Pärilikkus, geneetika (0)

Pärilikkuse alused lk. 128-132
Pärilikkus on organismide omdus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi.
Pärilikkuse kandjateks on rakutuumas paiknevad kromosoomid , mis on mikroskoobis nähtavad vaid raku jagunemisel. Kromosoomid koosnevad DNA-st ja valgust.
DNA- dekoksüribonukbiinhape.
DNA on kaksikahel. Spiraale ühendavad nuklotiid, mida on kokku 4 ja nende järjestus on iga liigi puhul erinev.
DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest.
DNA on kaksikahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnuste kujunemise. Osa geene kontrollib teisi geene.
Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on kindel arv kindla kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on ühesugune. Erandi moodustavad sugurakud , milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.)
Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi.
Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku.
Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes kahe kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt. Geenid võivad olla kas avalduvad ehk dominantsed (A) või allasurutud ehk retsessiivsed (a). Kui tunnus esineb puhtal kujul, see tähendab et paarilised geenid on mõlemad kas dominantsed või retsessiivsed, siis on tegemist homosügoodiga. Kui paarilistes geenides on nii retsessiivne kui ka dominantne alleel, siis on tegemist heterosügoodiga.