AB0-süsteem (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Vererühmade süsteemid

VERERÜHMADE SÜSTEEMID (AB0 ja Rh.) AB0 süsteem Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks ­ A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga

Bioloogia

34

docx

Nimetu

Ahja 2015 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEREGRUPID....................................................................................................................4 1.1. AB0-süsteem...............................................................................................................4 1.2. Kell-süsteem................................................................................................................5 1.3. Rh-süsteem..................................................................................................................6 1.4. Kuidas määratakse veregruppi.............................................................................

Kategoriseerimata

4

doc

Vererühmad

AB0 ja Rh-süsteemid Inimese veri, mis on pealiskaudsel vaatlemisel ühesugune, jagatakse umbes 30 eri rühma. Vererühmad on päritavad. Nõnda jagunevad inimesed pärilike vereomaduste poolest erinevatesse vererühmadesse. Iga vererühmasüsteem on määratud erinevate geenide poolt kromosoomis. Õnneks ei põhjusta enamik erinevusi vererühmades tugevaid antigeenseid reaktsioone ehk vere sobimatust. Selles osas tuleb silmas pidada vaid AB0 ja reesussüsteemi, millel on väga aktiivsed antigeenid, tõrjumaks teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel kleepuvad võõra vere rakud kokku ja peened veresooned ummistuvad. Sellepärast on paljudes riikides tavaks määrata kõigil elanikel AB0-rühm ja reesusrühm ning need andmed passi kanda. AB0-süsteem Paljudest erinevatest süsteemidest on enim kasutusel AB0 süsteem. AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi uurides selgus, et inimese immuunsüst

Bioloogia

6

docx

Geneetika alused ja ajalugu, soogeneetika, pärilikkus ja muutlikus

Geneetika alused ja ajalugu · Gregor Mendel(1822-1884)- molekulaargeneetika rajaja. Ristas herneid. Sõnastas pärandumise seadused tundmata geene ja kromosoome. · Alleel- geeni eri vorm(A,a, või B,b jne). Geen määrab ära ühe tunnuse(silmade värv). Alleelid on erinevad variandid, mis geenil olla võivad nt rohelised/sinised silmad. Alleele märgitakse tähestiku tähtedega. Saame jagada kaheks(dominantne ja retsessiivne) · Dominantne alleel(A,B)- surub maha retsessiivse alleeli(a,b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Avaldub alati. · Retsessiivne alleel- avaldub ainult homosügootses olekus · Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine- ristatakse ainul

Geneetika

17

docx

Geneetika kordamisküsimused

Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga

Geneetika

24

docx

Bioloogia põhjalik konspekt

Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ­ ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia ­ rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ­ ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses

Bioloogia

21

doc

Eksami konspekt

4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmade geneetika :............................

Mikrobioloogia

16

pdf

DNA ja RNA

Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri

Bioloogia

Kommentaarid (1)