Kasutatavuse põhimõtetes vaadeldakse kasutajat kui keskpunkti sisu ülesehituse, liidese ja suhtlusviiside kavandamisel. Selle kasutajakeskse metoodika tulemuslikkuse tagamiseks moodustatakse kasutajaid, sealhulgas puuetega kasutajaid esindav asjatundjate valim, kes kontrollib sisu juurdepääsetavust. Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega. Kindlate sabloonide ehk mustrite kasutamisel põhinev süsteem on välja pakutud kui täiendav metoodiline lähenemisviis ja kasulik vahend heatasemeliste veebirakenduste kavandamiseks. Mustrikeel on välja kasvanud arhitektuuriuuringute valdkonnast ja seda on laiemalt rakendatud ka inimese ja arvuti vahelises suhtluses. Muster määratleb lahenduse korduva probleemi kõrvaldamiseks teatavas seoses. Muster koosneb kolmest osast: seos, probleem ja lahendus. Liigitades probleeme teatavates seostes ja lahenduste
tõkkepuu, millest alates mootorsõidukitega liikumine on keelatud, õpperaja alguse infotahvel või piletikiosk (näiteks RMK puhkekohtades). Oluline on külastusvärav kui põhimõte ehk siis tinglikult võib külastusväravaks pidada iga sissepääsu, teed, ka metsarada, kust siseneb kaitsealasse valdav osa külastajatest ja mis seetõttu on parimaks loenduslävendiks külastusvoo ja -koormuse uuringutes. Loendur (counter) on mehhaaniline või elektrooniline seade teatud kohta läbivate inimeste, loomade, sõidukite vms registreerimiseks (loendamiseks). Loendur võib koosneda mitmest komponendist, kuid selle tavapärasesse konfiguratsiooni kuulub saatja ja vastuvõtja. Logger/andmekogumisseade (logger/data collector) on seade, mida programmeeritakse teatud kindlate ajavahemike järel andmeid registreerima ja salvestama. Looduskeskus on külastuskeskus, milles korraldatakse ja suunatakse kaitseala külastus-
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 2. Munitsipaalõiguse süsteem ja piiritlemine Munitsipaalõiguse süsteem - KOV õiguses on võimalik eristada selle üld- ja eriosa. Üldosa - tegeleb üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi kohalike omavalitsuste puhul (näiteks PS printsiipide järgimine). Eriosa käib erinevate munitsipaalõigussüsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksisteerib ühtne KOV korraldus. Munitsipaalõigust saab jaotada ka:
2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Ärinime eesmärk on peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigusnormid
.............................................................. 874 54. Intensiivravipatsiendi maapealne haiglatevaheline- ehk reanimobiilitransport ....................... 882 55. Patsiendid invasiivsete vahenditega ......................................................................................... 886 8 56. Narkoos .................................................................................................................................... 894 57. Kvaliteedijuhtimine ja dokumendihaldus................................................................................. 900 57.1. Kvaliteedijuhtimine ........................................................................................................... 901 57.2. Dokumentatsioon kui professionaalse kiirabitöö tunnus................................................... 903 Kasutatud kirjandus:....................................................................................................................... 908
Kõik kommentaarid