eraldi. Samuti on võimalik muudatused kinnitada lisaks DataSet tasemele ka tabeli või tabeli rea tasemel. Kui töötate andmetega ühenduseta keskkonnas, võivad tekkida andmete muutmisel konfliktid. ADO.NET kasutab ühenduseta keskkonnas optimistlikku lukustamist st. lukk eemaldatakse kohe, kui andmed on loetud, st andmete lugemise ja rakenduse poolt tehtud muudatuste salvestamise vahel võib keegi neid samu andmeid muuta. Vigadele reageerimiseks pakuvad DataSet, DataTable ja DataRow klassid omadust HasErrors. Läbi selle omaduse on võimalik tuvastada, millised andmed on sattunud konflikti. DataRow klassil on lisaks olemas veel GetColumnsInError meetod, mis tagastab konkreetsed väljad, mis antud real on konfliktis. Konfliktide tekkimisel oleks mõistlik uuendusi mitte peale suruda, vaid paluda kasutajal antud konfliktid lahendada. Samuti on võimalik konfliktsed muudatused tagasi kerida, selleks võib
Niisugune sõnastus jätab hüpoteesi tingimuste sisulise määramise, aga sellega ka normi kohaldamise otsustamise rakendaja suvaks. Seetõttu esinevad määratlemata hüpoteesid tänapäeva õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivad tingimusi ette näha, kuid peab vajalikuks jätta õiguse rakendajale laiad diskretsionaarsed õigused tingimuste hindamiseks ja vastavaks reageerimiseks. 2.4 Määratlemata hüpotees Õigusakti tekstis sõnastatakse normi kasutamine eriskummaliselt, kas ,,vajaduse korral,, või ,,isiku äranägemisel,,. Õigusnormi rakendamist määrava iseloomustuse järgi määratakse: 1. lihtne hüpotees 2. liithüpotees 3. alternatiivne hüpotees Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui üheaegset esineva tingimuse olemasolu.
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
alamosast: skoobi defineerimine / meetodi valik; talitluspidevuse tagamise esmase võimekuse loomine; pidev töö selle võime sälitamisel. Ehk, eelkõige tuleb aru saada võimalikest stsenaariumitest, mis on kõrge riskiga (suure tõenäosuse ja suure kahjuga) – sest kõikvõimalikele stsenaariumitele piiratud ressursi tingimustes pole võimalik ettevalmistusi teha. Seejärel tuleb tagada valmisolek nendele stsenaariumitele reageerimiseks - koostada tegevusplaan, sh. nii kommunikatsiooniplaan kui ka tehniline juhend konkreetsete IT teenuste taastamiseks, instrueerida töötajaid jne. Muud kirjeldatud protsessid ja funktsioonid - ITIV v2: Service Desk (f), Security Management*, Application Management*, ICT Infrastructure Management*, Planning to Implement Service Management*, Software Asset Management* Tärniga tähistatud protsessid ei kuulunud ITIL v2 „standard skoopi“, sh. neid ei käsitletud
1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. Internaliseerimine on sisemiselt. Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks. Väärtushinnang hinnang sellele, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat. Väärtustatav 2. DEFINITSIOON. Kasvatus kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. Kasvatus toimub mitmel tasandil. Ühiskonna kasvatuseesmärgid Kooli kasvatuseesmärgid Õppeaine eesmärgis Teema eesmärgid Tunni eesmärgid Ühiskonna tase Organisatsioonilis-pedagoogilne tase üksikindiviid on interaktsioonis grupiga
· Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs UNIXis ajatemplid arvudena Turvapoliitika · Ootused infosüsteemi korrektseks kasutamiseks - milleks me oma infosüsteeme üldse kasutame · Protseduurid turvaintsidentide ärahoidmiseks · Protseduurid turvaintsidentidele reageerimiseks - kellele teatada (töö sisekorra eeskirjas) · Igale objektile on määratud turbe eest vastutaja · Aluseks igasugusele infoturbealasele tegevusele asutuses - millised on turvanõuded? isikuandmete käitlemine jms; osad nõuded tulenevad seadusest (osa andmeid tuleks talletada krüpteeritud kujul) · Turvalisus on protsess, mitte valmis saav asi. Seetõttu on ka turvapoliitika iteratiivselt uuenev. Riskianalüüsiga ei ole võimalik hinnata kõiki kasutatavaid rakendusi (erinevad lugematul
tasub see kuhjaga ära (Nyberg 2010). Paljudel organisatsioonidel on kriisikommunikatsiooni plaan olemas, aga sageli aegunud. Igal juhul tasub läbi mõelda ja sinna lisada kodulehe, blogi, foorumi, mikroblogi ja suhtlusvõrgustike võimalik roll kriisikommunikatsioonis – eriti juhul, kui need kanalid on juba olemas, sest suure tõenäosusega otsivad inimesed infot kõigepealt just sealt. Võimalikult adekvaatselt ja professionaalselt reageerimiseks on oluline: kriis ära tunda ja mõista põhjuseid, leida lahendused, panna paika põhisõnumid, kanalid ja inimesed, kes sõnumeid edastavad, hea, kui oleks teada, kust saada vajadusel abijõude. Hea näide on tuhakriis, millega tegelesid sotsiaalvõrgustikes aktiivselt nii Estravel, Estonian Air kui ka Välisministeerium. Kuna olin ise sellega tihedalt seotud, siis kirjeldan, kuidas Estonian Air tegutses.
ka need, mis on kõigist muudest püünistest juba mööda tulnud. Juhul, kui soovitakse saabunud veateate andmetega midagi lähemat ette võtta, saab selle püüda omaette muutujasse ning sealtkaudu erindiobjektiga suhelda. Nagu näiteks catch(FormatException probleem){ Console.WriteLine("Viga sisendandmetega: "+probleem.Message); } Kui aga piisab vaid teadmisest et juhtus vastavat tüüpi olukord ning sellest teadmisest on meile reageerimiseks küllalt, siis võib oma muutuja loomata jätta nagu näiteks catch(OverflowException){ Console.WriteLine("Liiga suur arv."); } finally-plokki püüniste lõpus kasutatakse käskluste jaoks, mis tulevad igal juhul ära teha. Näiteks faili sulgemine andmete lugemisel: isegi siis, kui lugemine ebaõnnestus, tuleb fail teistele kasutajatele kättesaadavaks teha. Aga mainimist väärib, et finally-plokki jõutakse
ja sotsiaalse kaitse vahenditest. Ferri leidis, et meile ei peaks huvi pakkuma mitte see, et kas oli nüüd tegemist kuriteoga, vaid see, et kas antud isik on ühiskonnale ohtlik st., kas ta võib käituda nii, et tekitab ühiskonnale mingeid kahjulikke tagajärgi või mitte. Samas ei saa sellistel juhtudel rääkida enam karistusest kuna karistamine ei ole loogiline vahend 1 ohule reageerimiseks. Probleeme tekib sellega, et kuidas otsustada selle üle, kas on tegemist isiku ühiskonnaohtliku seisundiga või mitte, st. kuna inimene on ohtlik ja mille järgi me seda otsustame. Üks võimalus on otsustada ainult tema kuritegeliku käitumise järgi, kas isik on ühiskonnaohtlik või mitte ning sõltuvalt sellest, kas ta on kuriteo toime pannud ja millise kuriteo ta toime pani, hinnata tema potentsiaali tulevikus kuritegu toime panna.
4. Isiksushäire määratlus sõltub ühiskonna normidest Käitumismehhanismideks nim vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. 43 44
ka need, mis on kõigist muudest püünistest juba mööda tulnud. Juhul, kui soovitakse saabunud veateate andmetega midagi lähemat ette võtta, saab selle püüda omaette muutujasse ning sealtkaudu erindiobjektiga suhelda. Nagu näiteks catch(FormatException probleem){ Console.WriteLine("Viga sisendandmetega: "+probleem.Message); } Kui aga piisab vaid teadmisest, et juhtus vastavat tüüpi olukord ning sellest teadmisest on meile reageerimiseks küllalt, siis võib oma muutuja loomata jätta nagu näiteks catch(OverflowException){ Console.WriteLine("Liiga suur arv."); } finally-plokki püüniste lõpus kasutatakse käskluste jaoks, mis tulevad igal juhul ära teha. Näiteks faili sulgemine andmete lugemisel: isegi siis, kui lugemine ebaõnnestus, tuleb fail teistele kasutajatele kättesaadavaks teha. Aga mainimist väärib, et finally-plokki jõutakse
Kompetents, nii nagu mina seda näen, tähendab nii ,,olemist" kui ka ,,tegemist". Kuigi tulemus on kompetentside rakendamise vältimatu kõrvalsaadus, on oluline mõista, et kompetentsid hõlmavad otsestest tulemustest palju enamat. Pädev (vajalike kompetentsidega) inimene on selline, kellel on uutele olukordadele asjakohaselt reageerimiseks vajalik võimekus. Tänapäeva rahutus sotsiaalses ja majanduslikus kliimas on rõhuasetus uutele olukordadele selgelt väga suure tähtsusega. Ma olen koostanud kompetentsimudeli (joonis 12), mis koosneb kaheksast komponendist. Neid on uurinud professor Magda Ritook Ungari Eötvös Lorandi ülikoolist. Tema uuringute aluseks on oskuste hindamise küsimustik (vt lisa 2) ja järeldused toetavad selle mudeli ülesehitust
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
eksperdi väide, et süüdistatava psüühikahäire või psüühilise hapruse pärast ei talu vanglakaristust; eksperdi väide, et isik vajab psühhiaatrilist ravi. Kuna meditsiinilised tunnused on küllaltki laialivalguvad, siis on süüdimatusseisundi mõistet täpsustanud juriidilised kriteeriumid, millest lähtudes hinnatakse psüühiliste häirete iseloomu ja sügavust, võttes aluseks isiku võime tegelikkuse tunnetamiseks ja sellele reageerimiseks. Täieliku süüdimatusseisundiga teo toimepanemise ajal on tegemist siis, kui meditsiinilise kriteeriumina fikseeritud häire on sellise iseloomuga, et ta puudutab olulisi psüühilisi funktsioone ja avaldub sellise sügavusega, et inimene ei ole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise ajal võimeline endale aru andma oma teost (intellektikriteerium) või seda juhtima (tahtekriteerium).
· Läve mõiste on teooriale oluline, aidates mõista, et isegi madala püsiagressiivsusega inimesed võivad sõnaliselt agressiivseks muutuda, kui keskkonnategurid käivitavad VVP süsteemi ja KAS süsteemi, kuid on ebapiisavad KPS käivitumiseks · Mandeltuum on üks peamisi VVP süsteemi elemente, olles tihedalt seotud emotsioonidega ning kogu limbilise süsteemiga. Ka sensoorne info jõuab mandeltuuma ja see on lubanud oletada, et emotsionaalseks reageerimiseks VVP süsteemi kaudu pole ajukoort ja teadvust vajagi · Mandeltuum osaleb ka emotsionaalses mälus. Ent emotsionaalsed mälestused võivad olla tegelikkuse vääradeks peegeldajateks · Emotsionaalne süsteem on suuteline oma aktiivsust kaua säilitama ja seetõttu oleme valmis emotsionaalselt ja agressiivselt reageerima · Impulsiivsuse olemuseks on reageerida ilma täisinfot omamata. Ilma treenimise ja õppimiseta suunab impulsiivsus inimesi
• Sünapsite arv langeb ~ 50% , pk.funktsioonid üle – mõnes a/k piirkonnas on hoitud mittefunktsioneerivaid sünapse läbi lapse-ea = aju • pole tõendeid selliste pk.olemasolu kohta!!!! potentsiaalne plastilisus kk nõuetele reageerimiseks • Üldtuntud aforism: me ei kasuta 90% oma ajust • osad v.tundlikud langeb(erinev eri a/ pk.) • pole võimalik olnud tõestada, et osasid ajupiirkondasid ei kasutata • erutussünapsite arv langeb Sünaptogenees??? loomkatsed
Andekate inimeste isiksuslike eripärade selgitamisel on sageli tugine- tud K. Dabrowski ning tema kolleegi M. Piechowski töödele, kes põh- jendavad andekusega seotud omadusi “ülitundlikkusega” (overexcitability). Ülitundlikkus on kaasa sündinud kõrgenenud võime stiimuli vastuvõ- tuks ja sellele reageerimiseks, mida iseloomustab kõrge tundlikkus, tead- likkus ja intensiivsus. Dabrowski ja Piechowski on eristanud viit laadi üli- tundlikkust (Mendaglio, 2002): • psühhomotoorne – iseloomustajaks liikuvus, püsimatus, aktiivsus ja energilisus; Andekate isiksuslikud eripärad 59
Aju elektriliste potentsiaalide mõõtmine võimaldab uurida tähelepanu närvimehhanismide tööd. Risto Näätänen on üksikasjalikult uurinud aju negatiivse elektrilise potentsiaali teket mittekokkulangevuse avastamise ülesandeis (mismatch negativity). Erinevuste avastamise mehhanism võib olla automaatne tähelepanu genereerimise mehhanism ajus, mis põhineb stimulatsiooni mälus hoitud mudeli ja aktuaalse stiimuli võrdlemisel. Nii võiks toimuda reageerimiseks vajalike kategooriate loomine ajus. Erinevuste avastamist on võimalik inimestele õpetada ja neid ümber õpetades erinevuse mõistet nende jaoks laiendada. Sedalaadi tööd tekitavad küsimuse sensoorse intelligentsuse olemasolust ja selle panusest inimese üldisesse intelligentsusesse ning samuti teadvustatuse tekke piiridest ja võimalustest. © AAVO LUUK 2003 - 2004
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
Erinevate ülesannete täitmisel võivad domineerida kas tsent-raliseerimine või detsentraliseerimi-ne. Olukordades, kus otsustamiseks vajatakse palju võrreldavat informatsiooni, on ots-tarbekas tsentraliseerimine. Tsentraliseerimise eelisteks on võimalus organi-sat-siooni erinevate üksuste tegevust ühtlustada, rakendada andekate juhtide võimeid täielikumalt, otsustamise mudelid ühtlustada ja vähendada tegevuse dubleerimist. Detsentraliseerimine vähen-dab reageerimiseks kuluvat aega, sest otsustamiseks vaja-lik informatsioon ei pea läbima vertikaal-set hierarhiat. 4.3.6.Tegevuste organiseerimise põhimõtted ettevõttes 179 samas lk. 165 4.3.6.1. Ülesannete jaotamine Tööjaotuse tähtsaim kaalutlus on töö spetsialiseerimine, mille eelised on väljendatavad majanduslike näitajate- ga. Töö jaotamisega järjest väiksemateks töödeks kaasneb tööviljakuse tõus vilumuse ehk parema tööoskuse
te õpetate mõnes EKR koolis, tugikeskuses, või vangla juures asuvas koolis, siis loodetavasti 160 161 8. peatükk treenitakse teid kohaseks, professionaalseks reageerimiseks kriisijuhtimise olukordades (mis hõlmaks ka „kehalise takistamise protseduure“). Tavakoolides on sellised stsenaariumid õnneks harvad. Mõelgem hetkeks õpetajate peale, kes peavad ohjama pinges, vaenulikke, vägivaldseid õpilasi nagu too mu kolleegi oma.. Lõppude lõpuks ei jaga ma siin teiega vihast ja viha talitsemisest muud kui seda, millega ma Kui olukord muutub keeruliseks: raske klass, rasked ajad isegi heitlen nii õpetaja, isa kui kolleegina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
