti tekib neerupuudulikkus; siirdamine (sobivate doonorite vähesus)) MULTITSÜSTILINE NEER Ühepoolne Erineva suurusega tsüstid, parenhüüm puudub Ureeter puudub või rudimentaarne TSÜSTILISED MUUTUSED NEERUDES Harv Käsnneer või üksik tsüst
Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt. Geenid võivad olla kas avalduvad ehk dominantsed (A) või allasurutud ehk retsessiivsed (a). Kui tunnus esineb puhtal kujul, see tähendab et paarilised geenid on mõlemad kas dominantsed või retsessiivsed, siis on tegemist homosügoodiga. Kui paarilistes geenides on nii retsessiivne kui ka dominantne alleel, siis on tegemist heterosügoodiga.
rakkudes kahe kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt. Geenid võivad olla kas avalduvad ehk dominantsed (A) või allasurutud ehk retsessiivsed (a). Kui tunnus esineb puhtal kujul, see tähendab et paarilised geenid on mõlemad kas dominantsed või retsessiivsed, siis on tegemist homosügoodiga. Kui paarilistes geenides on nii retsessiivne kui ka dominantne alleel, siis on tegemist heterosügoodiga.
fibroosi geen sisalduse põhjal. lokaliseerub 7. Enne sündi kromosoomis - kasutatakse piirkond q31.2. Kuna prenataalset tsüstiline fibroos on diagnoosi. Enamik retsessiivne pärilik prenataalsetest haigus, siis avaldub ta diagnoosidest alles siis, kui järglane tehakse paaridel, saab mõlemalt kellel üks laps vanemalt tsüstilise juba põeb tsüstilist fibroosi geeni. fibroosi.
Nii võib juhtuda, et paarilistesse kromosoomidesse on sugulisel paljunemisel sattunud ühelt vanemalt üks geenivorm ja teiselt vanemalt teistsugune. Sel juhul avaldub enamasti vaid ühe geenivormi poolt määratud tunnus ja teise paarilise poolt määratav tunnus ei ilmne. Avalduvat geeni nimetatakse dominantseks ja tema mitteavalduvat paarilist retsessiivseks. Joonistel on kujutatud paarilisi kromosoome, kus T tähistab dominantset ja t retsessiivset geeni. Retsessiivne geen saab avalduda vaid juhul, kui ta esineb samaaegselt mõlemas kromosoomis (parempoolsel joonisel). Avaldub geeni T poolt Avaldub geeni T poolt Avaldub geeni t poolt määratav tunnus määratav tunnus määratav tunnus Geenides paiknevat infot muutvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Nendeks on näiteks paljud keemilised ained ning röntgen- ja ultraviolettkiirgus. Kui mutatsioonid toimuvad
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega · Tekib peptiidside 2 aminohappe vahele ja ribosoom nihkub edasi (1 koodoni võrra) · Uus tRNA uue aminohappega, uus side · Stopp koodoni juurde jõudes süntees peatub ja valk vabaneb 2. Pilet . 1. Elu organiseerituse tasemed. 1) Molekulaarne tase uurib mole...
ühepalju kromosoome Sugurakkudes on aga igat kromosoomi ainult 1 Kui meil on keharakkudes 46 kromosoomi siis sugurakkudes 23 Mis on geen? Dna molekulid liigenduvad geenideks Geen on Dna lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Geenid päranduvad dna koostises vanematelt järglastele geene on meie keharakkudes kahes korduses, üks emalt teine isalt Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli DOMINANTNE RETSESSIIVNE ALLEEL ALLEEL RETSESSIIVN DOMINANTNE E · Alleel,mis avaldub vaid juhul, kui järglasel on ühe · Alleel,mis valitseb teise geeni mõlemad alleelid
1865 – Mendel summeerib pärilikkuse üldprintsiibid. 1900 Mendeli seadused taasavastati 3 sõltumatu teadlase poolt. Modohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip. Monohübriidne ristamine: vaadatakse ühte tunnustepaari (kääbuskasvulised/kõrgekasvulised) Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega – hübriidid olid kõrgekasvulised. Mendeli katsetest järeldus, et geenid esinevad paaridena. Retsessiivne alleel avaldub vaid homosügootsena. Mendeli I seadus: DOMINANTSUSE PRINTSIIP: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid. Heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul. Mendeli II seadus: SEGREGEERUMISE PRINTSIIP: Kaks erinevat alleeli lahknevad heterosügootide gameetide moodustumisel. Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates
*daltonism- on punarohepimedus, mis on põhjustatud Retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 1.a)Vale! Mendeli 1. Ja 2. Seadus võimaldab monohübriidsel ristamisel teada saada lahknemistunnuste seaduspärasusi. B)õige. C)Vale! Sugukromosoomid paiknevad kõigis keharakkudes. D)Õige! E)vale, Inimese ABO-süsteemi vererühmad on määratud põhialleelselt. 2. Heterosügootsus- geenipaari seisund mille puhul homoloogilistes kromosoomides esinevad erinevad alleelid. Retsessiivne alleel-alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult dominantse alleeli puudumisel. Alleel- geeni üks esinemisvorm. Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 3. Morgan tegi katseid äädikakärbestega, kuna neil on palju selgelt väljenduvaid tunnuseid. Ta tegi katseid kahesuguste äädikakärbestega. Ühed olid halli keha ning pikkade tiibadega ning teised musta keha ja lühikeste tiibadega
Bioloogia Kontrolltöö Mõisted: DNA Rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Geen On DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Alleel On geeni erinevad vormid. Dominantne alleel Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub nimetatakse Dominantseks alleeliks. Retsessiivne alleel Allasurutud alleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks. Esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid - mis on sünnihetkeks välja arenenud. Teisesed sugutunnused On sugutunnused mis arenevad välja suguküpsuse saabudes. Pärilikus On organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kokkuvõtte Vanemate ja järglaste sarnasuse kindlustab pärilikkus. Pärilikkuse kandjaks organismis on rakutuumas paiknev DNA. Geen on DNA lõik. Ühes kromosoomis on palju...
perekondades ja populatsioonides.Homosügootsuseks nimetatakse diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisundit, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks AA, aa. Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse homosügoodiks. Eristatakse homosügootset dominantset genotüüpi ja homosügootset retsessiivset genotüüpi. Esimene esineb kui üks lookus haarab endasse 2 alleeli, mis näitavad dominantset tunnust (AA), homosügootne retsessiivne genotüüp esineb aga kui üks lookus haarab endasse 2 alleeli, mis näitavad retsessiivset tunnust.Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu.Retsessiivsus on geneetikas ühe tunnuse (alleeli) varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul.Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehha...
geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. Geenifond organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused. Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik.
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine...
kloroplastid 8. Komplementaarsusprintsiip: mõiste ja millised nukleotiidid on komplementaarsed. Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Nukleiinhapped, A-adeniin, T-tümiin, G- guaniin, C- tsütosiin. 9. Mis on geenide avaldumine e geeniekspressioon? Kui suur osa geenidest rakus avaldub? Organismi geneetilise info avaldumise protsess. Avaldub geenidest pärilik materjal. 10. Mõisted suguliiteline, intermediaarne, dominantne, retsessiivne, kodominantne Suguliiteline- pärilike tunnuste liitmine või ahendumine sootunnustega Intermediaarne- tunnuse vahepealne avaldumine Dominantne- üks tunnus domineerib teise tunnuse üle Retsessiivne- üks tunnus jääb teise tunnuse varju Kodominantne- tunnuste võrdväärne avaldumine 11. Osata nimetada unifaktoriaalseid ja multifaktoriaalseid tunnuseid Unifaktoriaalsed- põselohud, albinism, AB0 veregrupid, tsüstiline fibroos
· Heterosügoot-geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Isend, kelle järglaskonnas esineb lahknemine teatud tunnuste osas · Homosügoot- isend, kelle järglaskonnas ei esine teatud tunnuste osas lahknemist ja kes säilitab oma tunnused puhtal kujul. · Alleel- paariline geen. Kõiki geene on kaks eksemplari üks (alleel) on pärit emalt, teine (alleel) isalt. · Retsessiivne alleel- aleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava aleeli homosügootses olekus. · Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meiosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Viib sugurakkude (spermide ja munarakkude) tekkele. Gameetne meioos esineb loomadel.
hübridisatsioonil (melting temperature) Tm0 ? Kuidas seda saab lihtsalt arvutada 20- meerse oligonukleotiidi paardumise puhul kui seal on 10 AT paari ja 10 GC paari? Sulamistemperatuur on temperatuur mille korral 50% nukleiinhappest on denatureerunud vormis. Moodustab dünaamilise struktuuri – kord on ühest piirkonnast ahelad eraldunud, kord teisest piirkonnast. Tm = [4(G+C) + 2(A+T)] = 4*10 + 2*10 =60*C 35. Autosomaalne retsessiivne haigus esineb Eestis sagedusega 1/10 000. Kui suur on selle mutatsiooni kandjate arvestuslik sagedus populatsioonis? q2 = 1/10000 = 0,0001 q = 0,01 p = 1- q = 0,99 2pq = 0,02 heterosügootide sagedus (kandjad) 36. Trans-efekt tähendab geeni ekspressioonil seda et … Trans-mõjuvad valgud kodeeritakse kaugelasuvatelt geenidelt, seega peavad migreeruma transkriptsiooni toimumiskohta. Samas regulatoorses järjestuses, kuhu seonduvad, on cis-mõjuvad valgud. 37
Alleele on kaks dominantsed ja retsessiivsed. Dominantsed alleelid on avalduvad, tähistatakse suure A- või B-ga, tunnused nt. tumedad juuksed, pruunid silmad, tedretähnid jne. Retsessiivsed alleelid on aga mitteavalduvad, tähistatakse väikese a- või b-ga ning tunnusteks on nt. heledad juuksed ja sinised silmad. Kui geenis on olemas dominantne alleel siis see kindlasti avaldub. Kuid kui geenis dominantne alleel puudub ning on kaks retsessiivset siis avaldub retsessiivne alleel. (Seletad järgmisel leheküljel mõistekaarti) Seepärast ongi lapsed nii ema kui ka isa nägu. Kuid kehakuju, näojooned, juuste ja silmade värv ning muu võib pärineda ka vanaemalt või vanaisalt. Nii võib olla, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Mõnikord on ka nii, et lapse valimus sarnaneb hoopis onule või tädile, kes on ju ka vanaemalt ja vanaisalt saanud oma välimuse nagu ema ja isagi. Ainult emal ja isal
1.Kirjuta lünka puuduvad sõnad inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, aga sugurakkudes 23 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendest ei muutu. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu Järglastele. Ühemuna kaksikute erinevus on tingitud ainult keskkonna tingimustest. 2. a) Miks muundatakse taimi geneetiliselt 1) vastupidavust kahjurite vastu 2)kuivuse või külma talumiseks b)Nimeta 2 enim tuntud ja maailmas kasvavat GMO taime soja ja mais c) kuldkala, helendav kala 3. A Joonista skeem. Täienda tahvlil olevat skeemi. Lisa puuduvad kromosoomide arvud ja sugukromosoomid.Kirjuta juurde ka sugurakkude simetused ja sündiva lapse sugu. B. Kas inimese soo kindlakstegemiseks on vaja uurida tingimata tema sugurakkude kromosoome või saab teha ka teisi keharakke uurides. Ei? Põhjenda. 4. Tiit ja Tiiu on kaksikud. Mõlemad on siniste silmadega, hele...
10) Kromosoomide ehitus 11) Autosoom 12) Gonosoom 13) Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos 14) Rakutsükkel II Klassikaline geneetika 1) Mendeli I, II ja III seadus 2) Kodominantsus ja intermediaarsus III Definitsioonid 1) Mis on geen? 2) Mis on a. geenmutatsioon b. kromosoommutatsioon c. genoommutatsioon III Mõisted 1) Lookus 2) Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) 3) Genotüüp 4) Fenotüüp 5) Genoom 6) Homosügootsus 7) Heterosügootsus 8) Penetrantsus 9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia 15) Trisoomia III Muutlikkus ja mutatsioonid 1) Mida tähendab organismide muutlikkus? 2) Kuidas jaotatakse organismide muutlikkust? 3) Mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus 4) Pärilik e
) fenotüübid - A, B, AB, 0 veregrupp 10. Kui on dihübriidne ristamine, siis vanem on neljatähelise genotüübi kombinatsiooniga. Gameedid kanna tabelisse, on lihtsam järglaste genotüüpe kirjutada. 11. Inimeste ülesannete puhul vanemad I ( põlvkond), lapsed II, lapselapsed III 12. Taimed ja kõik muud loomad; vanemad P, järglased F1 , nende järglased F2 VASTA KÜSIMUSED VÕI LAHENDA JÄRGMISED ÜLESANDED. 1. Higinäärmete puudumine on inimestel harvaesinev retsessiivne puue. Tervetel vanematel on kolm last.Ühel pojal puuduvad higinäärmed, teine poeg on terve ja tütar higinäärmetega. Missugune on selle anomaalia esinemise risk nende lastel, kui higinäärmeteta ( haige) poeg on abielus terve naisega (Homosügoot!) Koosta pärandumisskeemid nii vanemate abielu kui haige poja abielu kohta. Millise tõenäosusega sünnib poja peresse haigeid s.t higinäärmeteta laps. ( Vihje;tegemist on suguliitelisehaigusega) Vanemate abielu:
kas mõlemad on laineliste juustega? S - sirged L lokkis SL - lainelised P SL X SL Genotüüp F1 SS SL SL LL Fenotüüp sirge laineline laineline lokkis Haigused - Fenüülketonuuria pärilik ainevahetushaigus = organismi koguneb aminohape fenüülalaniin (ensüümi tootmist kodeeriv geen puudub, mis lagundaks seda ainet) *Tulemuseks vaimse arengu pidurdatus *Haigus avaldub, kui mõlemalt vaemalt päritakse retsessiivne mutantne geen *Ravi eridieet (valguvaba toit), ensüümi manustamine kunstlikult. Ilma ravita tekib väga raske alaareng. Näidisülesanne: Kui tervetel vanematel on sündinud üks fenüülketonuuriahaige laps, siis milline on tõenäosus, et ka järgmine laps saab seda haigust määravad geenid? 25% tõenäosusega sünnib haige laps. A terve (dominantne) a haige (retsessiivne) Aa haiguse kandja P Aa X Aa Genotüüp F1 AA Aa Aa aa
tüüpi sugurakke (B ja b), mis viljastumisel kombineeruvad juhuslikult. Kuna kaht tüüpi spermid ja kaht tüüpi munarakud annavad 4 võimalikku kombinatsiooni, toimubki fenotüübiline lahknemine 32 Tabel. Põllumajandusloomade tunnuste fenotüübilised lahknemissuhted monohübriidse ristamise korral Tunnus Dominantne tunnus Intermediaarne Retsessiivne tunnus Fenotüübiline tunnus lahknemissuhe F2-s VEISED Karvkatte värvus Must - punane 3:1 Pigmendi jaotumine ** Ühtlane - kirju 3:1 Sarvilisus ** Nudi - sarvedega 3:1
Keegi ei tea täpselt miks tiigritel on triibud, aga arvatakse, et need aitavad varjuda saagi püüdmisel. Kasukas on enamikel tiigritel oranz ja mustade triipudega. Tiigri saba on 11,5 m pikk, umbes pool keha pikkusest.Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal.Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel. Ehituslikud iseärasused Kõik teadaolevad valged tiigrid kuuluvad bengali tiigri alamliiki. Valge tiiger võib sündida vanematel, kellel mõlemal on retsessiivne valge värvi geen. Valge tiiger on väga haruldane ja teda on teadaolevalt ainult loomaaedades. Valge tiiger ei ole albiino (sellisel juhul peaksid neil olema punased silmad) ega ka eraldi olev alamliik, neil on shokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone. Esimese valge tiigrikutsika olevat kinni püüdnud keegi Rewa maharadza. 1951. aastal leidis ta dzunglist hüljatud valge tiigrikutsika, kes sai nimeks Mohan.
X-kromosoomis paikneb geen, mis retsessiivses olekus põhjustab hemofiiliat. Millised olid selle tunnuse suhtes vanemad, kui nende üks tütar oli hemofiiliahaige, teine tütar terve? Millised võiksid olla pojad? 12. X kromosoomis paikneb geen, mis retsessiivses olekus põhjustab kanapimedust. Millised on selle tunnuse suhtes vanemad, kui tütred on kõik normaalse nägemisega ja pojad kõik kanapimedad? GENEALOOGILINE MEETOD (Kas haigust põhjustav geen on dominantne või retsessiivne? Põhjenda oma arvamust. Kas haigust põhjustav geen paikneb autosoomsetes kromosoomides või sugukromosoomides? 1. 2.
pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta". Ta kirjutas selle siis, kui avastas, et on ise värvipime. Ta hakkas nimelt uurima, millest tuleb see, et teised suudavad küpseid ja tooreid õunu välimuse järgi eristada, aga tema ei suuda kuidagi. Tänapäeval tähendab see kindlat tüüpi värvipimedust nimetusega deuteranoopia. Tekkepõhjused ja mehhanismid Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X kromosoomi vahendusel, st. see on retsessiivne suguliiteline puue. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks Xkromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X ja üks Ykromosoom). Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Sümptomid Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine:
Kristiine Algpeus 12c Bioloogia viktoriiniküsimused Lk.107 1. Mis on albinism? Albinism on retsessiivne pigmentatsioonipuue, mida põhjustavad mutatsioonid mitmes geenis. 2. Kuidas kutsutakse melaniinipuudega inimesi? Albiinodeks. 3. Mis on mongoliidele rassile iseloomulik? Mongoliidsele rassile on iseloomulik väike keskmine kasv, kollakas või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. 4. Millistest inimestest on kõige väiksem aju maht? Kõige väiksem aju
1) Mitu kromosoomi on inimesel? Mis on geen, DNA, pärilikkus, kromosoomid? Igas keharakus on 46 ja sugurakus 23 kromosoomi. DNA on desoksüribonukleiinhape. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoom on üks valkudega seotud DNA molekul. 2) Mis on geeni alleelid? Nimeta inimese dominantseid ja retsessiivseid tunnuseid. Geeni alleelid on ühe ja sama geeni kaks vormi(dominantne ja retsessiivne). Dominantsed tunnused on tömp pöial, pruun juuksevärv, tedretähnilisus, kanapimedus, pruunid silmad, mittepunane juuksevärvus, põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused on külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine, hallid või sinised silmad jne. 3) Mis on esmased ja teisesed sugutunnused meestel ja naistel? Esmased on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed...
üle 200 korduse. Geneetiline eelsoodumus (tunnus areneb välja mingil arenguetapil). o Genoomne mälu (vermimine, tembeldamine, imprinting) Põhjus metülatsioon Pärandumistüüp sõltub sellest, kummalt vanemalt on päritud Ühe geeni haigused o PKU = fenüülketonuuria Mutatsioon PAH (phenylalanine hydroxylase) Retsessiivne kromosoomis 12 (üle 500 erineva mutatsiooni) Sagedus 1: 10 000 (Iirimaa = 1: 5 000, Soome 1: 100 000) Dieet o Fragiilse X-i sündroom CGG koopiamutatsioon X-kromosoomis Premutatsioon FMR1 - Premutatsioon mutatsiooniks Sagedus: meestel (1: 5 000) 2x sagedamini kui naistel (1: 10 000), sest neil üks inaktiivne x kromosoom o MECP2 = Rett´i sündroom
Bioloogia kontrolltöö Pärilikkuse Alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi k...
Herpes e ohatis villid huultel viirus säilib närvirakkudes kontaktnkkus Soolepõletik kõht lahti iiveldus, palavik kontaktnakkus Kuidas võib toimuda nakatumine viirushaigustesse(5) iga viivi kohta 1 haigus Kuidas saab vältida viirushaigusi(3) Miks ei sobi antibiootikumid viirushaiguste raviks kuna need mõjuvad ainult rakulistele organismidele Viiruste kasutamine geeni teraapiaskasutatakse viirusvektoritena vajalike geenide viimiseks rakku Blond mees dominantne AA v Aa Punapäine naine retsessiivne aa Blondid lapsed Aa AA x aa AA a a Aa Aa Aa Aa 100 %blond Aa x aa Aaaa Aa Aa aa aa 50 % blond 50% punane Naine lühinägelik aa Mees normaalse nägemisega Aa AA Poeg lühinägelik Mees XY haige M XhY Terve mees XHY Naine XX naine N XhXh Terve naine Mõisted Geen Alleel Dominantne alleel Retsessiivne alleel Suguliitelised haigused Suguliitelised geenid Analüüsiv ristamine Intermediaarsus Mendeli esimene ja teine seadus
Fotoefektiks nim. elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks, ltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist nsiivsusest ja viimiseks, kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad genoomid geenide kogum fenotüüp ühe isendi kõik tunnused molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA sünte...
mõlemal vanemal fenotüübis ple (0 veregrupp jne) 23. Mutatsiooniline muutlikkus erinevad mutageenid ja mutatsioonide erinevad tasandid (geen, kromosoom ja genoom). Bioloogilised viirused, bakterid, hallitusseente toksiinid Keemilised ravimid, olmekeemia, orgaanilised üheendid, tugevad alused/happed Füüsikalised kiirgusd Geenmutatsioonid kahjustatud üks geen (nukleotiidid asendunud teistega) ei avaldu kui: sünonüümsus, aminohappe muutus eimuuda valgu ül, tagajärg retsessiivne alleel Kromosoom.. kromosoomide struktuuride muutused: miksroskoobis võimalik leida vigaseid kromosoome Genoom... norm kromosoomide arv rakus sassis, meioosis/mitoosis, enamasti looted ei arene lõpuni, iseenselik abort 24. Miks on kromosoommutatsioonid väga palju suurema mõjuga kui geenmutatsioonid? 25. Millest tuleb organismide mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus? 26. Milles seisneb reaktsiooninorm?
F2 põlvkonnas on oodata tõenäosusega 50% valge-pruunikirjusid ja 50% valgeid merisigu. 5. Paremakäeline sinisilmne mees abiellus vasakukäelise pruunisilmse naisega. Perekonnas on paremakäeline pruunisilmne tütar. Tütar on abielus mehega kes on vasakukäeline ja siniste silmadega. Milliste fenotüüpidega lapsi ja millises suhtes võib selles peres sündida? Tähistan A- pruunisilmsus (sest see on dominantne tunnus) ning a- sinisilmsus (sest see on retsessiivne tunnus). B- parem, b-vasak Tütar Tütre mees AaBb aabb genotüübid A a B b a a b b gameedid AB Ab aB ab ab ab ab ab ab AB AaBb Ab Aabb aB aaBb ab aabb Vastus: Selles peres sünnivad lapsed tõenäosusega 25% pruunisilmseid ja paremakäelised, 25% pruunisilmseid ja vasakukäelised, 25% sinisilmsed ja paremakäelised ja 25% sinisilmsed ja vasakukäelised. 6
tekivad ebatäielikud valguproduktid, mis enamasti on mittefunktsionaalsed) 3) ei muudeta aminohapet sünonüümne mutatsioon (vaikiv mutatsioon), ei mõjuta organismi. Mutatsioon ei avaldu fenotüübis, kui: 1) ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe asendumist teisega; 2) mutatsiooniga kaasneb küll ühe aminohappe asendumine teisega, kuid see ei muuda sünteesitava valgu ülesannet; 3) moodustunud mutantne alleel on retsessiivne ja tema kõrval olev homoloogiline alleel on dominantne. Mutatsioon avaldub: tunnus tugevneb hüpermorfne mutatsioon tunnus nõrgeneb hüpomorfne mutatsioon tunnus kaob amorfne mutatsioon tekib uus tunnus neomorfne mutatsioon toimib vastupidises suunas antimorfne mutatsioon 39. Spontaanse ja indutseeritud mutatsiooni mõiste. Spontaansed (iseeneslikud) mutatsioonid tekivad juhul, kui DNA polümeraas teeb vigu DNA
MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadel...
genotüübid. Milliste vererühmadega lapsi võib tütre perekonnas veel sündida? Naine- Mees- . Tütar Skeem genotüüpidega: Naine IAi Mees ii Tütar ii tema abikaasa IAIB Nende laps IAi Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka 3) Joonisel on kujutatud sugupuu, kus esineb daltonism. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d-daltonismi määrav retsessiivne alleel. 1- XdY 2-XDXd 3- XDY 4- XhY 5- XhXh 6- XHY 7- XHY
palavik jne. Sirprakulist aneemiat ei saa välja ravida, võimalik on vaid sümptomaatiline ravi, näiteks antibiootikumid, vereülekanded, hemodialüüs ehk vere puhastamine, lisahapniku manustamine aneemia sümptomite vähendamiseks. Samuti kasutatakse eelkõige nooremate inimeste puhul luuüdisiirdamist. Pilte Sirprakulisest aneemiast Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos ehk mukovistsidoos on osadel inimestel esinev autosomaalne retsessiivne haigus, mis kahjustab peamiselt hingamis- ja/või seedesüsteemi epiteelkoe rakkude, seotud geenide, retseptorite, rakutuuma transkriptsioonifaktorite metabolismi ning selle kaudu organismi toimimist. Seda haigust ei saa kirjeldada, sest see haigus põhjustab teisi haigusi. Inimesed, kel on diagnoositud tsüstiline fibroos, sellest haigusest ei tervistu, aga sellest põhjustatud haigusi saab ravida. Ravi on haigussümptomite põhine, iga haigusjuhtu ravitakse eraldi
Lüsogeenne- viirus lülitub peremehe kromosoomi koostisesse, võib seal pikalt viibida. Kui peremeesrakk jaguneb, kanduvad viiruse rakud tütarrakkudesse. Viirusi kasutatakse geenitehnoloogias. b) Mendeli seadused, geneetika ülesanded: Kontrolli, et oskaksid lahendada ülesandeid veregruppidega, ühe ja kahe tunnusega ning suguliiteliste haigustega ülesandeid. Tee selgeks mõisted homo- ja heterosügoot, dominantne, retsessiivne, alleel, genotüüp, fenotüüp, intermediaarsus, polüalleelsus. A vererühm- IAIA või IAi, B- IBIB või IBi, 0- ii, AB- IAIB Homosügoot- sama alleel AA aa Heterosügoot- Aa Dominante- tunnus avaldub heterosügootses olekus Retsessiivne- avaldub ainult homosügootses olekus Alleel- ühe geeni erivorm Inermediaarusus- kumbki alleel ei domineeri
6. Sünnitusmajas aeti juhuslikult segi kolm ühel ööl sündinud last, kelle veregrupid olid O, AB, ja B. Vanemate paarid olid selliste veregruppidega: 1. O ja AB 2. A ja B 3. B ja B Leidke iga lapse vanemad! 7.Kahe äädikakärbseliini-normaaltiivalise ja könttiivalise ristamisel saadi F2 põlvkonnas 131 noormaaltiivalist ja 37 könttiivalist isendit. Missugused olid F1 põlvkonna kärbsed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 8. Pärilikku kurtust põhjustab retsessiivne alleel. Kurt mees on abielus naisega, kellel on normaalne kuulmine. Nende pojal on samuti pärlik kurtus. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena normaalse kuulmisega tütar? 9. Daltoonikust mees on abielus naisega , kellel punarohepimedust ei esine. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik, ning normaalse nägemisega tütar. Milline on tõenäosus, et tütrel sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine? 10
Külgnevate geenide sündroomi e. mikrodeletsioonisündroomi näiteks toon Miller- Diekeri sündroomi (MDS). MDS on harvaesinev haigus. Patsientidel on iseloomulik nägu; lühike nina, kõrge laup, esiletungiv ülahuul, väike alalõug ja teised näo ning pea defektid. Postnataalne areng on peetunud ja eluiga lühike. Oluliseks puudeks on vaimne alaareng, mille otseseks põhjuseks on ilma käärudeta ajukoor (lissenotsefaalia). Kaua aega arvati, et MDS on autosomaalne retsessiivne haigus, kuna ta kordus suguvõsas.Kui aga mitmetel MDS-i sündroomiga inimestel leiti väike deletsioon 17. kromosoomi lühikese õla p13 piirkonnas, siis liigitati haigus mikrodeletsioonisündroomiks. Vastavaid DNA markereid kasutades hakati analüüsima ka MDS-i mittekromosomaalseid juhtumeid. Paljudel juhtudel leiti samas piirkonnas (17p13) DNA deletsioon. Siit edasi määratleti MDS-i kriitiline piirkond 17p13 regiooni sees, milleks osutus umbes 100 kb suurusega ala. 17p13 regioonis
Homosügootne organism- organsim, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. /Heterosügootne organism-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega./Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus/ Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega)./ Analüüsiv ristamine on ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust./ Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus
kromosoomide kordsuse tulemusena võivad tekkida Põhjuseks ved mitoosis või muutused. Põhjuseks uued alleelid, mis reeglina meioosis. Kromosoomi lõik võib kromosoomide lahknemise on retsessiivsed. Suhteliselt välja langeda, kkahekordistua, häireed meioosis: Downi, väikese ulatusega ja ei ümber paikneda. Muutused on Edwardi sündroom. pruugi avalduda tunnusena. laiema ulatusega ja avalduvad Võib tekkid retsessiivne fenotüübis sündroomidena ja alleel, mis avaldub järglste arenguhäireta. NT: kssikisa fenotüübis. Hagused: sündroom, Martin Belis tõbi. sirprakuline aneemia Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Paika panevad geenid, nt:juukse värvus, karva jämedus. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Geenide ja keskkonna mõju nt: kehakaal. NIMETA. Mittepärilikud haigused, mis võivad viia looteväärarenguni on punetised, toksoplasmoos.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
