Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühe tunnuse pärandumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord
Sissejuhatus
Töö meetodiks oli genealoogiline meetod. Töö eesmärgiks on dominantse tunnuse ehk tedretähnide esinemine näol ja vaadelda selle tunnuse pärandumist erinevates põlvkondades.
Selgitus
Isikute fenotüübid on kindlaks määratud küsitluste ja vaatluste abil. Fenotüübid on kantud tabelisse, et saada tunnuse pärandumisest selge ülevaade. Küsitlusest selgus, et emapoolsel vanaisal esinevad näol tedretähnid, mis on dominantne tunnus. Vanaemal esineb ühtlane pigmentatsioon, mis on aga retsessiivne tunnus. Autori emal, tädil ja täditütardel esinevad ka näol dominantsed tunnused ehk tedretähnid, kuid isal ja onul on ühtlane pigmentatisoon, nagu skeemilt võib näha.
AA
mees
naine
uuritava tunnusega isik
lastega abielu
Järeldus
Tunnus avaldus kõigis kolmes põlvkonnas. Kuna tunnus on dominantne (tedretähnid), siis olen mina, töö autor heterosügootne indiviid.
Kokkuvõte
Genealoogilise meetodi abil uuritavaks tunnuseks oli tedretähnide esinemine näol. Uuriti kolme põlvkonda, kirjutades välja iga põlvkonna fenotüübid ja selle järgi genotüübid. Tunnus esines kõigis kolmes põlvkonnas ja seega võib öelda, et tedretähnide esinemine on siiski dominantne tunnus.
Uurimustööd koostades sain teada, et olen vaadeldava tunnuse suhtes heterosügootne. Uurimustöö oli meeldiv ja andis juurde uusi vajalikke kogemusi.
Kasutatud kirjandus
1.Sarapuu, T. Bioloogia gümnaasiumile. I osa, Tartu, Eesti Loodusfoto 2001, lk 152-157
Ühe tunnuse pärandumine #1 Ühe tunnuse pärandumine #2 Ühe tunnuse pärandumine #3 Ühe tunnuse pärandumine #4 Ühe tunnuse pärandumine #5 Ühe tunnuse pärandumine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ants Õppematerjali autor
lühike kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

mendeli i ja ii seadus
34
ppt

mendeli i ja ii seadus

GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse

10,klass
mendeli i ja ii seadus-2
34
ppt

mendeli i ja ii seadus-2

GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse

10,klass
mendeli i ja ii seadus-2
34
ppt

mendeli i ja ii seadus-2

GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse

Biosüstemaatika
mendeli i ja ii seadus-2
34
ppt

mendeli i ja ii seadus-2

GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse

Biosüstemaatika
mendeli i ja ii seadus-2
34
ppt

mendeli i ja ii seadus-2

GENEETIKA Monohübriidne ristamine Koostas: Kristel Mäekask Hille Arumäe Geneetika mõisted Pärilikkus – organismide omadus, mille kohaselt sarnanevad järglased tunnustelt (ehituselt ja talitluselt) oma vanematega. Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi (ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel – geeni üks esinemisvorm (geeni erivorm), mis asub lookuses Lookus - geeni asukoht homoloogilises kromosoomis Geneetika mõisted Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A). Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt. a). Homosügoot – organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse

Kategoriseerimata
Geneetika kordamisülesanded
8
docx

Geneetika kordamisülesanded

3 Oma katsetulemusi analüüsides kirjutas J.G. Mendel järgmist: Hübriidses organismis toimivad sama tunnust määravad isa- ja emapoolsed faktorid segunemata üks neist surub alla teise faktori toime. Allasurutud faktor ei kao, vaid säilib ning võib järgmistes põlvkondades uuesti ilmsiks tulla. Igast faktorite paarist, mis antud tunnust mõjutab, saab sugurakk ainult ühe, siit tuleneb ka tema puhtus.. KÜSIMUS Geneetika 25 Genealoogilisel skeemil on kujutatud suguvõsa, milles esineb pärilik suguliiteline dominantne defekt. Määrake kõigi numbritega tähistatud isikute genotüübid ja põhjendage oma otsust! Selgitage ristamisskeemi abil, kas tegu on juhusega või reeglipärase nähtusega, et isiku 6 järglaste hulgas on kõik pojad terved ja kõik tütred defektiga!

Bioloogia
Geenide klassifikatsioon
36
doc

Geenide klassifikatsioon

b) avaldumist surutakse dominantse alleeli poolt alla ja seda juhul kui 1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus – geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus – olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed)  antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke  antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe

Bioloogia
GENEETIKA
17
doc

GENEETIKA

b) avaldumist surutakse dominantse alleeli poolt alla ja seda juhul kui 1 alleel on dominantne ja teine retsesiivne. Lookus – geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus – olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed)  antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke  antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun