Sideained

jalakas, mari

Sideained (1)

Kutsekool - Ehitus - Ehitus alused

1 Hindamata

Sideained

Ehitussideaine – nim materjale millega liidetakse teisi materjale.
Sideained jagunevad kaheks:

Orgaanilised – ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid , bituumen)

Mineraalsed – muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. ( tsement , lubi )
Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks:

Õhksideained – kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus ( lubi , kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades

Hüdraulilised sideained – vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi)
Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel- sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel kivistuvad. Kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide valmistamisel.
Tootmine
Mineraalsete sideainete tootmise võib jaotada kolme etappi :

vajaliku koostisega lähteainete ettevalmistamine

lähteaine termiline töötlemine või põletamine

põletamisel saadud produkti jahvatamine
Keemilised ja füüsikalis-mehaanilised omadused
Keemilised omadused: kuumutuskadu, lahustumatu jääk, kahjulike ühendite sisaldus.
Veevajadus : väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga , mis on vajalik, hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks.
Jahvatuspeenus: peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna.
Tardumine : füüsikalis-keemiliste protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust.
Kivistumine: tardumise vahetu jätk, kus tehiskivi saavutab oma tugevuse
Sideaine aktiivsus: tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanuses.
Mahumuutus: tardumisel ja kivistumisel peab mahumuutus olema olema ühtlane. Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid ), enamik sideaineid kahaneb mahus.
Eksotermilisus: sideainete tardumisel ja kivistumisel eraldub reeglina soojust. Soojust ei tohi eralduda liiga palju ega liiga lühikese aja jooksul.
Hügroskoopsus: sideaine omadused pulbritaolises olekus muutuvad õhuniiskuse toimel: langeb aktiivsus, väheneb eri- ja mahukaal , sideaine tõmbub tükki – kvaliteet langeb.

Ehituskips

Saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlemisel 110-190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. Kuumutamisel kaotab kips osa oma veest. Looduslik kips sisaldab savi, liiva jm, on valge või kergelt hallikas.
Tootmine
Meetodist lähtuvalt jagatakse kolmeks:

Ehituskips – kuumutusprotsessis eraldub vesi auruna

Vormikips – peenemaks jahvatatud ehituskips

Kõrgtugev ehk tehniline kips – kuumutatakse surva all, vesi eraldub vedelal kujul. Tulemuseks saadakse väiksema veevajadusega kõrgema tugevusega kips.
Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist või kuumutamisega üheaegselt. Ehituskips tardub ja kivistub kiirelt. Tardumise algus peab olema 4 min ning lõpp 6-30 min jooksul. Tardumist sageli ka aeglustatakse, selleks lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% mahus.
Kasutusala
Kasutatakse hoone sees või niiskuse eest kaitstud toodete valmistamiseks:

kuivkrohviplaadid, kipsplaadid
krohvimörtides tardumise kiirendajana
kipsbetoonis sideainena
remonttöödel krohvi parandamisel
kipspahtlina pindade silumisel
arhitektuuriliste detailide ja elementide valmistamisel

Õhklubi

Nimetatakse ka harilikuks lubjaks . Seda saadakse kaltsiumkarbonaatsete kivimite ( lubjakivi vi lubimagnesiaalne kivim) põletamisel kuni CO2 võimalikult täieliku eraldumiseni. Lisandeid võib olla kuni 6% (savi, kvarts jm).
Tootmine
Enne põletamist tooraine lõhutakse sobivateks tükkideks ning põletatakse 1000-1200 kraadi juures. Tooraine läbib ahjus kolm tsüklit: eelkuumendus, põletus- ja jahutustsoon. Saadakse kustutamata lubi mis on toormaterjalist 44% kergem ja 10-20% väiksem. Kvaliteetse lubja saamisel tuleb jälgida, et lubi poleks ei üle- ega alapõletatud, sest need osad kustuvad hiljem väga aeglaselt. Lubitooted kivistuvad vaid siis, kui lubi neis on kustunud.
Kustutamisel saadakse: lubjapiim, lubjataigen või peeneteraline lubjapulber. Kustumisel tükklubi laguneb peeneks massiks ning paisub mahult kuni 3,5 korda.
Lubi on aeglaselt kivistuv, kuid annab plastse segu.
Kasutusala

lubimörtides sideainena
segamörtides plastifikaatorina
mitmesuguste silikaattoodete valmistamine autoklaavsel kuumutamisel
lubja suspensiooni kasutatakse valgendamisel ning lubivärvide valmistamisel

Magnesiaalsideained

Magnesiaalsideained (õhksideaine) saadakse magneesiumkarbonaadi põletamisel ja jahvatamisel. Saadud sideainet nimetatakse kaustiliseks magensiidiks. Magnesiaalsideainest betoonide valmistamisel tuleb kasutada vee asemel magneesiumkloriidi või magneesiumsulfaadi vesialhust, mille toimel toimub kivinemine kiiresti ning saadakse suur tugevus. Kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks (puit). Toodetena fibroliit ja ksüloliit. Kasutatakse soojade vuugita põrandate ning soojaisolatsiooniplaatide valmistamiseks.

Vesiklaas

Vesiklaas on viskoosne vedelik, mis saadakse tahke lahustuva silikaadi hüdrotermilisel töötlemisel. Tooraineks on kvartsliiv, diatomiit ning kaltsineeritud sooda või potas (naatriumsulfaat). Vastava koostisega segu kuumutamisel 1300- 1400 kraadi juures saadakse ühtlase koostisega naatrium - või kaltsiumsilikaatne klaasjas mass, mis jahutamise järgselt lahustatakse vees autoklaavis. Kivistub õhus . Kasutamisel võib teda veega vedeldada vajaliku konsistentsini. Kasutatakse liivapinnaste tugevdamisel, veetihedamaks muutmisel, puidu tulekaitse värvides, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmisel, happekindla tsemendi valmistamisel, mis koosneb kvartsiliivast ja räninaatrumfluoriidist, mis jahvatatakse koos ja saadud pulber segatakse vesiklaasiga.

Tsement

Enimkasutatavam on portlandtsement , mis on hüdrauliline sideaine (nagu kõik tsemendid), mis veega segades hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb ning moodustuv sideainekivi säilitab oma omadused ka vees.
Portlandtsement saadakse portlandtsemenendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel. Eriomaduste andmiseks portlandtsemendile kasutatakse mitmesuguseid muid koostiskomponente ja lisandeid. Selliseid tsemente, milles on vähemalt 65% portlandtsemendi klinkrit, nimetatakse portlandtsemendi eriliikideks. Kasutatakse näiteks putsolaane, lendtuhkasid, põletatud põlevkivi jm. Lisandeid kasutatakse tsemendi veevajaduse vähendamiseks, tardumise ja kivinemise kiiruse muutmiseks jne. Tsement kivistub umbes 28päeva. Tardub 40 min-8 tundi. Mahupüsivuselt väga hea. Tsemendi kvaliteet sõltub jahvatamise tasemest, mida peenem , seda kvaliteetsem.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 53 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mari jalakas Õppematerjali autor

ülevaade sideainetest (lubi, tsement, vesiklaas jne).

mineraalsed sideained sideained lubi tsement vesiklaas ehitusmaterjalid

Sarnased õppematerjalid

ppt

Mineraalsed sideained

MINERAALSED SIDEAINED Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained Jagunevad kahte põhiliiki orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab

Elektrimaterjalid

docx

Mineraalsed sideained

MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi.

Ehitusviimistlus

docx

ÕHKSIDEAINED – SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE

....................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE.................................................................................................................6 2.1.Õhklubja saamine.......................................................................................................................6 2.2.Kipsi saamine.............................................................................................................................8 2.3.Magneesium sideained...............................................................................................................9 3.KASUTAMINE...............................................................................................................................11 3.1.Lubja kasutamine......................................................................................................................11 3.2.Kipsi kasutamine.............................................................................

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

MINERAALSED SIDEAINED

MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees

Ehitus

docx

Ehitusmaterjalide konspekt

Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid, kaoliin, kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted, kas sanitaartehnilisest fajansist, poolportselanist või portselanist. Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi., millesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse vormis niiskuseni 10...14%. Glasuuritakse. Põletatakse. Tooted: kraanikausid, vannid, unitaasid jne. 4.MINERAALSED SIDEAINED Bindings 4.1. Klassifikatsioonid Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse pulbrilisi anorgaanilisi aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või ka vesilahustega) segatult õhu käes

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid

· Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena · Lubitooted · Magnesjal Lubi sideainek baasil valmistatakse: · -silikaatkivi · -silikaatblokkid,-plaadid(raske silikaatbetoon) · -kerge täitematerjaliga silikaatbetoon · -mullbetoon Silikaattellis · Silikaatkivi valmistamisprotsess. · Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6-8% kustutamattalubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. · Kivistamine toimub autoklaavis 173,5 kraadi ja rõhu 8-12 at juures 8-12 tundi. · Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina Moodultellis 250*120*88 SILIKAATSIIT

Ehitus alused

docx

Õhksideained-referaat

..........................4 1.1.1 Õhklubja toorained....................................................................................................................4 1.2 Ehituskips.........................................................................................................................................4 1.2.1 Ehituskipsi toorained.................................................................................................................5 1.3 Magneesium sideained.....................................................................................................................5 2 ÕHKSIDEAINETE SAAMINE.............................................................................................................7 2.1 Õhklubja saamine.............................................................................................................................7 2.2 Kipsi saamine............................................................................

Ehitusmaterjalid

odt

Mineraalsed sideained

Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madalatemperatuursed- kiire kivinemine

Ehitus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Triin2080: vesiklaasile

19:41 06-10-2020

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk