· Seaob mustust · Eemaldab mustust · Transpordib mustust · Lahjendab puhastusainet vajaliku kontsentratsiooi · Loputab pindasid Aeg: · Üldine töö aeg e aeg, mis kulub mingi töö või tööoperatsiooni tegemisele Tööaja sisse kuluvad: · Tööks ettevalmistumine · Puhastusainete ja vahendite valimine · Töötamine · Töö kvaliteedi hindamine · Töövahendite puhastamine ja hoiulepane Toimeaeg e aeg, mis kulub puhastusainete reageerimiseks mustusega. · Toimeaeg on kirjutatud puhastusaine pakendile. · Sellest tuleb kinni pidada, sest muidu võib puhatusaine pinnakatet rikkuda. Puhastusaine Keemiline puhastamine Puhastusaine Keemiline puhastamine · Vähendab vee pindpinevust · Eemaldab sellise mustuse, mis veega ei eemaldu · Hoiab ja kaitseb puhastatavaid pindasid · Annab ruumile värske lõhna · Kergendab puhastustööd · Soojus · Enamik vajab käesoojavett · Kloori puhul kasuta külma vett
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Innovatiivne ja laialdaste võimalustega infohaldustarkvara Võimaldab hallata dokumentide elukäiku ja töövoogusid, optimeerida ja korrastada äriprotsesse ning luua asutuse digiarhiivi On loodud : riigiasutuste kohalike omavalitsuste meditsiiniasutuste innovaatiliste erafirmade eesmärkide toetamiseks arendustöödega alustati 2003. aastal kasutusel rohkem kui 300-s asutuses üle Eesti töökeskkond vastab kõrgeimale turvaklassile j seda kasutatakse renditeenusena Interinx OÜ serveritel Andme SÄILITAMI ja TAASTAMI te NE NE Dokumente hoitakse RAID 6 kettamassiividel ja vähemalt kahel erineval kettamassiivil Igaöiselt teostatakse andmebaasi täisvarukoopia Andmebaasi taastamine varukoopiast HINNAKI RI · klienditoe materjalide ja juhendite kasutamine kodulehel · e-posti teel kasutajatuge peakasutajale 2 tundi stardikoolitust ühele inimesele meie kontoris Telefoni ja e-kir...
Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga. 14,5 korda kergem , toatemp. toas. Cl2 + 2NaJ = 2NaCl+J2 *Ei lahustu vees ja keemis temp -253 kraadi? F2+H2O=2HF+O (muutub vedelikuks) Keemilised: *Põleb ,reageerib O2-ga,leek on nähtamatu(helesinine) *H ja O2 segu on plahvatusohtlik. ¤2H2 + O2= 2H2O ¤H2+F2=2HF *Reageerib väävli ja N-ga kuumutamisel,reageerib vähe aktiivse metallidega. 3H2+N2=2NH3 *Metallide reageerimiseks happega ja elektrolüüsiga ,saadakse vesiniku. *Tööstulikult saadakse vesinikku metaani lagundamisel.(O2 ei tohi ligi pääseda) HAPNIK: Allotroop-Sama keemilise elemendi erinevakoostisega lihtaine.(O2 , O3) Füüsikalised omadused: O2 *Värvitu,suurtes koguses on sinine *Lõhnatu *Toetab eluprotsessi,puhtal kujul mürgine. *Keemistemp. -183kraadi. O3 *sinine *vastik lõhn *mürgine(inimestele, bakteritele) *keemistemp. -112 kraadi. Keemilised omadused:
Endokriinnäärmed Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile mitmesugused keemilised ained – hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed e. sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil puuduvad juhad, mis sünteesitud nõresid sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed (glandulae endocrinae) erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse. Endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. Endokriinnäärmete ehitust, talitlust ja haigusi ning hormoonide biokeemilist struktuuri käsitleb endokrinoloogia. Si...
- hormonaalne regulatsioon Enesetunnetuse adaptatsioon Inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus on tasakaalus. Rollifunktsioon Inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. Sõltumatuse adaptatsioon Inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde.Roy käsitleb seda jätkuvusena. Haigus on normist kõrvalkalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärritajate reageerimiseks vaba energia olemasolus. Et tulla toime muutuvas keskkonnas, rakendab indiviid regulaatoreid, mis oma olemuselt on bioloogilised, psüholoogilised või sotsiaalsed. Roy defineerib adaptatsiooni kui positivset vastsust, mis edendab toimetulekut, kasvu, reproduktsiooni ja meisterlikkust. Patsiendi vajaduste hindamine Roy mudeli järgi Õde hindab patsiendi juures: - füsioloogilist terviseseisundid - psühholoogilist terviseseisundid -
A. Millise alltoodud reaktsiooni võrrand vastaks sellele graafikule (märkige lünka sobiva võrrandi number)? ______________ Kirjutage ainete X ja Y valemid: aine X ______________, aine Y ________________ Reaktsioonid: 1. N2 + 3 H2 2 NH3 ; 2. 2 Cr + 3 Cl2 2 CrCl3 ; 3. CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O ; 4. 3 Fe3O4 + 8 Al 9 Fe + 4 Al2O3 ; 5. 2 Al + Cr2O3 2 Cr + Al2O3 ; B. Leidke graafiku abil, mitu mooli ainet X kulub reageerimiseks 12 mol ainega Y. _______________. 7 ÜLESANNE 15 (4 punkti) A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on 4 moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides. Vastus: A. Vett on mooli ja grammi B. Vaskvitriol sisaldab massiprotsenti vett. 8 ÜLESANNE 16 (5 punkti)
Fayol (1916) otsustamine indiviidi On tõekspidamine, mis Hoiak on püsiv valmisolek PLANEERIMINE ja grupi tasandil juhib tegevusi ja reageerimiseks või otsustusi. hinnanguks ORGANISEERIMINE individuaalsus Väärtuste käsitlused: ehk valmidus reageerida sotsiaalne taju · Põhiväärtused, näiteks: positiivselt või negatiivselt
Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõverdatud. Vasak käsi juhib üles-alla ja parem vasakule-paremale. Silma kaugus tagumisest sihikust mitte lähemal, kui 15 cm.
ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Lisaks halvale elektrijuhtivusele on väävel ka halb soojusjuht. Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide,leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri : Kullaga Plaatinaga Joodiga Lämmastikuga Väärisgaasidega Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli
- 3. 3. Asetasin portselankausi nr1 kaalule ja panin kaalu nulli 4. Asetasin kriiditükk portselankaussi nr1 kaalu peale ja kaalusin. Kontrollisin, kas kriiditükk kaalub 1.50g±0.005g 5. Võtsin portselankausi kaalult ära ja asetasin lauale 6. Kirjutasin toimuva reaktsiooni tasakaalustatud võrrandi, märkisin kõigi ainete keemilised nimetused ja reaktsioonivõrrandi kohaselt moolide suhted ainete valemite alla. 7. Arvutasin 1.5g kriidi (CaCO3) reageerimiseks vajamineva 0.5M, 1.0M, 1.5M vesinikkloriidhappe ruumala. Näitan kõiki arvutusi Arvutused: Antud: Lahendus: m1=1,55g CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + H2O + CO2 1mol-2mol-1mol- 1mol-1mol m2=1,45g kaltsiumkarbonaat+vesinikkloriidhape=>kaltsiumkloriid+vesi+süsinikdioksiid m3=1,53g C=n/V V=n/C n=m/M C1=0,5M M(CaCO3) = 40 + 12 + 3 16 = 100g/mol
järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 2·2g + 32 g = 2·18g Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass Näiteülesanne 1 Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks? 6 mol x 2H2 + O2 2H2O 2 mol 1 mol x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2 2 mol Näiteülesanne 2 Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiidiga? Näiteülesanne 3 Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel väävelhappe lahusega, kui eraldus 5,6 dm3 H2? Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tee endale selgeks, millised ained on lähteained, millised saadused Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand Kui lähteandmed on massi- või ruumalaühikutes, siis arvuta need ümber moolidesse Lähteandmed ja x (moolides) kirjutatakse vastavate valemite kohale, võrrandi kordajad aga valemite alla
Adrenaliin ehk epinefriin tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes, seega südame väljutusmaht suureneb ja kiireneb südame löögisagedus. Samuti laiendab adrenaliin maksa ja lihaste arterioole ja tõstab süstoolset vererõhku. Lisaks lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab tänu sellele hingamist. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse või samuti ka positiivsete emotsioonide korral, et organism saaks valmistuda olukorrale reageerimiseks. Noradrenaliin ehk norepinefriin põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina.
Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. ajuripats- herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. kilpnääre- on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel
Pooled klaasid asetati külmikusse, kuna on teada, et külmas keskkonnas ei toimu head reaktsiooni ainete vahel. Soojaallika lähedal aga hoopis toimub reaktsioon hästi. Pooltes katseklaasides kaeti söötmed toiduõliga, kuna toiduõli tagab hapniku mittesattumist söötmetesse, sest hapnik reageerib söötmega hästi. 7 KOKKUVÕTE Uurimise lõpptulemusena selgus, et pärmi ja suhkru kiireks reageerimiseks on vaja piisavalt sooja temperatuuri ja hapnikku. Uurimistöö algul püstitatud hüpotees oli õige. Pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/biokeemia/?MIKROORGANISMID:P %E4rmseened · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened 9
kaotused. Meil kõigil on oma unistused mille poole me püüdleme. Isegi, kui nende unistuste poole püüdlemise teel on tagasilööke, ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, töökoht, kaardimäng, võistlus või kihlvedu. Loomulikult ei ole need võrdse kaaluga, kuid igast kaotusest tuleb pikapeale ka midagi head. Kaotustele reageerimiseks pole antud kindlaid käitumis reegleid. Kõik reageerivad kaotustele erinevalt, sest igal indiviidil on oma iseloom mis erineb teistest. Lähedase inimese kaotamine on üks kõige kohutavamiad asju mis võib inimese elus juhtuda. Vahel võib tekkida isegi tunne, et ei suuda enam edasi elada. Inimeselt nõuab enda eluga edasiminek peale sellist kaotust suurt jõupingutust, mis tagatipuks muudab inimese tugevamaks kui ta ennem oli
HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k.HNO3 = 8NaNO3 + NH4NO3 + 3H2O 4Mg + 5k.H2SO4= 4MgSO4 + H2S (gaas) + 4H2O 3K + Fe(NO3)3 + 3H2O = 3KNO3 + Fe(OH)3 (sade) + 3H2 (gaas) (pööra sellist tüüpi reaktsioonile ka rõhku) 10. 1FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + 1Fe(OH)3 (sade) Üle jääb 0,1 mooli FeCl3, sest 0,6 mooli NaOH reageerimiseks kulub 0,2 mooli FeCl3. Tekib 0,6 mooli NaCl ja 0,2 mooli Fe(OH)3. Vaata tasakaalustamise kordajaid ja sealt ka järeldus. 11. Mitu cm3 vett tuleb lisada 10 cm3 40%-lisele NaOH lahusele (tihedus 1,4 g/cm3), et saada 10%-line lahus? m(NaOH 40%-line lahus) = 10 cm3 * 1,4 g/cm3 = 14 g m(NaOH) = 14 g * 0,4 = 5,6 g m(NaOH 10%-line lahus) = 5,6 g / 0,1 = 56 g m(vesi) = 56 g 14 g = 42 g V(vesi) = 42 g / 1g/cm3 = 42 cm3
ja närviline Kui liiga vähe siis jääb inimene vaimselt alaarenenuks ja kääbuskasvu Kõrvalkilpnäärmed: nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Türoksiin. Kõhunääre: hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres. Kui toodab insuliini liiga vähe siis tekib diabeet. Neerupealised: hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Sugunäärmed: mõjutavad soost sõltumata tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist. Naise munasarjad toodavad munarakke ja östrogeeni. Mehe munandid toodavad seemnerakke ja testosterooni 4. Närvisüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: KNS: Peaaju ja seljaaju Peaaju: juhib organismi talitlust, talletab infot: ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused, kolmandad
Lihaseid ja seeläbi jäsemeid on parem kontrollida, paraneb liikuvus ja koordinatsioon, kiireneb ka reageerimine erinevatele stiimulitele. Kõige olulisemaks on närvitegevuse koondumine kesknärvisüsteemi. Saab alguse selja- ja peaaju areng. Kõrgemate närvikeskuste kujunemine loob aluse käitumise organiseerimisele instinktide kaudu. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasemast kogemusest. Instinkte esineb nii kahekülgselt sümmeetrilise närvisüsteemiga olenditel kui ka kõrgematel organismidel. Instinktidega on näiteks tegemist lindude pesaehituse, imetajate ujumisoskuse, putukate võrgukudumise jm puhul. Inimese puhul on instinktid olulisel kohal näiteks elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt.
Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta. Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Ohuolukorras tõmbuvad kõik siseorganid kokku, seejärel pressitakse veri perifreeriasse, lihastesse, et anda neile võimsust juurde. Aju suured poolkerad lülitatakse välja ja selleks, et reageerida võimalikult kiiresti, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju. Reageerimiseks pole mõelda vaja, piisab impulssidest. Sega juhindud ma hirmu korral emotsioonidest ja reaktsioonidest, mitte mõistusest.Emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene ja enamik füüsilise keha haigusi on põhjustatud emotsioonidest. Kroonilised emotsioonid on sellised, mis on minu elus väga sagedased, sagedasti kasutatavate emotsioonide komplekt. Võib öelda, et igaühele meist on näkku kirjutatud, millised emotsioonid tema elus prevaleerivad.
mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. See on kollane, rabe, elektrit ja soojust mittejuhtiv kristallne aine. Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid,
heledama tooni. Suuremate kristallide saamiseks esemetel, Derek leidis omapärase glasuuri, kuid ta on väga voolik. See glasuuri tüüp annab tumedat toonid eseme aluspõhjale. Pärast eseme eemaldamist aluspõhjalt, ese nõuab lõplikut põletamist väiksel temperatuuril. See annab emaili esemele. (Macro-Crystalline, glazes page 98-101, Derek Clarkson, England) Õli toime kristallilisele glasuurile. Julie eksperementeeris kristallse glasuuriga ja õli toimega temale. Lihtsad asjad õliga reageerimiseks: - aluspõhi, millel seisab keraamiline tass, milles on õli. - tassist tuleneb omapärane «kraan» millele ühendatakse kummist voolik. - voolikul peab olema kinnitus, et reguleerida õli kogust. - teine vooliku ots kinnitatakse keraamilisele vardale pikkusega vähemalt 10cm. - vard pistakse ahju, alumises ahju osas. Tass peab asuma mitte madalamal kui ahju keskmine kõrgus. Õli toimetatamist alustatakse, kui temperatuur ahjus langeb kuni 816C, ja lõpeb 538C
Omandatud valgeainest (moodustavad aksonid) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale salvestab igast närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid
vahtu, pesevad ka karedas vees. - amfoteersed–neil on nii anioonsed kui katioonsed omadused - katioonaktiivsed–ei oma pesevat toimet, kasutatakse vaid pehmendajates, eriti halvasti laguneb looduses. Eemaldavad elektri, väldivad materjali värvi muutust. 2. Vee pehmendajad–vee pehmendamiseks ja katlakivi eemaldamiseks. Kõige tuntumateks vee pehmendajateks on fosfaadid ja tseoliidid. Karedas vees kuluks osa pesevast ainest vee kareduse sooladega reageerimiseks ja pesev toime nõrgeneks. 1 Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca ja Mg ioonide hulka (kaltsiumi ja magneesiumi soolad–sõltub vee päritolust), mida mõõdetakse kareduskraadides. Maailmas on kasutusel mitmed süsteemid. Meil ja Soomes kasutatakse Saksa kareduskraadi. Tähistus 1 `dH (1 kareduskraad) tähendab, et ühes liitris vees on lahustunud 10 mg CaO.
suhteline muutus. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne ED > 1 elastne ED =1 ühikuelastne hinna protsentuaalne muutus toob kaasa täpselt sama suure pakutava koguse protsentuaalse muutuse. ED = täielikult elastne tootja ei paku ühtki tooteühikut, kui hind on madalam pe-st, hinna pe korral pakub agamis tahes kogust. ED =0 täielikult mitteelastne pakutav kogus vastuseks hinna muutumisele ei muutu. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: 1) Ajaperiood reageerimiseks mida pikem on aeg, seda paremad on tootjate võimalused uue hinnaga kohanemiseks. 2) Toote keerukus 3) Kulustruktuur(tööjõu-, kulu- või materjalimahukus) 4) Erasektor või avalik sektor(erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt) Mitteelastne pakkumine: Kui täiendava tooteühiku pakkumise kulu tootmise laiendamisel järsult kasvab, ei too kõrgem hind kaasa pakutava koguse märkimisväärset suurenemist.
vahel puudub üks-ühene seos. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilumist. Põhiline erinevus Lange ütleb, et emotsioone kontrollib organism, Cannon-Brad, et aju. 5. Autonoomne närvisüsteem valmistab keha ohuolukorrale reageerimiseks ette. Näiteks võib inimene püksi lasta, et kergem olla, higistama hakata. Kultuuritabud, tekitab pigem häbi. 6. Emotsioonide vajalikkus: Hirm - Kaasasündinud emotsioon, mis aitab ära hoida potensiaalset ohtu tervisele ning paneb keha vastavalt käituma. Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem. Vastikus- Kaasasündinud emotsioon , mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu
Teises katseklaasis, kus oli PbO lahustatud fenoolftaleiinis tekkis kollane lahus, sest PbO oli kollne, kuid see sadestus põhja. Analüüs: CaO reageeris veega ja tekkis alus CaOH , mis muutis fenoolftaleiini roosaks, sest värvitu fenoolftaleiin muutub alusega kokku puutses lillakas-rooskas. Tahke PbO on kollakat värvi ja fenoolftaleiinis lahustades tekkib samuti kollast värvi, kuid aja möödudes sadestus Pb põhja, sellepärast et see ei lahustunud, kuna on liiga vähe aktiivne veega reageerimiseks. Lahus ei muuda ka värvi, sest ei teki aluseliste või happeliste omadustega ühendit, mis lisades fenoolftaleiinile muudaks värvust. Reaktsioonivõrrandid: Katse 3. Happe reageerimine metallidega Katsevahendid: 2 kuiva katseklaasi, vesinikkloriidhappe lahus, tikud, pird, Zn graanulid. Katse kirjeldus: Panime katseklaasi mõned tükid tsinki ja lisasime nendele 2cm³ vesinikkloriidhapet. Algab reaktsioon tsingi ja vesinikkloriidhappe vahel. Keeasime
vajaliku koostisega lähteainete ettevalmistamine 2. lähteaine termiline töötlemine või põletamine 3. põletamisel saadud produkti jahvatamine Keemilised ja füüsikalis-mehaanilised omadused Keemilised omadused: kuumutuskadu, lahustumatu jääk, kahjulike ühendite sisaldus. Veevajadus: väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga, mis on vajalik, hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks. Jahvatuspeenus: peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine: füüsikalis-keemiliste protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. Kivistumine: tardumise vahetu jätk, kus tehiskivi saavutab oma tugevuse Sideaine aktiivsus: tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanuses. Mahumuutus: tardumisel ja kivistumisel peab mahumuutus olema olema ühtlane. Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool NATO Referaat Getter Orav Keila-Joa 2010 1 NATO ( North Atlantic Treaty Organisation, on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. NATO tegevus põhineb liikmesriikide ühtsetele põhiväärtustel, milleks on: ühtekuuluvus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on 28-st Põhja-Ameerika ja Euroopa riigist koosnev ühendus, mille eesmärgiks on täita 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu sätteid. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik ...
Kui niisuguse mastaabiga katastroofi puhul purustusjõud isegi pisut väheneb, kaasnevad tavaliselt märksa väiksemad kahjustused. Suhteliselt madala vee tõttu oli ka tsunami liikumiskiirus epitsentrist Jaapani ranniku poole ligi kaks korda väiksem tsunami tavalisest kiirusest avaookeanis. Kui sügavas meres tekkinud laine jõudnuks pärast tugevaimat tõuget Sendai lähistel randa juba kümne minutiga, siis seekord jäi aega reageerimiseks 20-25 minutit. Kogu õnnetus leidis aset keset tööpäeva, mil inimesed hädaolukorrale märksa adekvaatsemalt reageerivad. Kuna mõni minut kulus ka hoiatuse andmiseks, võis selline viivitus säästa tuhandeid elusid. Lõpuks oli suur osa avaookeani suunas leviva laine energiast suunatud kõige soodsamas suunas - üle kogu Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika poole. Paljude tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal tsunami energia mõnevõrra hajus ning lisaks jäi Tšiilis, kuhu
olekusse, seetõttu keemiliste sidemete tekkel energia eraldub. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest aineosakesed tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete katkemisel energia alati eraldub. 4) Millisel juhul keemiline reaktsioon saab üldse toimuda? Keemiline reaktsioon saab toimuda vaid siis, kui ained omavahel puutuvad kokku ja oma omaduste poolest reageerimiseks sobivad. 5) Mis on aktiveerimisenergia? Selle seos reaktsiooni kulgemisega. Aktiveerimisenergia reaktsiooni toimumiseks vajalik lisaenergia (võrreldes osakeste keskmise energiaga). Mida suurem on reaktsiooni aktiveerimisenergia, seda aeglasem on reaktsioon. Mida kõrgem barjäär tuleb ületada, seda vähem on selle ületamiseks piisava energiaga osakesi. 6) Millisel juhul tekib keemiline side?
kasvuhormooni b) Käbikeha(hormoon) reguleerib ööpäevaseid rütme c) Kilpnääre kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut d) Kõrvakilpnäärmed nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks e) Neerupealised hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. ohule reageerimiseks f) Kõhunääre hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres g) Sugunäärmed suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist Sisenõrenäärmete tegevus on tihedalt omavahel seotud ja koos reguleerivad nad kõiki organisme elutähtsaid protsesse. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS
Järk lihtainete kontsentratsioonide astendajate summa ongi järk. Seda saab määrata ka muude meetoditega. Meetodid määramiseks astendaja meetod, poolestusaja meetod, mudelite proovimise meetod, katseline meetod 7 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Poolestusaeg aeg, mis kuulub poole lähteaine reageerimiseks Pöörduva reaktsiooni konstantide seos SKM, statsionaarsete kontsentratsioonide meetod nn. stoppkaader, s.t. me vaatame üht hetke ja loeme sellel hetkel Limiteeriv staadium reaktsiooni kiirus on määratud kõige aeglasemalt kulgeva staadiumiga Ensüümreaktsioonide kulgemine Ensüümreaktsioonides kiirus reageeriva aine kontsentratsiooni lisamisel kasvab, kuid konts
valdkonnas. Seejuures vabaneb energia, mis soodustab tervise ja heaolu saavu- tamist, mõjutab patsiendi väliseid ja seesmisi ärritajaid. Õendustegevus paran- dab patsiendi kohanemisvõimet. Kohanemine toimub patsiendis, kuid õe tegevus toetab seda. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde. Roy käsitleb seda jätkuvusena. Haigus on normist kõrvalekalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärri- tajatele reageerimiseks vaba energia olemasolus. Et tulla toime muutuvas keskkonnas, rakendab indiviid regulaatoreid, mis oma ole- muselt on bioloogilised, psühholoogilised või sotsiaalsed. Õendustegevus on tegevus, mis on suunatud kohanemise soodustamisele. Tähtis osa on õendusprotsessil. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused ja kriitika Roy vaatleb inimest kui bio-, psühho-, sotsiaalset olendit, ümbrusega pidevas vastasmõjus olevat avatud süsteemi, kes funktsioneerib terviklikult
liigimälu aluseks. Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Sümpaatiline (vegetatiivne) NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul
Kirjutada reaktsioonivõrrand. V: Zn värvus muutus mustaks ja hakkas lagunema Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi 3 cm³ soolhappelahust. Kummal juhul on reaktsiooni kiirus suurem (st H2 eraldub intensiivsemalt)? Põhjendada. V: Reaktsiooni kiirus on suurem sellel Zn'l, mis oli CuSO4 sees. Põhjus on see, et Zn oli edukalt reageerinud CuSO4 ja siis reageeris ta ka HCl-ga. Uue tsingitüki reageerimiseks HCl- ga läheb kauem aega. 1.3 Asetada kahte katseklaasi alumiiniumigraanul. Ühte katseklaasi valada 3 cm³ CuSO4 lahust, teise samapalju CuCl2 lahust. Millises katseklaasis toimub reaktsioon intensiivsemalt? Kumb anioonidest (Cl- või SO2- ) kiirendab reaktsiooni? V: CuCl2 toimub reaktioon intensiivsemalt. Graanul läheb kohe mustaks ja tekib palju mulle. CuCl2 puhul korrodeerub alumiinium tugevalt, kuid CuSO4 puhul ei toimu eriti mingit muutust alumiiniumiga. Cl- anioon kiirendab reaktsiooni
O2 + 4H+ + 4e = 2H2O 1.2 Pärast tsingigraanuli loputamist, muutus ta peaaegu musta värvi. Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem esimese katseklaasi puhul, kus tsingigraanul mustaks tõmbus. See on sellepärast, et esimeses katseklaasis olnud tsingitükk oli juba edukalt reageerinud CuSO4 ja siis reageeris ta ka HClga. Uue tsingitüki reageerimiseks HClga läheb kauem aega. 1.3 Alumiiniumgraanul reageerib CuCl2 lahusega intensiivsemalt. Graanul läheb kohe mustaks ja tekib palju mulle. CuCl2 puhul korrodeerub alumiinium tugevalt, kuid CuSO4 puhul ei toimu eriti mingit muutust alumiiniumiga. Cl anioon kiirendab reaktsiooni. Pärast NaCl lisamist CuSO4 lahusesse, reaktsioon kiireneb ja alumiiniumi pind muutub. Al + CuCl2 = Cu + AlCl3
kulub 6 mooli vesiniku pölemiseks? 2 mol I mol 6 mol • I mol = 3 mol O 2. Mitu mooli 2 mol 2 vesinikkloriidhapet oksiidiga? 6,2 g kulub reageerimiseks 6,2 g naatrium- = mol 62 Na20 mol 0,1 mol n + 2HC1 = 2NaC1 + H20 1 mol 2 mol 0,1 mol • 2 mol = 0 2 mol HCI 3. Mitu kuupdetsimeetrit I mol vesinikku eraldub 10,8 g alumiiniumi 10,8 g reagee- rimisel väävelhappega
A. Millise alltoodud reaktsiooni võrrand vastaks sellele graafikule (märkige lünka sobiva võrrandi number)? ______________ Kirjutage ainete X ja Y valemid: aine X ______________, aine Y ________________ Reaktsioonid: 1. N2 + 3 H2 2 NH3 ; 2. 2 Cr + 3 Cl2 2 CrCl3 ; 3. CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O ; 4. 3 Fe3O4 + 8 Al 9 Fe + 4 Al2O3 ; 5. 2 Al + Cr2O3 2 Cr + Al2O3 ; Leidke graafiku abil, mitu mooli ainet X kulub reageerimiseks 12 mol ainega Y. _______________. 13 ÜLESANNE 28. (4 punkti) A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on 4 moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides. Vastus: A. Vett on mooli ja grammi B. Vaskvitriol sisaldab massiprotsenti vett. 14 ÜLESANNE 29. (5 punkti) A
See on ka firma enda huvides. 4. Olulisemad riskid 1. Liikuvad masinad – Paratamatult on ka puiduveoautodel kiire graafik, seega ka platsil sõidetakse suurte kiirustega. Lisaks kasutavad seda teed kontorisse minevad kliendid ning paar teist samal platsil asuvat firmat. Kuuest varjualusest kaks asuvad teisel pool teed seega on tee ületamist üsna palju. Kuna kliendid ootavad, ilmuvad laotöötajad lauavirnade vahel järsku teele, olles oma mõtetes. Autojuhile jääb seega vähe aega reageerimiseks. Sellises kohas aitaks kiirusepiiranguga liiklusmärk üsna lühikest aega, kuna autojuhid harjuvad ära. Tuleks kasutada LED’idega tablood või lamavat politseinikut. See oleks tunduvalt odavam variant kui varjualuste liigutamine. 2. Kukkumisoht – On reaalne näide, kuidas paar aastat tagasi müügijuht libastus ja kukkus pakkide vahele ning vigastused olid üsna suured, kuna suvisel ajal ei olnud eriti katvaid riideid. Eriti ohtlik on
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST...
tõuseb füüsilise töö ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine- soojuskadude suurendamine või vähendamine. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus, ta mõõdab vere temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas paiknevatelt retseptoritelt väliskeskkonna temperatuuri kohta. Tundes sooja või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk soojusülekanne ühelt kehalt teisele, erinevatelt materjalidelt. Konvektsioon- soojuse juhtimine õhu- või veevooludega(riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhukihi). Aurustumine- Aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust(seega jahutav toime). Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol, suur on kadu katmata kehaosadelt(pea,kael, käed)
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust ...
need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega Autoriteetsus allumine autoriteedi käskudele. Abistamiskäitumine- mistahes tegevus, mis viib teise inimese heaolu kasvule. Miks me oleme agressiivsed: · Instinktiteooria- agressiivsus kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole (modifitseeritud kujul). · Bioloogiline teooria- agressiivsus kui kaasasündinud füsioloogiline kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele (Konrad Lorentz). · Frustratsiooni- agressiooni teooria agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse. · Sotsiaalse õppimise teooria- Albert Bandura arvates on agressiivne käitumine õpitud kas a) läbi enda kogemuste või b) läbi teiste käitumise mudeldamise. · Kombineeritud agressiooni mudel- sisemised keemilised protsessid,
kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. 3. Millised omadused on iseloomulikud hormoonidele? Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. 4
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
kehasse tagasisidet. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem seevastu reguleerib siseelundite talitlust 4 ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega ning loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks (Bachmann, Maruste 2001 : 43). 1.1 Närvisüsteemi funktsioon Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende protsesside kombineerimisel erinevates närvisüsteemi allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus
aine.Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Tõestamine: Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. keemilised omadused ja lahustumine vees: Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek.Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Kasutusalad: Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärme diagnostikas
Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul põhjavette. Olemuselt oleks õnnetus sarnane näiteks kütuseveoki avariiga maanteel, kus peamine abinõu on päästeteeninduse kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Kiireks reageerimiseks tuleks päästeteenindusega koostöös reostusavarii likvideerimise plaani koostamine, mis sisaldaks võtmeisikute andmeid, ettevõetavaid tegevusi, reostustõrjevahendite asukohta, õppuste kava ja meetmeid tegutsemisvalmiduse kontrollimiseks. Õlilekke võimalus on vaid tuuleturbiini purunemisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks on õli nõudekohasel vahetamisel minimaalne. Vanaõli tuleb üle anda ohtlike jäämete käitluslitsentsi
Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul põhjavette. Olemuselt oleks õnnetus sarnane näiteks kütuseveoki avariiga maanteel, kus peamine abinõu on päästeteeninduse kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Kiireks reageerimiseks tuleks päästeteenindusega koostöös reostusavarii likvideerimise plaani koostamine, mis sisaldaks võtmeisikute andmeid, ettevõetavaid tegevusi, reostustõrjevahendite asukohta, õppuste kava ja meetmeid tegutsemisvalmiduse kontrollimiseks. Õlilekke võimalus on vaid tuuleturbiini purunemisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks on õli nõudekohasel vahetamisel minimaalne. Vanaõli tuleb üle anda ohtlike jäämete käitluslitsentsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
