Bioloogia mõisted (0)

* intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. *polüalleelsus- geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli *dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenopaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. *mendeli 3 seadus-homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. * sugukromosoom- isendi soo määrav kromosoom , mille arv on erinevatel sugupooltel erinev * suguliiteline geen- inimese x kromosoomis paiknev geen *suguliiteline puue - inimese puue, mida määrav geen paikneb x-kromosoomis. * Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. * daltonism - on punarohepimedus, mis on põhjustatud Retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 1.a)Vale! Mendeli 1. Ja 2. Seadus võimaldab monohübriidsel ristamisel teada saada lahknemistunnuste seaduspärasusi. B)õige. C)Vale! Sugukromosoomid paiknevad kõigis keharakkudes. D)Õige! E)vale, Inimese ABO-süsteemi vererühmad on määratud põhialleelselt. 2. Heterosügootsus- geenipaari seisund mille puhul homoloogilistes kromosoomides esinevad erinevad alleelid. Retsessiivne alleel -alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub ainult dominantse alleeli puudumisel. Alleel- geeni üks esinemisvorm. Hemofiilia- vere hüübimatus, mis on põhjustatud retsessiivsest alleelist x kromosoomis. 3. Morgan tegi katseid äädikakärbestega, kuna neil on palju selgelt väljenduvaid tunnuseid. Ta tegi katseid kahesuguste äädikakärbestega. Ühed olid halli keha ning pikkade tiibadega ning teised musta keha ja lühikeste tiibadega. Ta ristas neid ning esimese põlvkonna sai kõik hallikehalised pikkade tiibadega. Esimese põlvkonna hübriidide omavahelise ristamisel sai ta peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid: halle pikatiivalisi ning musti lühikeste tiibadega, vähesel määral esines ka kombineerimist: halle lühitiivalisi ning musti pikatiivalisi. Ta jõudis järeldusele et keha värvust ja tiivapikkust määravad geenid paiknevad ühes kromosoomis ning päranduvad seetõttu aheldunult. MORGANI SEADUS: ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 4.inimesegeneetikas kasutatakse geneoloogilist meetodit. Koostatakse sugupuu , millel märgitakse ära uuritava tunnuse esinemine-puudumine igal suguvõsa liikmel.